lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-1260/12

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 11.08.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-26-1260/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.08.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1196
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-26-1260/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium04.05.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

11.08.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1260 X-i kaebus mõista välja hüvitis 1000 eurot tervishoiutöötaja alandava ja solvava käitumisega tekitatud mittevaralise kahju eest Kaebaja X Vastustaja AS Lääne-Tallinna Keskhaigla

Haldusasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.07.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta X-i määruskaebus menetlusse.
2.Rahuldada määruskaebus.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 13.07.2026 määrus ning saata asi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
4.Jõustunud määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-2049/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
1.
X esitas 27.04.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus mõista välja hüvitis 2000 eurot tervishoiutöötaja alandava ja solvava käitumisega tekitatud mittevaralise kahju eest. 07.05.2026 avalduses vähendas kaebaja nõuet 1000 euroni. Kaebuse väidete kohaselt toimus 25.02.2026 tablettide jagamise ajal intsident, kus pereõde solvas ja alandas kaebajat. Kaebaja kurtis seljavalu üle, mille peale pereõde vastas, et ta on vaadanud kaebaja terviseandmeid – kaebaja olevat narkomaan ja seljavalu läheb hullemaks. Kui kaebaja kurtis veneroloogilise probleemi üle, vastas pereõde, et pole vaja toppida seda sinna, kuhu pole vaja. Vestluse salvestas lähedal seisnud valvuri rinnakaamera. AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 19.03.2026 sisutühi vastus kaebaja pöördumisele süvendas veelgi kaebaja

3-26-1260 solvumise ja alanduse tunnet. Kõnealuse pereõe lugupidamatu käitumise kohta esitatakse palju kaebusi, kuid vangla ega haigla ei võta midagi ette.

2.Tallinna Halduskohus tagastas 13.07.2026 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 punkti 21 alusel. Pereõe öeldud lause on ebaselge ja mitmeti mõistetav ning võib olla tõlgendatav solvanguna. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Solvamist saab iseenesest käsitada väärikust alandava tegevusena. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis. Kaebajale meediku poolt ühe mitmeti mõistetava lause ütlemist väärikuse alandamiseks pigem pidada ei saa. Ühe ebaselge või mitmeti mõistetava lause ütlemine ei ole võrreldav eelnimetatud olukordadega. Inimese solvamise puhul saaks iseenesest rääkida ka tema au teotamisest RVastS § 9 lg 1 mõistes, kuid mistahes solvang ei tähenda veel au ja hea nime teotamist. Teotamine on tugevam rünne kui solvamine. Mitte igasugune end puudutatuna tundmine ei ole veel teotamine, riive kvalifitseerimine teotamisena vajab teatud tugevusmäära. Selleks et isikuõiguste riive langeks RVastS § 9 lg 1 kaitsealasse ning tingiks rahalise hüvitise määramise, peaks solvang kujutama endast pahatahtlikku rünnet eesmärgiga solvata kaebajat häbistaval ja alandaval viisil. Kui au teotamine ei toimu ebakohase väärtushinnangu või tõele mittevastava faktiväite avaldamise, vaid avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega, on see sisuliselt kattuv väärikuse alandamise koosseisuga. Ühe mitmeti mõistetava lause ütlemine ei ole selline solvang, mida saaks pidada kaebaja au teotamiseks. Kohtule ei selgu, et pereõde oleks soovinud pahatahtlikult kaebajat rünnata eesmärgiga solvata kaebajat häbistaval ja alandaval viisil. Ühtlasi ei selgu, et pereõde oleks oma ülesannete täitmisel tegutsenud õigusvastaselt. Isegi kui hinnata, et pereõde solvas kaebajat viisil ja eesmärgil, mida võib lugeda au teotamiseks, ei ole kaebaja usutavalt selgitanud, kuidas see tegevus ületas taluvuspiiri, mis tõid kaasa rahalise hüvitise väljamõistmist õigustavad üleelamised. AS Lääne-Tallinna Keskhaigla on 19.03.2026 kaebajale selgitanud, et on pereõega rääkinud seonduvalt tema ebaviisaka käitumisega, millest võib järeldada, et pereõele on tema eksimust selgitatud ning kaebajaga edaspidi ebaviisakalt eeldatavasti ei suhtle. Kohtule ei selgu, et isegi au teotamise korral tuleks siinsel juhul kahju hüvitada rahas.

X esitas määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 13.07.2026 määruse peale.

Pereõde käitus kaebajaga väga ülbelt ja pidas oma lausega silmas väga solvavat tähendust. Tegu pole üksikjuhtumiga, selle pereõe käitumine ongi äärmiselt ülbe, jõhker ning solvav. Haigla on ignoreerinud kaebaja pöördumisi. Kui kaebaja oleks sellisel viisil käitunud, oleks teda karistatud distsiplinaarkorras ning temalt välja mõistetud hüvitis mittevaralise kahju eest. Ka kinnipeetaval on õigus inimväärikusele ja võrdsele kohtlemisele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

5.Halduskohus on eksinud kaebuse eduväljavaatele hinnangu andmisel, kuna tugines ebaõigele materiaalõiguslikule alusele. 2(4)

3-26-1260

6.Riigikohus selgitas 04.02.2026 määruses asjas nr 3-25-144/21, p 25, et raviteenuse vahetul osutamisel võlaõigussuhtest tuleneva kohustuse rikkumisel tekkinud kahju hüvitamisele RVastS ei kohaldu, mistõttu tuleb sellised kahju hüvitamise nõuded lahendada võlaõigusseaduse (VÕS) sätete alusel. Kaebaja isikuõiguste väidetav rikkumine toimus siinsel juhul tervishoiuteenuse osutamise käigus. Kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamise käigus tekkivale võlasuhtele kohalduvad tervishoiuteenuse osutamise lepingu sätteid (RKÜKm 3-21-30/19, p 25). VÕS § 762 ls 1 kohaselt peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ning seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. VÕS § 620 lg 2 ls 2 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumise korral saab nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt RKTKo 2-17-12477/109, p 13.1): ·

tervishoiuteenuse osutaja on lepingut rikkunud (VÕS § 100, § 770 lg 1);

·

lepingut on rikutud süüliselt (VÕS § 770 lg 1);

·

patsiendil on tekkinud mittevaraline kahju (VÕS § 134);

·

rikkumise ja tekkinud mittevaralise kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4);

· mittevaraline kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2, VÕS § 134 lg 1); · mittevaraline kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena tervishoiuteenuse osutajale ettenähtav (VÕS § 134 lg 1).

7.VÕS § 134 lg 1 sätestab, et lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Kohustus mitte alandada, häbistada või naeruvääristada patsienti tervishoiuteenuse osutamise käigus on muu hulgas suunatud patsiendi mittevaralise huvi järgimisele. Juhul kui kohtumenetluses peaks leidma tõendamist, et vastustaja on kaebaja isikuõigusi rikkunud, ei ole välistatud, et kaebajal võib olla õigus nõuda vastustajalt hüvitist mittevaralise kahju eest. Praeguses staadiumis ei ole kohtul võimalik korrektselt anda lõplikku hinnangut, kas pereõe poolt väidetavalt öeldul oli kaebajat alandav, häbistav või naeruvääristav iseloom või oli tegemist väheolulise rikkumisega, mida kaebaja pidi teatud juhul, nt tulenevalt avaldamise viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma (vrd RKTKo 2-20-3847/48, p 11). See eeldab asjaolude väljaselgitamist ja tõendite uurimist. Haigla pole 19.03.2026 vastuses palunud kaebajalt juhtunu eest vabandust, vaid on pelgalt märkinud, et võtab pöördumise teadmiseks ning on õega juhtunust vestelnud. Erinevalt halduskohtust ei ole ringkonnakohtul haldusasja seniste materjalide pinnalt põhjust järeldada, et haigla on eksimust tunnistanud ja kaebaja on saanud kindluse, et enam sellised asjad ei kordu. Haigla 07.04.2026 vastus kahju hüvitamise nõudele on samuti üldsõnaline ega lahka juhtumi asjaolusid sisuliselt. Siinses asjas ei kohaldu RVastS § 9 ega selle alusel kujunenud kohtupraktika, mis näeb ette eraõigusega võrreldes kõrgema künnise mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmisel. Ekslikule nõude materiaalõiguslikule alusele tuginemine võis mõjutada halduskohtu hinnangut kaebuse perspektiivikusele.
8.Eelneva põhjal tuleb halduskohtu määrus tühistada ja saata asi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Kaebaja on palunud saata asi teisele

3(4)

3-26-1260 kohtukoosseisule. Ringkonnakohus ei saa otsustada, millises kohtukoosseisus halduskohtus asi lahendatakse. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20263-26-2327/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.08.20263-26-2327/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium