X.X.-i (X.X.) kaebus Viru Vangla 13. aprilli 2026. a käskkirja nr 326/1-3/113 tühistamiseks
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X.X.-i kaebus.
2.Jätta X.X.-i esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta X.X.-i menetlusabi taotlused kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Kuulutada haldusasja nr 3-26-1418 menetlus osaliselt kinniseks, s.o Viru Vangla 13. mai 2026. a vastusega kohtule edastatud videosalvestiste osas.
5.Keelata kaebajal tutvuda käesoleva määruse resolutsiooni punktis 4 nimetatud tõenditega ja saada nendest koopiaid.
6.Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja saadetakse teadmiseks Viru Vanglale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vanglas kinni peetav X.X. (kaebaja) esitas 11. mail 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vangla 13. aprilli 2026. a käskkirja nr 3-26/1-3/113 kehtetuks tunnistamist. Vaidlustatud käskkirjaga määrati kaebajale distsiplinaarkaristuseks kartser. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja vaide käskkirja peale 11. mail 2026 hommikuse loenduse ajal, kuna 8. mail 2026 keeldusid ametnikud vaiet vastu võtmast. Kaebaja paigutati 8. mail 2026, s.o viis päeva enne vaide esitamise tähtaja lõppu kartserisse karistust kandma. Kaebaja suhtes kasutati kartserisse paigutamisel vägivalda selliselt, et tema vasak käsi on sinikaid täis, mille tõttu ei saa ta oma kätt korralikult liigutada. Kaebaja väitel on 8. mai 2026. a sündmus fikseeritud meditsiiniosakonna töötaja poolt. Kaebaja on esitanud sel teemal ka 10. mail 2026 kuriteoteate nr 3-26/2-2/6468. Kaebaja leiab, et tema suhtes kasutati alusetult jõudu. Ta vajab hetke seisuga haiglaravi. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse kohaldamist, paludes peatada tema kartserisse paigutamine kuni kohtumenetluse lõpuni.
2.Kaebaja esitas 11. mail 2026 kohtule taotluse täiendavate tõendite kogumiseks. Kaebaja palub kohtul Viru Vanglalt välja nõuda 11. mail 2026 meditsiiniosakonnas sinikatest tehtud pildid. Kaebaja on teinud vanglale veel 12. mail 2026 pöördumise nr 3-26/2-2/6660.
3.Viru Vangla edastas 13. mail 2026 vastusena kohtunõudele 13. aprilli 2026. a käskkirjaga nr 3-26/1-3/113 seotud menetlusdokumendid. Samuti edastas vangla kohtule asjakohased 8. ja 9. mai 2026. a tervisekontrolli tõendid. Vangla esitas eraldiseisvalt 8. mai 2026. a turvasalvestised ja ka 11. mai 2026. a turvasalvestise, taotledes TsMS § 38 lg 1 punkti 1 ja HKMS 79 lg 1 punkti 1 alusel nimetatud tõendite osas menetluse kinniseks tunnistamist ning palus mitte lubada kaebajale nendele ligipääsu. Turvasalvestised on tunnistatud Viru Vangla direktori 1. augusti 2011. a käskkirjaga nr 1.1-1/155 asutusesiseks kasutatavaks teabeks.
4.Viru Vangla palub oma seisukohas jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vangla selgitas, et 8. mail 2026 asuti vaidlusalust käskkirja täitma ja kinnipeetavat kartserisse paigutama, mille käigus isik osutas aktiivset vastupanu, ähvardas ametnikke ja keeldus korduvalt ametnike korralduste täitmisest. See nähtub 8. mai 2026. a ettekandest nr 3-26-2082 ja kohtule eraldi kaaskirjaga edastatud turvasalvestistest. Vangla kinnitusel keeldus kaebaja 8. mail 2026 terviseseisundi kontrollist. 9. mail 2026 tuvastati kaebajal vasaku õlavarre piirkonnas hematoom mõõtmetega 1,0 cm x 1,0 cm. Seega saab järeldada, et 11. mai 2026 salvestiselt nähtuv käsivarrel olev punetus ei ühti 9. mail 2026 tuvastatud vigastusega. Samuti ei vasta tegelikkusele kaebaja väide, et ta vajab haiglaravi. Selle üle, kas ja millist ravi isik vajab, otsustab tervishoiuteenuse osutaja. Meedik käis kinnipeetava juures, kuid ei pidanud vajalikuks tema haiglasse paigutamist, samuti ei pidanud meedik vajalikuks kartserikaristuse kandmise peatamist terviseseisundi tõttu. Seega ei esine kaebaja puhul asjaolusid, mis tingiksid käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristuse täitmise peatamise. Kaebajat ei ähvarda tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema vaideotsusega või kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus hindab esmalt kaebuse lubatavust (I), seejärel võtab seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse kohta (II) ning viimasena otsustab videosalvestiste varjamise vajaduse üle
(III).
I
6.HKMS § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 2 lõike 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lõike 2 punkti 1 alusel Viru Vangla 13. aprilli 2026. a käskkirja nr 3-26/1-3/113 tühistamist.
7.Kohus leiab, et kaebus tuleb kaebajale tagastada HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
8.HKMS § 47 lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. VangS § 11 lõike 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
9.Kohus hindab kaebuse lubatavust selle esitamise seisuga. Kaebaja on esitanud kohtueelselt vaide samal päeval kaebuse esitamisega, s.o 11. mail 2026. Vaie on hetkel Viru Vangla menetluses. Kaebaja vanglale esitatud vaide pinnalt võib küll asuda seisukohale, et kohtueelse menetluse võib lugeda alanuks, kuid vaide läbivaatamise tähtpäev ei ole veel saabunud (VangS § 11 lõige 7). Kaebaja on oma kaebuse esitanud kohtule ennatlikult ehk enne kohustusliku kohtueelse menetluse lõppemist. Seega on kaebajal täitmata VangS § 1 1 lõikest 5 tulenev kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue.
10.Kuna kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus praegusel juhul läbimata, ei ole kaebus tulenevalt HKMS § 47 lõikest 1 kohtus lubatav ning kohus tagastab kaebuse tervikuna HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning kohus jätab sel põhjusel taotluse läbi vaatamata. II
12.HKMS § 249 lõike 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lõikest 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 251 lõike 1 punkti 1 alusel võib kohus esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise.
13.Kohus möönab esialgse õiguskaitse vajadust kaebuse esitamise seisuga, kuna kartserirežiimi kohaldamisega võivad kaasneda kinnipeetavast kaebajale tema õiguste ja vabaduste täiendavad piirangud ning neid ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kartserikaristust kohaldava käskkirja kehtivuse peatamine saab aga olla õigustatud üksnes erandlikel juhtudel (nt Tallinna Ringkonnakohtu 13. augusti 2015. a määrus asjas nr 3-151985, p 5). Kohus leiab, et praegusel juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esinenud ning kaebajale määratud kartserikaristusest tulenevat võimalikku riivet ei saa pidada olulisemaks avalikust huvist.
14.Kaebaja hinnangul ei olnud 8. mail 2026 distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri jõustunud, vaide esitamise tähtaeg polnud saabunud ja seetõttu oli karistuse täitmisele pööramine õigusvastane. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.
15.VangS § 65 lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe. Kohtu hinnangul oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine praegusel juhul olulisel määral vastuolus avaliku huviga, milleks on distsipliini ja julgeoleku tagamine vanglas ning korda rikkuva kinnipeetava mõjutamine. Vangla peab saama distsipliinirikkumise korral reageerida adekvaatse karistusega ning seetõttu peab ka kohus esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel arvestama avalikku huvi tagada vanglas distsipliin ja julgeolek. Distsiplinaarkaristuse mõju nii konkreetsele kinnipeetavale kui ka üldpreventiivselt on suurim siis, kui karistus täidetakse kohe. Kohus leiab, et vanglas julgeoleku tagamise ja vangistuse eesmärgi saavutamise vajadus on antud juhul kaalukam kartserikaristusega kaasnevast taotleja poolt välja toodud õiguste riivest. VangS § 65 lg-s 6 kohaselt saab distsiplinaarkaristuse täitmisele pöörata kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Selle ajaga ei pruugi vaidemenetlus ning sellele võimalik järgnev kohtumenetlus olla lõppenud ja vangla võib esialgse õiguskaitse kohaldamisel minetada vaidlusaluse käskkirjaga määratud kartserikaristuse täitmisele pööramise õiguse. Seejuures võib kohtumenetluse pikkus vähemalt osaliselt sõltuda menetlusosalise enda tegevusest menetluses. Avalikes huvides ega vangistuse täideviimise eesmärgiga ei oleks kooskõlas, kui distsiplinaarkaristuse kandmine või mittekandmine sõltub juhuslikest asjaoludest (sh kui pikaks kujuneb kohtuvaidlus karistuse määramise käskkirja üle). Kohtule esitatud distsiplinaarmenetluse materjalides välja toodud asjaolusid ning kaebuses esitatud väiteid arvestades, ei saa pidada vaide eduväljavaateid sedavõrd suureks, et see õigustanuks esialgse õiguskaitse meetme kohaldamist.
16.Kohtupraktikas on leitud, et karistuse täitmisel tuleb isiku põhiõiguste tagamiseks arvestada muu hulgas kinnipeetava terviseseisundit (Riigikohtu halduskolleegiumi 10. oktoobri 2017. a otsus asjas nr 3-15-3133, p 18). Kohtule ei nähtu, et kartserikaristuse kohaldamine oleks kaebaja suhtes vastunäidustatud seoses tema terviseseisundiga. Vangla esitatud tõendid ei kinnita kaebaja väiteid haiglaravi vajaduse kohta. Kohtule esitatud videosalvestistest nähtub, et kaebaja suhtes kasutatakse teataval määral jõudu, et teda kartserikambrisse suunata. Salvestistelt nähtub jõu kasutamine kaebaja suhtes 8. mail 2026, nagu on kirjeldatud ettekandes nr 3-26-2082. Kinnipeetav suunati esmalt kambrisse K508 – selleks haaras üks ametnik kinnipeetava vasakust käest ja teine ametnik kinnipeetava paremast käest ning ta viidi selliselt hoituna kambrisse. Kuna ametnikud kuulsid seejärel kambris lõhkumisheli, mis viitas prill-laua lõhkumisele ja kinnipeetav lõi mõned korrad jalaga vastu kambri ust, siis otsustati, et kinnipeetav kannab kartserikaristust lõhkumiskindlas kambris K510. Sinna suunati kaebaja samal viisil jõudu kasutades kahe ametniku poolt. Kaebaja keeldus 8. mail 2026 vahetult pärast kartserikambrisse paigutamist sellest, et tervishoiutöötaja ta üle vaataks (vt 8. mai 2026. a terviseseisundi kontrolli tõend, kell 13.45). Kohtule esitatud 9. mai 2026. a terviseseisundi kontrolli tõendist nähtuvalt tuvastas tervishoiutöötaja kaebajal 9. mail 2026 kell 21.15 õlavarre piirkonnas hematoomi ning soovitas määrida õlale valuvaigistavat kreemi, millest ta keeldus. Kohus leiab, et isegi kui kaebaja kehale tekkisid sinikad, sealhulgas õlavarre piirkonnas olev punetus, 8. mail 2026 jõu kasutamise tagajärjel, ei takistanud sellised terviseprobleemid tal kartserikaristust kanda. 11. mai 2026. a videosalvestiselt ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse kahelda kaebaja suutlikkuses kartseris viibida tema terviseseisundit arvestades.
17.HKMS § 249 lõige 3 viimase lause kohaselt jätab esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel kohus taotluse läbi vaatamata. Kuna kaebaja suhtes asuti vaidlustatud käskkirjaga määratud kuueööpäevast kartserikaristust täide viima 8. mail 2026, siis saab eeldada, et praeguseks on kaebaja suhtes kartserikaristuse kohaldamine lõppenud. Kohus jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
18.Kuna esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata, jätab kohus läbi vaatamata ka kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. III
19.Viru Vangla esitas 13. mail 2026 kohtunõude vastuse lisadena kaheksa vormikaamera salvestist: - 8. mai 2026. a rinnakaamera salvestiselt nähtub ja kuuldub, kuidas kell 11.45 teavitatakse kaebajat, et toimub kartserisse paigutamine samal päeval; kuidas kaebaja ähvardab mõne klaasi sisse visata, kuidas kaebaja liigub osakonna koridoris ametniku juurde loputuskasti keraamiline kaas käes ja vestleb ametnikuga, ähvardades ja nõudmisi esitades, ning kuidas ta tagasi oma kambrisse saadetakse. - 8. mai 2026. a rinnakaamera salvestiselt nähtub ja kuuldub, kuidas kell 12.06 kaebaja vestleb ametnikuga käskkirja täitmise teemal. - 8. mai 2026. a rinnakaamera salvestiselt nähtub ja kuuldub, kuidas kell 12.20 saadetakse kaebaja pesema; kuidas kaebaja nõuab ametnikult kirja, mille alusel ta kartserisse paigutatakse. - 8. mai 2026. a rinnakaamera salvestiselt nähtub ja kuuldub, kuidas kell 13.02 kaebajale antakse korraldus panna oma asjad valmis 10 minutiga. - 8. mai 2026. a rinnakaamera salvestiselt nähtub ja kuuldub, kuidas kell 13.20-13.28 ametnik vestleb kaebajaga isiklike asjade viimisest kartserikambrisse, kuidas kaebaja viiakse oma kambrist kartserikambrisse 508 ametnike saatel jõudu kasutades ning kaebaja osutab vastupanu nii sõnades kui füüsiliselt. - 8. mai 2026. a rinnakaamera salvestiselt nähtub ja kuuldub, kuidas kell 13.37-13.39 paigutatakse kaebaja kambrist 508 ümber kambrisse 510 jõudu kasutades. - 8. mai 2026. a rinnakaamera salvestiselt nähtub ja kuuldub, kuidas kell 13.41-13.43 teavitatakse kaebajat, et meedik on kohal ja küsitakse kaebaja käest läbi kambri luugi, kas kinnipeetav soovib vigastusi või midagi fikseerida, kuid kaebaja ei vasta; kuidas kaebajale antakse kambrisse plätud ja kuidas ta tõmbab ise vasaku käega ukse kinni. - 11. mai 2026. a rinnakaamera salvestiselt nähtub ja kuuldub, kuidas kaebaja kell 7.50 annab ametnikule paberkandjal avaldused, näitab ametnikule kaamerasse vasakut õlga ja selle vigastust (punane laik), soovib meditsiinosakonda viimist ja viib seejärel ise oma voodiasjad sh madratsi kartserikambrist enda kambrisse, hoides neid paremas käes.
20.Tulenevalt HKMS § 77 lõikest 1 koosmõjus TsMS § 38 lõike 1 punktiga 1 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks.
21.HKMS § 88 lõike 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. Vastavalt HKMS § 88 lõikele 2 võib HKMS § 88 lõikes 1 nimetatud õigust piirata
HKMS § 79 lõikes 1 loetletud alustel. HKMS § 79 lõike 1 punkti 1 kohaselt on üheks selliseks aluseks riigi julgeoleku või avaliku korra tagamise, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmise või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitse vajadus. Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest toimikuga tutvuda (HKMS § 88 lõike 2 teine lause).
22.Kohus nõustub, et kohtule esitatud videosalvestiste osas esineb alus menetluse kinniseks kuulutamiseks, kuivõrd need sisaldavad teavet Viru Vangla turvasüsteemide ja turvameetmete kohta ning nende sisu saladuses hoidmine on seetõttu vajalik avaliku korra tagamiseks. Samuti ei ole põhjendatud lubada kinnipeetavast kaebajal videosalvestistega tutvuda. Vastustaja huvi saladuse hoidmiseks kaalub praegu üles kaebaja huvi videosalvestistega tutvuda. Kuigi rinnakaamera kandmine ametniku riietuse küljes on kinnipeetavale nähtav, sisaldavad ka sellised salvestised teavet turvasüsteemide kohta, mille kaebajale avalikustamine ei ole põhjendatud. Seega tuleb vangla julgeoleku tagamiseks ja asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks piirata kaebaja juurdepääsu kohtule esitatud videosalvestistele. Kohtu hinnangul ei jää kaebaja õigused seeläbi kaitseta. Kuivõrd toimunud sündmuste üks osalistest oli kaebaja, on talle üldjoontes teada videosalvestistelt nähtav intsident ja selle asjaolud.
23.Kohus kuulutab haldusasja menetluse Viru Vangla poolt 13. mail 2026 kohtule edastatud videosalvestiste osas kinniseks ning piirab HKMS § 88 lõike 2 alusel koosmõjus HKMS § 79 lõike 1 punktiga 1 kaebaja õigust nimetatud videosalvestistega tutvuda ja saada nendest koopiaid.