lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-1896/14

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 31.07.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-1896/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.07.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
939
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kristjan Siigur, Janar Jäätma, Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

31.07.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1896

Haldusasi

X-i kaebus AS Ühisteenused 10.04.2025 viivistasu otsuse nr 0147044779 ja Tallinna Transpordiameti 12.05.2025 käskkirja (vaideotsus) nr 264629 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 02.04.2026. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja: X Vastustaja I: AS Ühisteenused Vastustaja II: Tallinna linn, esindaja Arno Tuisk

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kaebaja apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X-i apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 02.04.2026 otsuse peale haldusasjas nr 3-25-1896 läbivaatamatult selle esitajale.

Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AS Ühisteenused tegi kaebajale 10.04.2025 viivistasu otsuse nr 0147044779. Kaebaja esitas selle peale vaide, mille Tallinna Transpordiamet jättis rahuldamata 12.05.2025 käskkirjaga. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes viivistasuotsuse ja vaideotsuse tühistamist. Kaebaja tugines eelkõige sellele, et kohas, kuhu sõiduk oli pargitud (Tallinnas P. Süda tn alguses) ei olnud tasulise parkimise ala nõuetekohaselt tähistatud ning Tallinnasse mööda Paldiski maanteed sisenedes ei olnud näha mitte ühtegi tasulisest parkimisalast teavitavat liiklusmärki.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-2049/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-25-1896

2.Tallinna Halduskohus jättis 02.04.2026 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused olid kokkuvõttes järgmised. Kaebaja sõiduk oli pargitud Tallinna avaliku tasulise parkimise alale parkimistasu maksmata. Parkimistasust vabastamist tõendavat dokumenti (liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaarti) ei olnud sõidukile nähtavasse kohta paigaldatud. Tasulise parkimisala algus oli nõuetekohaselt tähistatud mõjualamärkidega ning iga alasse jääva tänava algusesse ei ole sellekohaste liiklusmärkide paigaldamine nõutav. Viibides Tallinna linna haldusterritooriumil peab kaebaja järgima kõiki Tallinnas kehtivaid liikluskorraldust, avalikku korda, heakorda jm reguleerivaid õigusakte ja nende mittetundmine ei vabasta kaebajat võimalikust vastutusest nende aktide rikkumise eest.
3.Kaebaja esitas 05.05.2026 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, paludes tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse argumendid on kokkuvõttes järgmised. Sõidukit kasutas tegelikult kaebaja vend, kellel on tuvastatud keskmine puue, ent kelle puudega inimese sõiduki parkimiskaart oli viivistasu otsuse tegemise ajal vahetuses. Sõiduki juht peab saama lähtuda liiklusmärkidest, samas kui halduskohtu viidatud tasulise parkimise ala algust tähistavad märgid ei olnud selgelt nähtavad. Väär ning vastuolus hea halduse põhimõtte ning liiklusseaduse mõttega on halduskohtu seisukoht, et juht peab enne Tallinna sisenemist välja selgitama parkimist reguleerivate aktide sisu. On üldteada, et mujalt Eesti omavalitsustest saabuvad isikud ei otsi ega loe enne lühiajalist parkimist läbi teise linna parkimismäärusi. Kohustades juhte kontrollima infot interneti teel olukorras, kus P. Süda tänaval ja Kaarli puiesteel puuduvad nõuetekohased ja autojuhile arusaadavad teavitusmärgid, asetab kohus kogu vastutuse ja riski liiklejale, vabastades kohaliku omavalitsuse ja teenusepakkuja (AS Ühisteenused) kohustusest tagada selge ja üheselt mõistetav liikluskorraldus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.HKMS § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult ning loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud (HKMS § 187 lg 2).
5.HKMS § 187 lg 31 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. HKMS § 133 lg 1 järgi võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Õiguste riive on väheintensiivne, kui kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (vt Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk 22– 23). Varaliselt hinnatava hüve puhul on riive vähese intensiivsusega siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa lihtmenetluse piirmäära (1000 eurot – vt HKMS § 133 lg 1 ls 2), kuid arvestada tuleb ka seda, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on sekkutud (nt Riigikohtu 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12).
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 31 alusel tagastada. Vaidlusaluse viivistasu suurus on 31 eurot, seega jääb vaidluse esemeks olev toetusesumma ka allapoole HKMS § 133 lg-s 1 sätestatud lihtmenetluse piirmäära. Vaidlus ei puuduta sedavõrd kaalukaid õigushüvesid, et see välistaks lihtmenetluse kohaldamise vaidlusaluse summa suurusest sõltumata.
7.Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja sõiduk oli pargitud Tallinna avalikule tasulise parkimise alale ilma parkimistasu makstama. Vaidlust pole ka selles, et sõidukile ei olnud paigaldatud tasuta parkimist õigustavat dokumenti. Halduskohus on tõendeid nõuetekohaselt 2(3)

3-25-1896 hinnates tuvastanud, et tasulise parkimise ala algus oli liikluskorraldusvahenditega nõuetekohaselt tähistatud. Kaebaja väide, et asjaomased liiklusmärgid ei olnud selgelt nähtavad, ei ole toimiku materjalide pinnalt veenvad. Mõjualamärgi alt läbi sõites tuleb eeldada ala kehtimist kuni mõjuala lõpetava märgini (nt Tallinna Ringkonnakohtu 29.08.2016 määrus nr 3-15-962, p 9; 01.07.2015 otsus nr 3-14-51087, p 8; 19.12.2013 otsus nr 3-12-755, p 11). Õige on ka halduskohtu seisukoht, et parkimiskorralduse ja parkimistasu maksmise kohustusega seotud asjaolud tuleb sõiduki juhil eelnevalt endale selgeks teha. Parkimistasu on oma laadilt kohalik maks. Viivistasu on üks parkimistasu liike ehk tavapärasest kõrgema määraga parkimistasu, mis määratakse kui sõiduk on pargitud ilma n-ö tavapärases korras parkimistasu maksmata. Põhimõtteliselt ongi sõiduki juhil valida, kas olla hoolas ning teha tasulise parkimise alal parkimisega seonduv endale selgeks ja tasuda parkimise eest n-ö tavalist parkimistasu või seda mitte teha ning lasta parkimistasu viivistasuna määrata selleks volitatud ametiisikul. Liikumispuudega isiku parkimiskaart annab tasuta parkimise õiguse, kui see kaart on paigaldatud parkivale sõidukile. Siinsel juhul ei ole vaidlust, et sellist kaarti kaebaja sõidukile paigaldatud ei olnud. Kaebaja väide, et asjaomane parkimiskaart oli parasjagu vahetamisel, ei ole asjassepuutuv. Halduskohus on oma otsust nõuetekohaselt põhjendanud. Kaebaja väited tasulise parkimise ala tähistust ja parkimiskorraldust kajastavate liiklusmärkide ebaselguse ja halva nähtavuse kohta ei ole veenvad. Kaebaja väited ebavõrdse kohtlemise ja hea halduse põhimõtte rikkumise kohta on ilmselgelt põhjendamatud. Kokkuvõttes on kaebaja argumendid nõrgad ning apellatsioonkaebuse rahuldamine seega ebatõenäoline.

8.HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20263-26-2327/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.08.20263-26-1260/12Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium