Asja lahendamine, suuline menetlus. Istung 30.10.2024
RESOLUTSIOON
2-23-10928
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Kohustada kostjat F. F. (isikukood XXX), andma tahteavaldus kinnistu (registriosa nr XXX) kaheks eraldi kinnistuks jagamiseks vastavalt katastriüksuste katastritunnustele XXX ja XXX.
3.Kohustada kostjat F. F. andma tahteavaldus katastritunnuse XXX alusel moodustatud kinnistu, asukohaga XXX, XXX, üle andmiseks E. E. (E. E.) poolt XXX testamendiga määratud annaku saajale A. A.-le (X. X., isikukood XXX) ja A. A. vastava kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks.
4.Kohustada kostjat F. F. andma tahteavaldus katastritunnuse XXX alusel moodustatud kinnistu, asukohaga XXX, XXX üle andmiseks E. E. (E. E.) poolt XXX testamendiga määratud annaku saaja I. I. . pärijatele: C. C. (isikukood XXX), D. D. (isikukood XXX) ja E. E. (isikukood XXX) ja C. C., D. D. ja E. E. vastava kinnistu omanikena kinnistusraamatusse kandmiseks.
5.Asendada F. F. tahteavaldused (käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktid 2-4) käesoleva kohtulahendiga.
6.Kohustada kostjat G. G. (isikukood XXX), andma tahteavaldus kinnistu (registriosa nr XXX) kaheks eraldi kinnistuks jagamiseks vastavalt katastriüksuste katastritunnustele XXX ja XXX.
7.Kohustada kostjat G. G. andma tahteavaldus katastritunnuse XXX alusel moodustatud kinnistu, asukohaga XXX, XXX, üle andmiseks E. E. (E. E.) poolt XXX testamendiga määratud annaku saajale A. A.-le (B. B., isikukood XXX) ja A. A. vastava kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks.
8.Kohustada kostjat G. G. andma tahteavaldus katastritunnuse XXX alusel moodustatud kinnistu, asukohaga XXX, XXX üle andmiseks E. E. (E. E.) poolt XXX testamendiga määratud annaku saaja I. I. . pärijatele: C. C. (isikukood XXX), D. D. (isikukood XXX) ja E. E. (isikukood XXX) ja C. C., D. D. ja E. E. vastava kinnistu omanikena kinnistusraamatusse kandmiseks.
9.Asendada G. G. tahteavaldused (käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktid 6-8), kohtulahendiga.
10.Käesolev kohtulahend asendab F. F.-i ja G. G. tahteavaldused ka kohtumääruse resolutsiooni punktis 2-4 ja 6-8 märgitud tehingute raames tehtavate võimalike võlaõiguslike-ja asjaõiguslike tehingute tegemiseks.
11.Hagejate ja kostja F. F. menetluskulud jätta kostja F. F. kanda. Kostja G. G. menetluskulud jätta tema enda kanda.
12.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
13.Tagastada hagejate poolt 12.02.2024 Rahandusministeeriumi kontole EE221700017003510302 tasutud enamtasutud tõlkekulu summas 53,80 eurot hagejate esindaja Leida Mälgi kontole XXX Saata kohtuotsus pooltele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse kättetoimetamisest alates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7).
2-23-10928
KIRJELDAV OSA
Hagejate nõuded
1.Hagejad esitasid 01.08.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostjate vastu annakute täitmise kohustamiseks ning kohustuste asendamiseks kohtulahendiga. Kohus võttis oma 16.08.2023 määrusega hagiavalduse menetlusse.
2.Hagiavalduse kohaselt, tuginedes kinnistusraamatu reg.osa kandele nr.XXX (hagi lisa 1) kuulub nimetatud kande all asuva kinnistu üks osa asukohaga XXX , XXX (katastritunnus XXX) ning sama kinnistu teine osa asukohaga XXX(katastritunnus XXX) E. E. le, kes on surnud XXX aastal. Tuginedes XXX välja antud pärimistunnistusele (hagi lisa 2) on E. E. l kolm seadusjärgset pärijat: tema abikaasa J. J. (surnud XXX), tema tütar G. G. ja pojapoeg F. F. . Kõikidele pärijatele määratud osa kaaspärandis on 1/3. Vastavalt E. E. testamentidele XXX(testamendile viide pärimisõiguse tunnistuses XXX ,lisa 2) ja XXX (testament, hagi lisa 3) on XXX välja antud pärimisõiguse tunnistus (hagi lisa 2) milles on kirjas E. E. pärandvarast annakute määramine kahele isikule —I. I. .-le ja A. A.-le . See kitsendab oluliselt E. E. seadusjärgsete pärijate õiguseid saad pärandina vara ,mille nad oleksid saanud seadusjärgsete pärijatena. Üheks annakusaajaks on ta määranud enda abikaasa J. J. poja A. A. (kes ka pärast tema ema J. J. kui E. E. pärija surma oleks seadusjärgse pärijana saanud pärida E. E. lt emale pärandatud pärandiosa (pärimistunnistus XXX, hagi lisa 4) ning teiseks annakusaajaks on pärijate ringi mitte kuuluv isik I. I. ., kes on surnud XXX (pärimistunnistus, hagi lisa 5). Seega annaku saajatest on üks isik (I. I. ., kes pidi olema ise ka annaku täitja vastavalt pärimistunnistusele XXX ,lisa 2) surnud ning teine isik (A. A., kellele pärandaja ei ole andnud korraldust ise annak täita, vaid see kohustus A. A.-le tuleneb seadusest) on annaku vastuvõtmiseks valmis. I. I. . pärijad on vastavalt pärimistunnistusele 01.11.2022 (lisa 5) C. C., D. D. ja E. E.. Kuna tuginedes pärimisseaduse § 57 lg 2 lähevad annaku täitmise kohustused üle pärijatele, siis seega on annaku täitjateks on I. I. . järel nüüd tema pärijad. E. E. on määranud oma XXX testamendiga (see kirjas XXX pärimistunnistuses, hagi lisa 2) annakutena I. I. .-le kaks objekti - kinnistu reg.osast nr XXX ühe konkreetse katastriüksuse, so. katastriüksuse nr XXX asukohaga XXX , XXX ning tervikuna kinnistu registriosa XXX, aadressiga XXX, XXX. Viimast objekti hagejate nõue ei hõlma. Kinnistu reg.osa XXX katastriüksuse XXX asukohaga XXX, XXX osas ei ole olnud võimalik annakut täita, sest I. I. . annaku täitjana on surnud ja objekt on kinnistusraamatus registreeritud endiselt E. E. nimele (hagi lisa 1). Annaku täitjateks XXX objekti osas saavad tuginedes PärS § 57 lg 2 olla I. I. . pärijad. Nendeks on C. C., D. D. ja E. E. (pärimistunnistus, hagi lisa nr 5), kelle kohustuseks on nüüd ka selle annaku täitmine, mida nendele pärandi jätja enam kohustuslikult annaku täitjana ise teha ei saa. Annaku täitjad on samaaegselt ka annaku pärijad. E. E. ei ole määranud annaku täitjat tema poolt XXX a testamendiga (lisa 3) määratud kinnistu reg. osa XXX katastriüksuse XXX asukohaga XXX , XXX annaku täitmiseks. Seega selle annaku täitjateks saavad olla tuginedes PärS § 57 lg 2-le E. E. seadusjärgsed pärijad : tema XXX elav tütar G. G. , tema XXX elav pojapoeg F. F. ning tema XXX surnud abikaasa J. J. seadusjärgsed pärijad, tema pojad A. A. ja B. B. (pärimistunnistused lisad 2 ja 4). B. B. on volitanud E. E. pärandiga seonduvaid toiminguid tegema enda asemel A. A. (volikiri lisa nr 6) Annakute saajad soovivad annakud kätte saada, kuid siinkohal vastavalt notari selgitustele ei saa annakute täitjad enne annakuid üle anda kui pärandvara pole jagatud selliselt, et neid annakuid oleks võimalik E. E. pärandvarast eraldi kinnistutena annaku
2-23-10928 saajatele üle anda. Seega hagejate arusaamal tuleb üks kinnistu jagada kaheks kinnistuks ja seejärel anda need kaks kinnistut vastavalt annakutele üle annaku saajatele. Protsess on takerdunud G. G. ja F. F. taha ning hagejad olid sunnitud seega pöörduma kohtu poole. F. F. on küll alustanud tegevust annakute üleandmise huvides, kuid jätnud protsessi pooleli. Kostjate vastused 3.Kostja F. F. ei ole hagiavaldusele vastust esitanud ega edastanud kohtule mitte ühtegi sisulist seisukohta hagiavalduse nõuete osas. F. F. on vastanud kohtu kirjale 31.08.2023, et kohtul on vale e-posti aadress ning ta ei ole õige isik, kellele dokumendid on adresseeritud. E-kirjale on märgitud saatjaks F. F. ning e-posti aadress on sama, s.o XXX, millelt hagile esitatud tõenditest nähtuvalt on kostjaga F. F. varasemalt suheldud. 24.09.2023 on F. F. teatanud, et ta ei saa eesti keelest aru ja soovib dokumentide tõlkeid. Kohus lasi dokumendid tõlkida ja kõik dokumentide tõlked on isikule saadetud. Rohkem ei ole F. F. kohtule vastanud. Kohtuistungile ei ole F. F. ilmunud, kohtukutset ei ole ta vastu võtnud. 4.Kostja G. G. on hagiavalduse vastanud 25.09.2023. G. G. märgib, et ta ei ole takistanud annakute üleandmist, pigem proovinud protsessi hõlbustada. Palub menetluskulusid mitte tema kanda jätta, kuna see ei oleks õiglane, kuna ta ei ole keeldunud annakute üleandmisest. On selgitanud, mis on toimunud enne hagejate poolt kohtusse pöördumist. G. G. on ka viidanud enda suhtlusele F. F.-iga ja et F. F. on temale kinnitanud, et F. F. tegi ära temalt nõutud dokumendid ja saatis need Eestisse, advokaadibüroosse hoiule, kuid eelnevalt soovis, et tema kulutused hüvitataks, kui need dokumendid advokaadibüroost väljastatakse. Kostja G. G. on kohtule esitanud enda seisukohad ka 18.03.2024 ja 07.04.2024, 24.04.2024, mis ei sisalda aga täiendavaid uusi sisulisi seisukohti haginõuete suhtes. 30.10.2024 toimunud istungil kinnitas G. G., et ei vaidle haginõuetele vastu, võtab nõuded õigeks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
5.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagiavaldus tuleb täies ulatuses rahuldada. 6.Kohus on kohaldanud Pärimisseaduse (PärS) § 1-4, 2, 3, 5 jaotist, AÕS § 54
7.Kohus on 30.10.2024 istungil selgitanud välja, et G. G. võtab nõuded õigeks. Nagu ka kostja G. G. kirjalikest seisukohtadest tuleneb, ei vaidle ta annakute täitmisele vastu. TsMS § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 alusel on kohtul võimalik teha otsus põhjendava osata. Kohus teeb G. G. suhtes otsuse ilma põhjendava osata.
8.30.10.2024 istungile ei ilmunud kostja F. F.. F. F. ei ole kohtule esitanud ka enda seisukohta hagiavalduse suhtes. 23.01.2024 seisukohas on hagejad taotlenud F. F. suhtes tagaseljaotsuse tegemist, kuid 30.10.2024 istungil taotlesid hagejad asja lahendamist sisuliselt. Kuna kohus saab teha tagaseljaotsuse vaid hagejate taotlusel, lahendab kohus asja sisuliselt F. F. suhtes.
9.Kohus on hinnanud lahendit tehes kogumis kõiki asjas esitatud tõendeid, asjaolusid ning hagejate ja G. G. selgitusi.
2-23-10928 Tõendid, mida kohus on hinnanud asja lahendamisel: hagiavalduse lisad 1-8, 13, hagivastuse lisad 1-4, 18.03.2024 seisukoha lisad (3 e-kirja), 26.03.2024 seisukoha lisa 1. Kohus on tuvastanud: 10.Tuginedes kinnistusraamatu reg.osa kandele nr.XXX kuulub nimetatud kande all asuva kinnistu üks osa asukohaga XXX, XXX (katastritunnus XXX) ning sama kinnistu teine osa asukohaga XXX (katastritunnus XXX) E. E. le, kes on surnud XXX aastal. 11.Tuginedes XXX välja antud pärimistunnistusele on E. E. l kolm seadusjärgset pärijat: tema abikaasa J. J. (surnud XXX), tema tütar G. G. ja pojapoeg F. F.. Kõikidele pärijatele määratud osa kaaspärandis on 1/3. 12.Vastavalt E. E. testamentidele XXX ja XXX on XXX välja antud pärimisõiguse tunnistus, millest tuleneb E. E. pärandvarast annakute määramine kahele isikule —I. I. .-le ja A. A.-le.
13.Üheks annakusaajaks on E. E. määranud enda abikaasa J. J. poja A. A. ning teiseks annakusaajaks on pärijate ringi mitte kuuluv isik I. I. ., kes on surnud XXX.
14.I. I. . pärijad on vastavalt pärimistunnistusele 01.11.2022 C. C., D. D. ja E. E.. Kuna tuginedes pärimisseaduse § 57 lg 2 lähevad annaku täitmise kohustused üle pärijatele, siis seega on annaku täitjateks on I. I. . järel nüüd tema pärijad.
15.E. E. on määranud oma XXX testamendiga annakutena I. I. .-le kaks objekti - kinnistu reg.osast nr XXX ühe konkreetse katastriüksuse, so. katastriüksuse nr XXX asukohaga XXX, XXX ning tervikuna kinnistu registriosa XXX, aadressiga XXX, XXX. 16.Kinnistu reg.osa XXX katastriüksuse XXX asukohaga XXX, XXX on kinnistusraamatus registreeritud endiselt E. E. nimele. Annaku täitjateks XXX objekti osas saavad tuginedes PärS § 57 lg 2 olla I. I. . pärijad C. C., D. D. ja E. E.. 17.E. E. ei ole määranud annaku täitjat tema poolt XXX a testamendiga määratud kinnistu reg. osa XXX katastriüksuse XXX asukohaga XXX, XXX annaku täitmiseks. Seega selle annaku täitjateks saavad olla tuginedes PärS § 57 lg 2-le E. E. seadusjärgsed pärijad : tema Tallinnas elav tütar G. G., tema Austraalias elav pojapoeg F. F. ning tema XXX surnud abikaasa J. J. seadusjärgsed pärijad, tema pojad A. A. ja B. B..
18.Vastavalt PärS § 1, pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. PärS § 1 lg 2 kohaselt, pärandaja on isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb. Sama seaduse § 2 kohaselt, pärand on pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. PärS § 3 kohaselt, pärand avaneb isiku surma korral, tema surmapäeval, pärandaja viimases elukohas. PärS § 4 lg 1 kohaselt, pärandi avanemisel läheb pärand üle pärijale, kuid lg 2 kohaselt, pärija võib pärandist käesolevas seaduses sätestatud korras loobuda.
19.Vastavalt PärS § 62 lg 1, tekib annaku täitmise nõue pärandi avanemisel. E. E. pärand avanes 12.august 2019, kui isik suri. Pärandi avanemisel tekkis ka annaku nõue, mis on päritav, kuid sellest võis ka vastavalt seadusele loobuda. Annakusaaja päritavaks nõudeks on annaku täitmise nõue, mille lõpptulemuseks on eseme (kinnisasja) omandamine annakusaaja poolt. Annaku saajad omandasid selle nõude nii endale kui enda õigusjärglastele. Hagejad ega kostjad ei ole pärandist loobunud ja on selle vastu võtnud ning kohustuvad tegema pärimisega seotud toiminguid, kaasa arvatud pärandaja poolt pärandvara koosseisus olevate annakute täitmist. Tuginedes PärS § 57 lg 1-le võib testaator annaku täitmise teha kohustuslikuks pärijale või teisele annakusaajale. Kui testaator ei ole annakutäitjat määranud, on annakutäitjaks pärija. Kui annakutäitja on sumud, pärandist või annakust loobunud või pärimiskõlbmatu, läheb annaku täitmise kohustus üle isikule, kellele läheb üle see osa
2-23-10928 pärandist, mis oleks kuulunud väljalangenud annakutäitjale. Tuginedes PärS § 56 I 1-le kui testaator ei ole määranud isikule kogu vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks, loetakse hüveannakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Annaku määramise korraldus annab annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt annakuks määratud eseme üleandmist. Annakusaaja nõude alus tuleneb PärS § 56 lg 1 teisest lausest ja PärS § 62.
20.PärS § 56 lg 2 sätestab, et annakuks võib olla asi, rahasumma, õigus, nõue, kohustusest vabastamine või muu üleantav nõue. Käesolevaga on annakuõiguse sisuks võlaõiguslik nõue, mitte omandiõigus asjale. Viimane saab tekkida annakutäitmise lõpptulemusena. Omandiõigus tekib käsutustehinguga annaku täitja ja annakusaaja vahel, mille aluseks on testamentides antud korraldused. Annakuks määratud eseme omanikuks saab annaku saaja alles kinnisasjade asjaõiguskokkuleppega ja sissekandega kinnistusraamatusse. Kohus nõustub hagejatega, et võlaõiguslik nõue saab antud asjas realiseeruda hagejate ja kostjate asjaõiguskokkuleppega, mille sisuks on kinnisasja jagamine tuginedes AÕS §-le 54. Kinnisasja jagamine kui asjaõigusliku kokkuleppe sõlmimine hagejate ja kostjate vahel on vältimatuks eelduseks konkreetsete annakuobjektide annakute saajate kinnistusraamatusse kandmiseks, mis annab annakute saajatele õiguse neid objekte omanikena kasutada ja käsutada.
21.Asjaoludest tulenevalt on kostjatel kohustus annakut täita. Kostja G. G. ei ole annaku täitmise kohustuse aluseks olevaid asjaolusid vaidlustanud ja tunnistab et tal vastav kohustus eksisteerib ja on haginõuded õigeks võtnud. F. F. ei ole asjas kohtule esitatud tõenditest tulenevalt samuti vastavaid asjaolusid vaidlustanud ning ka väidetavalt astunud samme annakute täitmiseks, kuid protsess on jäänud pooleli. Tõenditest (kirjavahetustest) nähtuvalt on nõudnud F. F. endale tekkinud kulude hüvitamist, samas ei nähtu, et isikule on kulud tekkinud, millised need on ja millises suuruses. Hagejad on kinnitanud, et on olnud valmis kulud hüvitama, kui vastavad tõendid esitatakse. Hagejad on oma vastavaid väiteid tõendanud kirjavahetusega. F. F.-iga on proovitud leida kompromiss annaku täitmise soodsaima variandi osas, s.o võimalus oleks olnud teha G. G.-le või mistahes Eestis elavale usaldusisikule (nt. advokaat) volikiri vajalike toimingute tegemiseks, milline näidis sai tõendite järgi notari poolt koostatud ning F. F.-ile edastatud. Samuti oldi valmis F. F.-ile hüvitama Eestisse sõitmise kulu, millest on F. F.-ile ka teada antud. Sellest hoolimata, ei ole F. F. kohtuväliselt vajalikke toiminguid teinud ega ka esitanud kuludokumente, et hagejad saaksid kulutused hüvitada ja protsessiga saaks edasi minna. F. F. ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, et annakute täitmisega viivitamine oleks olnud põhjendatud. Kohtule ei tundu eluliselt usutav ka asjaolu, et F. F. on saatnud vajalikud dokumendid Eesti advokaadibüroole, samas ei nõustu avaldama büroo nime, samuti ei ole pöördunud sama advokaadibüroo poole seoses käesoleva menetlusega. Kohtu hinnangul on F. F.-i käitumine olnud pahauskne. Samuti ei ole F. F. käesolevas kohtumenetluses kohtule vastanud ega oma seisukohti esitanud, mis on ka menetlust pikendanud. Kui ka oletada, et varasemalt võis suhtlust takistada keelebarjäär või ei saanud isik kõigist vajalikest toimingutest aru, siis antud kohtumenetluses on kõik dokumendi isikule tõlgitud ja isikul on olnud kõik võimalused enda seisukohti esitada, samuti esitada kuludokumendid, mille tasumist ta taotleb. F. F. ei ole seda teinud. Kohus on seisukohal, et F. F. soovib hoiduda enda kohustustest kõrvale.
22.Kohus rahuldab eeltoodust lähtuvalt hagiavalduse ja kohustab kostjaid F. F. ning G. G. andma tahteavaldus katastritunnuse XXX alusel moodustatud kinnistu, asukohaga XXX, XXX, üle andmiseks E. E. (E. E.) poolt XXX testamendiga määratud annaku saajale A. A.-le (B. B., isikukood XXX). Samuti kohustab kohus kostjaid F. F. ning G. G. andma tahteavaldus katastritunnuse XXX alusel moodustatud kinnistu, asukohaga XXX, XXX üle andmiseks E. E. (E. E.) poolt XXX testamendiga määratud annaku saaja I. I. . pärijatele: C. C. (isikukood XXX), D. D. (isikukood XXX) ja E. E. (isikukood XXX).
2-23-10928 23.Kuna selleks, et annakuid saaks pärandaja soovile vastavalt täita, tuleb esmalt kinnistu (registriosa nr XXX) jagada kaheks eraldi kinnistuks vastavalt katastriüksuste katastritunnustele XXX ja XXX. Kohus kohustab kostjaid F. F. ja G. G. andma tahteavaldus kinnistu (registriosa nr XXX) kaheks eraldi kinnistuks jagamiseks vastavalt katastriüksuste katastritunnustele XXX ja XXX.
24.Kostjate tahteavaldused asendab kohus käesoleva kohtulahendiga. Menetluskulud
25.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
26.Hagejate ja kostja F. F. menetluskulud jäävad kostja F. F. kanda. Kostja G. G. menetluskulud jäävad tema enda kanda (TsMS § 162 lg 1, 4, § 165 lg 1, lg 2, § 168 lg 6).
27.Hagejad on 06.11.2024 esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p 2, saab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrata määrusega, pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Seda mõistliku aja jooksul. Kohus leiab, et antud asjas on menetluslikult mõistlik menetluskulud kindlaks määrata eraldi määrusega, kuna kohtuotsuse kuulutamise ajaks ei ole kohtul kostjate seisukohta hagejate menetluskulude nimekirja osas ning kohus ei pea mõistlikuks kohtuotsuse kuulutamise aega selle tõttu edasi lükata.
28.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Enamtasutud tõlkekulude tagastamine
29.Hagejad on tasunud 06.02.2024 kohtumääruse alusel kohtu deposiiti tõlke tasu summas 182,82 eurot ja tegelik tõlkekulu on olnud 129,02 eurot.
30.Hagejate esindaja Leida Mälgi on 13.03.2024 taotlenud enamtasutud tõlkekulu, s.o 53,80 euro tagastamist TsMS § 160 lg 6 alusel.
31.Kohus leiab, et taotlus enamtasutud tõlkekulu tagastamiseks tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 7 kohaselt kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Tasutu tagastatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4–6 sätestatud korras. Hagejad on 06.02.2024 määruse alusel tasunud tõlkekulude katteks ettemaksus summas 182,82 eurot, kuid tegelik tõlketöö maksumuseks oli 129,02 eurot. Eeltoodu ja TsMS §-i 150 lg 4 alusel tuleb tagastada hagejatele enamtasutud tõlketasu summas 53,80 eurot. Vastavalt hagejate taotlusele tagastab kohus tõlketasu isikule, kes hagejate eest tasu maksis. Vastavalt 12.02.2024 maksekorraldusele maksis tõlkekulu hagejate esindaja Leida Mälgi. Seega tagastab kohus enamtasutud tõlkekulu Leida Mälgi pangakontole.