lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-1181/4

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 21.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-1181/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
746
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-26-1181/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium03.07.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1181

Haldusasi

J.U kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 19.03.2026 otsuse tühistamiseks ja asja saatmiseks Eesti Advokatuurile uueks läbivaatamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada J.U kaebus.

Jätta J.U menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtumäärus avaldatakse jõustumisel tervikuna. Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1.J.U (kaebaja) esitas 22.12.2025 Eesti Advokatuuri aukohtule kaebuse tsiviilasjas nr 2-2112079 riigi õigusabi korras määratud advokaatide, mh vandeadvokaat X.X tegevuse peale.
2.Eesti Advokatuuri aukohus lõpetas 19.03.2026 otsusega asjas nr 2-15/25/1045 (dtl 25–32) aukohtumenetluse vandeadvokaat X.X tegevuse suhtes karistust määramata.
3.Kaebaja esitas 21.04.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu 19.03.2026 otsuse tühistamiseks ja asja saatmiseks Eesti Advokatuurile uueks läbivaatamiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.08.20263-26-2049/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.08.20263-26-2327/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.08.20263-26-954/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.07.20263-26-1890/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.07.20263-26-2247/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTU PÕHJENDUSED

4.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
5.Halduskohtumenetluse praktikas on korduvalt leitud, et advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse

3-26-1181

algatamiseks ja AdvS § 18 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale kaebuse halduskohtule. Viidatud sätetest tulenevalt võib halduskohtusse pöördumise õigust omavaks huvitatud isikuks olla isik, kelle taotluse alusel aukohtumenetlus algatati. Samas eeldab sellise kaebuse sisuline menetlemine, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi või piirata tema vabadusi (HKMS § 44 lg 1). Tallinna Ringkonnakohus on varasemalt korduvalt selgitanud, et tulenevalt AdvS § 16 lg-st 1 ja § 18 lg-st 1 saab kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine (nt 27.12.2019 määrus asjas nr 3-19-2050; 14.02.2019 määrus asjas nr 3-19-93; 21.12.2016 määrus asjas nr 3-16-1148; 24.09.2015 otsus asjas nr 3-14-50174; 03.12.2014 määrus asjas nr 3-14-52251; 11.09.2014 määrus asjas nr 3-14-51432; 31.12.2013 määrus asjas nr 3-13-1538; 20.03.2013 otsus asjas nr 3-12-1016). Kui kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse taotluse esitamiseks ja taotlus on vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll sellest kaugemale. Seadusest ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene kaebaja subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist. Advokatuuril on distsiplinaarmenetluses advokaadi väidetavale rikkumisele reageerimisel ja advokaadi karistamisel suur otsustusruum (AdvS § 19 lg-d 1 ja 2). Aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaitsta huvitatud isiku subjektiivseid õiguseid. Huvitatud isikul on aukohtumenetluses üksnes õigus korrakohasele menetlusele (Riigikohtu 06.02.2025 määrus asjas nr 3-24-146, p 8). Võimalus pöörduda advokatuuri aukohtusse ei ole põhiseaduslikult nõutav õiguskaitsevahend, vaid selle eesmärk on advokatuuri liikmete üle efektiivse distsiplinaarvõimu teostamiseks vajaliku teabe saamine (Riigikohtu 01.07.2022 otsus asjas nr 3-20-1214, p 10). Tegemist on kutseühingu sisemise kontrolliga oma liikmete tegevuse üle (Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2014 määrus asjas nr 3-14-51432). Halduskohtumenetluses ei ole vaidluse esemeks advokaadi tegevus, vaid Eesti Advokatuuri tegevus aukohtumenetluse läbiviimisel.

6.Vaidlustatud otsusest ei nähtu menetlusnormide rikkumist, mis võinuks mõjutada asja lahendust või rikkuda kaebaja õigusi. Aukohus on kaebaja taotluse sisuliselt läbi vaadanud ja koostanud selle kohta põhjendatud otsuse (AdvS § 17 lg 5). Aukohus on andnud mõlemale poolele võimaluse oma seisukohti avaldada ja tõendeid esitada, on hinnanud menetlusosaliste seisukohti ja faktilisi asjaolusid ning tuvastanud, et advokaat ei ole distsiplinaarsüütegu toime pannud. Asjaoludest ei nähtu, et aukohus oleks jätnud arvesse võtmata väited või tõendid, mis võinuks mõjutada asja lahendust. Halduskohtul ei ole võimalik võtta seisukohta aukohtu otsuse sisulise õiguspärasuse osas. Sisuliselt saab aukohtu kaalutlusotsust vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi võib see otsus rikkuda, s.o advokaat, kelle tegevuse õigusaktidele vastavust on aukohus hinnanud (Tallinna Ringkonnakohtu 03.03.2023 määrus asjas nr 3-22-2528, p 7).
7.Aukohus ei ole rikkunud kaebaja menetluslikke õigusi. Asjaolu, et kaebaja ei ole rahul aukohtu otsuse lõppjäreldusega, ei anna kaebajale kaebeõigust aukohtu otsuse vaidlustamiseks. Distsiplinaarsüüteo tuvastamata jätmisest ei tulene kaebaja jaoks ühtegi täiendavat õigust ega kohustust, samuti ei takista see tema õiguste ja vabaduste edaspidist realiseerimist. Kui kaebaja leiab, et advokaat on rikkunud tema õigusi või on tekitanud talle kahju, siis on tal õigus pöörduda advokaadi vastu hagiga maakohtusse. Juhul, kui kaebaja pöördub kahju hüvitamise nõudega advokaadi vastu maakohtusse, ei ole aukohtu otsus maakohtule asja läbivaatamisel siduv. Maakohtul on endal kohustus asja lahendamiseks vajalikud asjaolud tuvastada ja pooled ära kuulata. Kahju hüvitamise eelduseks ei ole advokaadi karistamine distsiplinaarkorras.
8.HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

2(3)

3-26-1181

9.Kaebaja taotles riigilõivu tasumisest vabastamist. Kuna kohus tagastab kaebuse läbi vaatamatult, siis ei küsi kohus kaebajalt riigilõivu ja puudub vajadus menetlusabi taotlust lahendada. Kohus jätab taotluse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 20.07.20263-26-2134/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 17.07.20263-25-2503/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja