Korrakaitse

3-24-2981 25.11.2024 vastuse lisadele 1–8 tervikuna. Kuulutada menetlus eelnimetatud osas kinniseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 3 ja 8 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5). Muus osas on määrus lõplik (HKMS § 88 lg 5, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-24-2981 asuvatest sularahaautomaatidest välja sularaha kokku 8770 eurot. RAB esitas puudutatud isikule küsimusi sularaha päritolu kohta, sh palus selgitada, millistes kupüürides on ta sularaha välja võtnud ning kuidas ja millal on tekkinud pangatähtedele kahjustused. Puudutatud isik selgitas, et Soome pangakonto väljavõte on vaid üks näide tema finantstegevuse kohta ning säästud on kogunenud pika aja jooksul. Puudutatud isik leiab, et tema esitatud töölepingud ja tööstaaž tõendavad tema säästude legaalset päritolu. Kuna säästud on tekkinud pikema aja jooksul (20 aastat), pole tal võimalik meenutada, kust iga kogunenud euro tuli. Sularahaautomaatidest välja võetud pangatähtede nimiväärtuste kohta selgitas puudutatud isik: ,,Sularaha väljavõtmine sularahaautomaatidest toimub tavaliselt peamiselt 50-eurostes.“ Pangatähtede kahjustused on puudutatud isiku väitel tekkinud nende ebaõige hoiustamise tõttu (ta pani raha kotti ja kott läks mädanema, millest tekkisid kahjustused). Täiendavalt selgitas puudutatud isik, et võib-olla on ta saanud sularaha ka Tavid AS-le kuldehteid müües; ta esitas RAB-le Tavid AS-i arved, mille alusel oli talle tehtud 06.02.2020 ja 27.02.2020 kulla müügi eest väljamakseid 2300,88 eurot ja 9056,62 eurot. RAB-l puuduvad täpsemad tõendid, kuidas ja kust on puudutatud isik saanud Eesti Panka viidud 200-eurosed kupüürid enda valdusesse. Puudutatud isik on küll märkinud, et kott, kus sularaha hoiti, läks mädanema ja see rikkus kupüürid, kuid seda, kus kotti hoiti, isik ei avaldanud, sest tegemist olevat konfidentsiaalse infoga. RAB juhtis puudutatud isiku tähelepanu asjaolule, et tema enda sõnul toimub pangaautomaadist sularaha väljavõtmine peamiselt 50-eurostes kupüürides, kuid Eesti Panka viidud kupüürid olid 200-eurosed. RAB palus selgitada, kuidas ja millal on 200-eurosed kupüürid omandatud ning kuidas väidetavalt pikema aja jooksul kogutud sularaha seerianumbrid algavad sama kombinatsiooniga. Taotluse esitamise ajaks ei ole puudutatud isik neile küsimustele vastanud. Puudutatud isiku selgitused vara päritolu kohta ei ole olnud järjekindlad. Ta on pärast esialgsete selgituste andmist mh väitnud, et soovis 2019. a-l osta Venemaal korteri ja andis selleks raha (ca 19 000 eurot) oma tuttavale, kes vahetas eurod rubladeks. Kuna arendaja tõstis hinda, loobus puudutatud isik tehingust ja palus oma tuttaval rublad uuesti eurodeks vahetada. Sularaha jäi tuttava juurde peitu, kuid talvel läksid torud katki ja vesi sattus peidikusse. Tuttav on surnud. RAB leiab, et puudutatud isiku selgitused ei ole kinnitanud vara legaalset päritolu. Ta on esitanud erinevaid versioone, mistõttu esineb põhjendatud kahtlus, et puudutatud isik ei ole vara omanik, vaid vara on saadud kuritegelikul teel ja selle päritolu soovitakse varjata. RAB taotleb taotluse ja selle lisade osalist varjamist puudutatud isiku eest, tuginedes HKMS § 79 lg 1 p-le 1, RahaPTS § 55 lg 3 p-dele 1 ja 2, § 53 lg-le 4, §-le 52 1 ning § 60 lg-le 1, avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p-le 12 ja krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 lg-le 1.

3-24-2981 määruse jõustumisest alates puudutatud isikule edastamiseks järgmised dokumendid: lisa 2 (dtl 72 jj), milles on isikule avaldatud p-d 3 ja 4, p 5 kaks esimest lauset, p 7 teine ja neljas lause ning p 8 esimene ja teine lause; lisa 5 (dtl 76 jj), milles on isikule avaldatud p-d 3 ja 4, p 5 kaks esimest lauset, p 6 teine ja neljas lause, p 7 esimene ja teine lause, p 12 ning p 13 esimene ja kolmas lause; lisa 7 (dtl 81 jj), milles on isikule avaldatud p-d 4 ja 5, p 6 kaks esimest lauset, p 7 viimane lause, p 8 esimene ja teine lause, p-d 14 ja 15 ning p 20 kolmas lause; taotluse (dtl 88 jj) p-d 4.3 ja 4.4, p 4.5 esimesed kaks lauset, p 4.6 viimane lause, p-d 4.12 ja 4.13; täiendava vastuse lisa 2 (dtl 144 jj), välja arvatud p 1 ja tabel 1; täiendava vastuse lisa 4 (dtl 150 jj), välja arvatud p 1 ja p-s 4 toodud viide teisele isikule; täiendava vastuse lisa 6 (dtl 153), välja arvatud esimesed kaks lauset; täiendava vastuse lisa 8 (dtl 155 jj), välja arvatud p 1, p 3 esimene lõik ja p 4 esimene lõik (resolutsiooni p-d 4, 4.1–4.8); rahuldas muus osas RAB-i taotluse samades dokumentides sisalduvate andmete varjamiseks puudutatud isiku eest (resolutsiooni p 4.9) ning jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 5). Taotluse lahendamine RAB on põhjendatud kahtlust, et puudutatud isik ei ole vaidlusaluste pangatähtede omanik. Puudutatud isik on variisik, kelle selgitused raha päritolu kohta on pidevalt muutunud. Eesti Pangale esitatud avalduses viitas puudutatud isik, et kahjustused tekkisid kupüüride vale ladustamise tõttu ja tegemist on puudutatud isiku kogutud rahaga. Puudutatud isik selgitas, et ta töötas Soomes Verum osaühingus ja hetkel töötab Eestis Dzallair OÜ-s. Pangakonto väljavõtte alusel on 1,5 aasta jooksul välja võetud sularaha Eestis rohkem kui 8000 eurot. RAB on välja toonud, et Eestis väljastasid pangaautomaadid sel ajal sularaha 50-eurostes kupüürides, kuid puudutatud isik viis panka vahetamiseks 200-eurosed kupüürid. Järgmisena selgitas puudutatud isik, et tal on 20-aastane tööstaaž ja raha on kogutud elu jooksul. Sularaha on hoitud pikka aega ja raha läks kotis mädanema. RAB on toonud välja, et pikema aja jooksul raha kogudes pidanuks isik kotti pidevalt käitlema ja märkama selle mädanemist. Samuti ei ole mõistetav, millistes tingimustes kotti hoiti, et toimus selline bioloogiline protsess. RAB on toonud välja, et kui raha on kogutud pikemat aega, siis on ebaselge, kuidas algavad pangatähtede seerianumbrid sama kombinatsiooniga. Veel üks versioon on see, et puudutatud isik sai sularaha Tavid AS-le 2020. a-l kuldehteid müües. Kuldehted on saadud vanaemalt, kes aitas puudutatud isikut rasketel aegadel. RAB on toonud välja, et puudutatud isiku väidete alusel tekib ebaloogiline olukord, kus isikul on raske periood ja vanaema aitab teda kuldehetega, kuid isik paneb saadud raha säästudena kõrvale. Puudutatud isik lisas täiendava versioonina, et soovis 2019. a-l osta Peterburis korteri ja andis raha sissemakse tarbeks sõbrale, kes vahetas Venemaal eurod rubladeks. Tuttav hoidis raha peidikus, kus need said katkiste torude tõttu kannatada. Puudutatud isik loobus tehingust ja sai 2023. a-l tagasi rikutud kupüürid. Kohtumenetluses väitis puudutatud isik, et ta võttis iga kuu pangaautomaadist välja oma Soomes teenitud palga, samuti viitas ta vanaema pensionile ja Venemaa saatkonna toetusele ning perekonna kuldehete müümisele. Puudutatud isiku versioonide paljusus ja taotleja vastuväited neile kinnitavad kahtlust, et puudutatud isik ei ole pangatähtede omanik. Puudutatud isiku versioonid on omavahel vastuolus, sh ei saanud tegemist olla sularahaga, mis oli samal ajal saadud kuldehete müügist 2020. a-l ja antud juba 2019. a-l tuttavale, kes viis pangatähed Venemaale. Kohtumenetluses esitatud versioon on vastuolus asjaoluga, et pangaautomaadid väljastasid sel ajal Eestis 50euroseid pangatähti. Samuti on kohtumenetluses esitatud täiesti uus versioon, et tegemist on vanaema pensioni ja Venemaa saatkonna toetusega. Ka see võeti puudutatud isiku selgituse 4(13)

3-24-2981 kohaselt välja sularahaautomaadist, kuid Eestis väljastasid pangaautomaadid sel ajal sularaha 50-eurostes kupüürides, aga puudutatud isik viis panka vahetamiseks 200-eurosed kupüürid. Pole välistatud, et puudutatud isik on saanud palka ja müünud kuldehteid, kuid ta pole esitanud usutavat selgitust, kuidas ta on saanud kokku 37 200-eurost pangatähte, mille seerianumbrid algavad sama kombinatsiooniga ning kuidas need kupüürid on saanud kahjustada. Ka siis, kui seda võiks selgitada puudutatud isiku neljas versioon juhtunust (tuttavalt tagasi saadud suurem kogus sularaha), muudab selle ebausutavaks teiste versioonide paljusus ning kohtumenetluses sellest versioonist loobumine. Kui tuttav tagastas puudutatud isikule 19 000 eurot, pidanuks pangatähed üle piiri toonud isik need ka deklareerima ning selle toimingu käigus oleks eelduslikult kahjustused ja siinses asjas tõstatatud rahapesukahtlus avastatud. RAB on piisavalt täitnud uurimiskohustust, kontrollinud puudutatud isiku versioone ja andnud võimaluse esitada täiendavaid seisukohti. Ei nähtu, et esineks mingi muu eluliselt usutav versioon, millest RAB pidanuks lähtuma. Juurdepääsupiirangud RAB-i taotlus piirata puudutatud isiku juurdepääsu toimikule tuleb rahuldada osaliselt. RahaPTS § 53 lg 4 kohaselt on RAB-i teenistus- ja töökohtade koosseis ning isikkoosseis asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave AvTS-i tähenduses. Ettekirjutuste faktilistes asjaoludes on toodud selle koostaja nimi ja ametikoht. Isiku nime ja ametikoha varjamine on põhjendatud, sest selle avaldamine võib seada ohtu rahapesu vastu võitlevate ametnike ohutuse. RAB on taotlenud RahaPTS § 521 alusel sellise teabe varjamist, mida ta on haldusmenetluse käigus kogunud asjaolude ja puudutatud isiku väidete kontrollimiseks. Haldusmenetluse raames igasuguse teabe ja tõendite kogumine ei kuulu selle normi kohaldamisalasse. Normi sõnastus peab silmas RahaPTS-i rikkumisest teavitaja ehk „vilepuhuja“ kaitset. Menetluse käigus kogub RAB teavet RahaPTS § 58 lg 1 alusel ning teabepäringu saajal on kohustus päringule vastata. Selline kirjavahetus on osa haldusmenetluse toimikust, millega menetlusosalisel on reeglina tema enda kohta kogutud andmete osas õigus tutvuda (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 37 lg 1). Teavet sisuliselt hinnates ei nähtu sellest „vilepuhuja“ tegevust. Tegemist on RAB-i kogutud teabega puudutatud isiku väidete kohta. Selliste väidete kontrollimine tõendite ja teabe kogumise käigus on tavapärane haldusmenetluse osa. Varjata on lubatud üksnes seda osa, kus sama menetlustoimingu raames on kogutud korraga infot mitme erineva haldusmenetluse kohta ning puudutatud isikul puudub õigus saada teavet teisi isikuid puudutava haldusmenetluse kohta. RAB on soovinud RahaPTS § 55 lg 3 p 1 alusel kaitsta mh avalikest allikatest pärit infot koostoimes RAB-i analüüsiga. Tegemist on rahapesu kahtlust sisustava teabe tuumaga, mida on avalikkuses, sh Eesti meedias käsitletud. Asjaolu, et riigid ei ole õigusrikkumiste suhtes tegevusetud, ei saa olla rahapesu rahastamise tõkestamist takistavaks teabeks. Kaitstav on info selle kohta, kuidas RAB otseselt seostas rahapesu kahtluse varaga, mille riigi omandisse kandmist ta taotleb. Põhjendatud on kaitsta ka teavet, mis otseselt võimaldab rahapesu toimepanijatel rahapesust teadasaamisest kõrvale hoiduda ehk mis on konkreetsel juhul rahapesu kahtluse tekitanud asjaolud. Arvestamata tuleb jätta rahvusvahelise koostöö raames kogutud teave, kuna see ei ole asja lahendamiseks vajalik. Kuna kohus jätab kõnealuse teabe arvestamata, puudub puudutatud isikul vajadus selle teabega tutvuda ja teabe varjamine puudutatud isiku eest on lubatav. RahaPTS § 55 lg 3 p-s 1 sisalduv juurdepääsupiirangu põhjus on piisav taotluse rahuldamiseks materjalide osade osas, mille suhtes on taotleja alusena märkinud ka AvTS § 35 lg 1 p 12 (eraelu puutumatuse kaitse). 5(13)

3-24-2981

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-24-2981 pandud kohustusi ja tõkestada rahapesu. Seega on teabe saladuses hoidmise kohustus oluliselt kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga. Puudutatud isikule on toimiku materjal avaldatud mahus, mis annab talle piisavalt infot tema omandi käsutamise piirangu põhjustest, tegevustest ja dokumentidest. Tal on olnud võimalik tõendada raha legaalset päritolu ka RABi kogutud info ulatust täpsemalt teadmata. Halduskohus pidi kaaluma, kas teave, mille varjamist RAB taotles, on puudutatud isikule oma õiguste kaitseks vältimatult vajalik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I X-i määruskaebus 7(13)

3-24-2981 Menetluslikud küsimused

3-24-2981 a) halduskonfiskeerimise subsidiaarsus

3-24-2981 ümbervahetamiseks Eesti Panka) on jätkuvalt seotud rahapesu kahtlusega ning rahatähtede legaalne päritolu ei ole tõendatud (vt RAB-i 29.10.2024 taotluse IV osa koos lisadega, sh puudutatud isiku eest varjatud osad; vt ka RAB-i 09.04.2026 seisukoha p-d 2.5–2.9). Puudutatud isikut saab RAB-i tuvastatud asjaoludel pidada variisikuks, keda on kasutatud kuritegelikust tegevusest saadud raha liigutamiseks. Rahatähtede tegelikku omanikku või kasusaajat ei ole seni õnnestunud usaldusväärselt kindlaks teha. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu 20.01.2025 määruse p-des 10–12 toodud põhjendustega neid kordamata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2) ning märgib täiendavalt järgmist.

10(13)

3-24-2981

11(13)

3-24-2981 korduvalt käsitletud (nt Riigikohtu 23.05.2024 määrus nr 3-23-671) ja nende seisukohtade kordamiseks puudub vajadus.

3-24-2981 ning milliseid juhtumeid on teistes riikides ette tulnud seoses sellistele tunnustele vastavate rahatähtedega. Oma õiguste efektiivseks kaitseks ei ole puudutatud isikul vältimatult vajalik sellise üksikasjaliku teabega tutvuda. Üldistatult on puudutatud isikule teada, millel RAB-i kahtlus põhineb. Välistada tuleb, et puudutatud isik või teised isikud saaksid edaspidi oma tegevust korraldada viisil, mis raskendaks RAB-l rahapesu tõkestamist.

(allkirjastatud digitaalselt)

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.