Tartu Ringkonnakohus Kaire Orion, Einar Vene, Maili Lokk 14.04.2026, Tartu 3-26-521 X.X. kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses viivitamatult avavanglasse paigutamata jätmisega Tartu Halduskohtu 31.03.2026. a määruse resolutsiooni punkt 1 X.X. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.
RESOLUTSIOON
1.Võtta määruskaebus menetlusse.
1.2. Jätta X.X. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.03.2026. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X. esitas 24.02.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 6500 eurot seoses tema viivitamatult avavanglasse paigutamata jätmisega. Viru Vangla tegi 04.10.2023 käskkirja nr 6-1/893-1 tema ümberpaigutamiseks avavanglasse. Kaebaja paigutati avavanglasse alles 03.11.2023. Kaebaja leidis, et vangla õigusvastane tegevus kahjustas tema tervist ning rikkus tema EIÕK artiklist 5 tulenevat õigust isikuvabadusele- ja puutumatusele. Lisaks rikkus vangla EIÕK artiklit 8, mille kohaselt on igaühel õigus sellele, et austatakse tema era- ja perekonnaelu ning artiklit 3, mille kohaselt ei või kedagi piinata ega ebainimlikult või alandavalt koheda ega karistada. Kaebaja leidis, et tal on õigus nõuda hüvitist sarnaselt isikutega, keda on õigusvastaselt vahi all hoitud. Viru Vangla direktori 28.12.2023. a otsusega nr 6-16/187-2 jäeti tema kahjunõue rahuldamata ning halduskohus on 19.01.2024. a määrusega tema varasema kaebuse tagastanud (asi nr 3-24-79). Vastavalt HKMS 43 lg-le 2 võib ta uuesti esitada kohtule kaebuse.
2.Viru Vangla edastas halduskohtule kaebuse asjaoludega seonduvad kohtueelse menetluse materjalid, sh X.X. 30.10.2023 registreeritud kahjunõude nr 6-16/187-1 ja Viru Vangla
28.12.2023. a otsuse nr 6-16/187-2. Viru Vangla teatas 13.03.2026, et X.X. ei ole esitanud kahjunõudeid, milles oleks taotlenud kahju hüvitamist isikuvabaduse rikkumise ning eraellu sekkumise eest seoses avavanglasse ümberpaigutamise viivitusega. Antud teemal on esitatud vaid pöördumine nr 6-16/187.
3.Tartu Halduskohus jättis 17.03.2026. a määrusega X.X. kaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kohus selgitas, et kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud hüvitamiskaebuse Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 6500 eurot seonduvalt asjaoluga, et vangla ei paigutanud kaebajat 04.10.2023. a käskkirja nr 6-1/893-1 alusel viivitamatult kinnisest vanglast avavanglasse. Kohus mõistis, et kaebaja nõuab kahju hüvitamist inimväärikuse alandamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse rikkumise ja kaebajalt vabaduse võtmise eest riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 tähenduses. Kohus asus määruses seisukohale, et kaebus on esitatud HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud tähtaega ületades osas, milles kaebaja taotleb kahju hüvitamist selle eest, et avavanglasse ümberpaigutamise viivitamisega alandati tema inimväärikust ning kahjustati tervist. Kaebajal tuli kaebuse puuduste kõrvaldamiseks esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus.
4.Kaebaja esitas 17.03.2026 kohtule pöördumise, mille kohaselt on kohus jätnud tähelepanuta, et ta oli varasemalt esitanud kohtule tähtaegselt kaebuse, kuid kohus tagastas kaebuse. Tagastamise määruses oli välja toodud seadus, mille kohaselt võis ta kohtule uue kaebuse esitada. Samas puudub selgus, millise aja jooksul võib uuesti kaebuse esitada. Kahjunõue tugineb tervise kahjustumisele, mida erinevate õiguste rikkumisega talle põhjustati. Kaebaja viitas Riigikohtu lahendile asjas 3-2-1-105-01, milles kohus leidis, et mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja seisundit, mistõttu mittevaralise kahju olemasolu eeldatakse.
5.Tartu Halduskohus lõpetas 31.03.2026. a määrusega haldusasja menetluse (resolutsiooni p 1) ja jättis taotluse tõendite kogumiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused olid järgnevad.
5.1.Kaebus HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 6500 eurot seonduvalt asjaoluga, et vangla ei paigutanud teda 04.10.2023. a käskkirja nr 6-1/893-1 alusel viivitamatult kinnisest vanglast avavanglasse. Arvestades kaebaja 17.03.2026. a pöördumises väljendatut, mõistab kohus, et kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist üksnes kaebaja tervise kahjustamise eest.
5.2.HKMS § 152 lg 1 p 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus või kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja esitanud haldusasjas nr 3-24-2401 sama nõudega ja samal alusel kaebuse. Kaebaja taotles ka asjas 3-24-2401 Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses viivitamatult avavanglasse paigutamata jätmisega, tuginedes seejuures tervise kahjustamisele. Vaidlusaluse ümberpaigutamise aluseks oli samuti Viru Vangla 04.10.2023. a käskkiri nr 6-1/893-1. Viidatud haldusasjas 3-24-2401 lõpetas kohus 02.09.2024. a määrusega menetluse osas, milles kaebaja nõudis kahju hüvitamist avavanglasse viivitamata paigutamata jätmise eest (resolutsiooni p 2). Tartu Halduskohtu 02.09.2024. a määrus jõustus edasi kaebamata 19.10.2024.
5.3.Kuivõrd varasemalt on kaebaja juba sama nõudega samal alusel halduskohtusse kaebusega pöördunud ning asjas on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta, siis on täidetud HKMS § 152 lg 1 p 1 eeldused ning menetlus kuulub lõpetamisele. Vastavalt
HKMS § 152
lg-le 3, kui HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus haldusasja nr 3-26-521 menetluse kaebust menetlusse võtmata.
5.4.HKMS § 155 lg 6 kohaselt on kaebuse läbi vaatamata jätmisel ja menetluse lõpetamisel HKMS §-s 43 sätestatud tagajärjed. HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.
5.5.Ka juhul kui kohus tõlgendas kaebaja 17.03.2026. a pöördumist valesti ning kaebaja tahe on siiski suunatud sellele, et saada Viru Vanglale etteheidetava tegevuse (kaebaja viivitamatult avavanglasse paigutamata jätmine) eest hüvitist ka inimväärikuse rikkumise, eraelu puutumatuse rikkumise ja alusetult vabaduse võtmisega seoses, siis ei oleks kaebus ikkagi menetluslikult lubatav.
5.6.Kaebaja hüvitamisnõude lahendamiseks on ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus (vangistusseaduse (VangS) § 11 lõige 8). Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks enne kohtule hüvitamiskaebuse esitamist pöördunud Viru Vangla poole kahju hüvitamise taotlusega, milles ta oleks taotlenud viivitamatult avavanglasse paigutamata jätmisega kaasnenud eraelu puutumatuse rikkumise ja alusetult vabaduse võtmise eest kahju hüvitamist. Seega oleks kaebus osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist eraelu puutumatuse rikkumise ja vabaduse võtmise eest, lubamatu ning kuuluks tagastamisele (HKMS § 47 lg 1, VangS § 11 lõige 8).
5.7.Osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist inimväärikuse alandamise eest, tuleks aga menetlus lõpetada, kuna vastavas osas on kaebus esitatud HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud tähtaega ületades (vt Tartu Halduskohtu 17.03.2026. a määruse p 8) ning ei esine alust kaebetähtaja ennistamiseks (HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2). Kuigi kaebaja ei ole selgelt väljendanud tahet esitada kaebetähtaja ennistamise taotlust, on ta kohtule selgitanud, et tema varasem kaebus (kohus mõistab, et kaebaja peab silmas haldusasja 3-24-79) oli esitatud kohtule tähtaegselt ning talle selgitati kaebuse tagastamise määruses, et ta võib uuesti kaebusega kohtusse pöörduda. Periood, mille jooksul tuleb uuesti kohtusse pöörduda jäi kaebajale arusaamatuks. Kohus nõustub, et kaebuse tagastamine haldusasjas 3-24-79 ei võtnud kaebajalt õigust uuesti halduskohtu poole pöörduda, kuid sellisel juhul tuleb arvestada, et uuesti esitatav(ad) kaebus(ed) ei pruugi olla tähtaegsed. Haldusasjast 3-24-79 ilmneb, et kaebajale oli kohtusse pöördumise kord ning tähtaeg selge, mh sisaldub Viru Vangla 28.12.2023. a otsuses nr 6-16/187-2 korrektne viide edasikaebe korrale (RVastS § 18 lõige 2). Samuti pole usutav, et niivõrd pika aja jooksul oleks kaebajal saanud esineda objektiivseid takistusi kaebuse esitamiseks. Kohtu hinnangul ei esinenud kaebajal mõjuvaid põhjuseid, mis takistasid tal tähtaegselt kaebusega (osas, milles ta taotleb hüvitist inimväärikuse alandamise eest) kohtusse pöörduda.
5.8.Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, puudub vajadus võtta haldusasja nr 3-24-79 kaebus käesoleva asja juurde ja kohus jätab tõendite kogumise taotluse läbi vaatamata.
6.X.X. sai halduskohtu 31.03.2026. a määruse kätte 01.04.2026.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.X.X. esitas 13.04.2026 ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 31.03.2026. a määruse resolutsiooni p 1. Määruskaebuse esitaja leiab, et 13.04.2026. a määrus menetluse lõpetamise kohta on õigusvastane. Isegi kui Tartu Halduskohtu 02.09.2024. a määrus jõustus ilma edasi kaebamata, tulnuks kohtul kontrollida, kas kohus lõpetas tookord menetluse õieti. Kaebajal ei olnud võimalik objektiivsetel põhjustel määrust vaidlustada, sest kaebajale ei olnud võimalik 2024. a määrust kätte toimetada kaebajal puudus elukoht. Kohus ei nõustunud määrama kaitsjat ja 2024. a lõpetati menetlus
valesti - kohus lõpetas menetluse põhjusel, et kaebaja ei esitanud kaebust tähtaegselt ja ei olnud esitatud taotlust tähtaja ennistamiseks. HKMS § 43 lg 2 ei kehtesta aega, millal võib uue kaebuse esitada - seega on halduskohus valesti lõpetanud menetluse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on tähtaegne ning sisaldab taotlust ja põhjendusi. Eelnevast tulenevalt võtab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 31.03.2026. a määruse resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.
9.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna ükski selles esitatud vastuväide ei anna alust halduskohtu 31.03.2026. a määruse tühistamiseks.
10.Kuna vaidlust ei ole selles, et X.X. on sama nõudega ja samal alusel hüvitamiskaebuse juba varasemalt halduskohtule esitanud (haldusasi nr 3-24-2401) ning selle kohta on olemas jõustunud kohtumäärus (02.09.2024. a määrus) menetluse lõpetamise kohta, siis lõpetas halduskohus käesoleva asja menetluse igati õiguspäraselt. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Esitatud määruskaebusest ei tulene ühtegi põhjendust ega põhjust selles osas määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks.
10.1.Arvestades seda, et Tartu Halduskohtu 02.09.2024. a määrus asjas nr 3-24-2401 jõustus 19.10.2024, siis ei ole asjakohane kaebaja väide, et halduskohus oleks pidanud käesolevas asjas määrust tehes hindama seda, kas 02.09.2024. a määrus oli õiguspärane.
10.2.Ka X.X. väited selle kohta, et 2024. a ei olnud tal võimalik objektiivsetel põhjustel halduskohtu määrust vaidlustada, sest talle ei olnud võimalik 2024. a määrust kätte toimetada - kaebajal puudus elukoht ning kohus ei nõustunud määrama talle kaitsjat, on halduskohtu 31.03.2026. a määruse vaidlustamise seisukohalt ainetud. Ringkonnakohus märgib eelnevaga seoses siiski ära selle, et asja nr 3-24-2401 materjalidest nähtuvalt (03. ja 13.09.2024. a õiendid) said halduskohtu istungisekretärid X.X.ga ühendust tema enda poolt kohtule antud mobiilinumbril ning X.X. ütles telefonikõnes esmalt, et tal puudub elukoht ja muid kontaktandmeid tal anda ei ole ning, et ta ei soovi kohtumäärusi saada ja lõpetas kõne. Kui temaga võeti teist korda ühendust, et teada saada, kuidas kohus saaks kätte toimetada haldusasjades, sh asjas nr 3-24-2401 tehtud lahendid, vastas X.X., et tal puudub elukoht ning lisas, et ta ei soovi kohtumäärusi saada enne, kui kohus ei ole määranud talle riigiõigusabi ning ta läheb 13.09.2024 Justiitsministeeriumisse oma õigusi nõudma. X.X. rõhutas veel, et ei saa pargipingil elades määrusi vastu võtta ning määruste vastuvõtmiseks ei ole ta nõus minema ka kohtumajja. Seepeale tegi halduskohus 13.09.2024 asjas nr 3-24-2401 määruse, millega toimetati 02.09.2024. a määrus X.X.le kätte Ametlike Teadaannete kaudu, avaldades seal vastava teate. Pärast teate avaldamist ja selle X.X.le avalikult kätte toimetatuks lugemist jõustus 02.09.2024. a määrus 10.10.2024. Eelnevast nähtuvalt oli X.X. teadlik, et asjas nr 3-24-2401 on tehtud määrus, kuid ta keeldus minemast selle kättesaamiseks ise kohtumajja. Kui pärast sellise sisuga informatsiooni toimetati 02.09.2024. a määrus kaebajale kätte Ametlike Teadaannete kaudu, puudub X.X.l alus väita, et tal puudus 2024. a objektiivsetel põhjustel võimalus seda määrust
vaidlustada. 10.3 Kaebaja viide HKMS § 43 lg-le 2 on halduskohtu 31.03.2026. a määruse vaidlustamise kontekstis samuti asjakohatu, kuna see säte räägib kaebuse tagastamisest ja läbi vaatamata jätmisest ning ei ole seega kohaldatav juhul, kui kohus lõpetab asjas määrusega menetluse põhjusel, et kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Nagu halduskohus ka vaidlusaluses määruses märkis, ei ole HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt halduskohtule sama nõudega ja samal alusel kaebuse esitamine enam lubatud siis, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Käesoleval juhul oli selliseks määruseks Tartu Halduskohtu 02.09.2024. a jõustunud määrus haldusasjas nr 3-24-2401.
11.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.03.2026. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
(digitaalselt allkirjastatud)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.