Muud

määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

kohtumäärust

pankrotihaldur

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult. Kohus selgitab, et PankrS § 31 lg-st 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile, saata usaldusisikule Katre Kivi, tasu väljamaksmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik

E.L. esitas 24.05.2024. a kohtule maksejõuetusavalduse ja nõuetekohase avalduse 29.07.2024. Võlgnik elab koos elukaaslase ja ühe alaealise lapsega suviti oma ema talus, talveperioodil Jõgeva linnas elukaaslase isa juures. Elukaaslane on vanemapuhkusel. Võlgnikul on kutseharidus ja ta töötab Mxxxxx KE OÜ-s töötasuga 820 eurot kuus. Võlgnikule kuulub üks sõiduk, muu esemeline vara puudub. Võlgniku väljaminekud kuus ületavad sissetulekud. Võlgnik märgib oma võlakohustuste summaks 48360,04 eurot, kõik kohustused on täitmisel kohtutäiturite juures. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ning kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Makseraskuste põhjusena märgib, et ta on võtnud pikema perioodi jooksul hulgaliselt ja erinevaid laenusummasid, kuid ise pole neid kõiki kasutanud. Ta andis kergeusklikult isikule KxxxxxLxxxx (ik xxxxxxxxxxx ) laenusid. See isik oli võlgniku elukaaslase tuttav. Isik lubas laenud tagasi maksta, kuid pole seda siiani teinud. Võlgnik on saanud teada, et K.Lxxxxxon laenanud ka teistelt pereliikmetelt, s.h. võlgniku elukaaslaselt, kuid pole võlga tagastanud. Seda on kajastatud ka ajakirjanduses. Võlgnik on pöördunud politseisse, kuid kriminaalmenetlust ei alustatud. Võlgniku töötasust ei piisa kõigi laenukohustuste tasumiseks, igapäevaselt lisanduvad kõrvalnõuded. Katre Kivi on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku osalemiseks E.L.-i maksejõuetusmenetluse. Katre Kivi kinnitas, et on sõltumatu nii võlgnikust kui ka võlausaldajatest. Kohus kuulas võlgniku ära menetlustoimingul 14.08.2024. Võlgnik kirjeldas maksejõuetusolukorra tekkimise põhjusi: ta andis laene tuttava tuttavale, võttes eelnevalt ise erinevatelt krediidipakkujatelt laenu. Laenusaaja tausta ei kontrollinud. Ka ei vormistanud lepingut. Kohus võttis 23.08.2024. a määrusega E.L.-i maksejõuetuseavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Katre Kivi. Kohus tegi usaldusisikule kohustuseks FiMS §-st 17 tulenevate ülesannete täitmise. Usaldusisik Katre Kivi esitas 23.09.2024. a kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Võlgnikul on varana kirjas sõiduauto Volkswagen Passat väärtusega umbes 6000 eurot ja sõiduauto Renault Trafic väärtusega umbes 300 eurot. Võlgnikul on olemas varana nutitelefon Samsung ja Lenovo sülearvuti, need kokku väärtusega 1500 eurot. Vabatahtlikus pensionifondis on osakuid väärtusega 7039,67 eurot ja igakuise sissetulekuna töötasu OÜ-s Mxxxxx KE 830 eurot kuus. Võlgnik on andnud kolmandatele isikutele laenu 55 000 euro ulatuses. Kohustusi on kokku summas 52 441,64 eurot. Võlgniku igakuised jooksvad kulutused on 1030 eurot. Ülalpidamisel on üks alaealine. Võlgnik saab igakuiselt võlgade katteks tasuda 100-150 eurot. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks kergekäeliselt võetud laenud, mis on kohe järgmisele eraisikule välja laenatud. Võlgniku pere on õigusnõustamise kaudu otsinud abi võlgade tagasisaamiseks. Kahjuks on see kolmas isik (Kxxxx Lxxxx) mitmete inimeste kaudu endale võlgu kogunud ja võla tasumise tõenäosus tema poolt on olematu (Hugo Legal büroo seisukoht). Kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Koos võlgniku vara- ja võlgade nimekirjaga on usaldusisik esitanud tegevusaruande, milles sisaldub ka usaldusisiku hinnang. Võlgnikul puudub realiseeritav vara ja tema ainsaks sissetulekuks on töötasu. Võlgniku suhtes on menetluses 16 täiteasja. Puudub vara ja sissetulek, mille arvel vähegi arvestatavas ulatuses kohustusi täita. Võlgade ümberkujundamine ei ole võimalik. Usaldusisiku arvamusest nähtub, et pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus täidaks võlgniku eesmärki kohustustest vabaneda ainult juhul, kui võlgnik otsib tasuvama töökoha ehk tegeleb mõistlikult tulutoova tegevusega ning on eesmärgile orienteeritud ehk kohusetundlik rahaasjades. Võlgnikul oleks praegu võimalik kohustuste katteks tasuda igakuuliselt 100-150 eurot. Usaldusisik on soovitanud võlgnikule

kindlasti esitada nõue (hagiavaldus) laenusaaja vastu. Küll võib aga osa nõuetest olla juba aegunud. Kohus kuulas võlgniku veelkord ära kohtuistungil 28.10.2024. Võlgnik selgitas, et talle makstakse töötasu tunnitasu alusel ja lisatasu, kokku töötasu 830-850 eurot kuus. Peresse kuuluvad laps ja elukaaslane. Elukaaslane on tööotsija. Võlgnik ei ole enam politseist küsinud, mis selle laenajaga on edasi saanud või kas uuritakse. Võlgniku kohta on tehtud palju kohtulahendeid, võlgnik ei ole maksekäsu kiirmenetluses vaidlustusi esitanud. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kohtu seisukoht FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 15 lg 9 kohaselt kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2). PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Kohus arutas võlgnikuga ja usaldusisikuga kirjalikult sobivaima maksejõuetusmenetluse liigi valikut. Kohtu arvates on pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega sobiv menetlusliik selle võlgniku jaoks. Usaldusisik on arvamusel, et võlgniku sissetuleku juures ei ole võlgade ümberkujundamismenetlus mõistliku ajaperioodi jooksul võimalik. Samal arvamusel on ka võlgnik. Seega tuleb lähtuda võlgniku enda avalduses esitatust ja usaldusisiku hinnangust, et E.L.-ile on sobivaim maksejõuetusmenetlus pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega.

Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku poolt esitatud tõenditest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgniku töötab tõstukijuhina OÜ-s Mxxxxx KE. Võlgniku igakuine töötasu on 830 eurot, mõnikord võib saada ka väikest lisatasu. Võlgniku perele makstakse peretoetust 80 eurot, kuna on üks laps. Realiseeritav esemeline vara puudub. Võlgnikul olemasolev vara kohustusi ei kata. Kohustusi võlausaldajate ees on kokku 52 441,64 eurot. Kohus loeb tuvastatuks, et E.L. on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus märgib, et võlgnik on kasutanud oma arvelduste tegemiseks oma lapse nimel olevat pangakontot. Võlgniku pankroti väljakuulutamisel tuleb selline tegevus lõpetada ja kõik võlgnikule makstavad rahasummad, aga ka tema arveldused peavad liikuma läbi võlgniku enda nimel oleva pangakonto. Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ja usaldusisikuks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Ly Müürsoo on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku E.L.-i pankroti välja 22.novembril 2024 kell 16.30, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Ly Müürsoo ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 09.12.2024. a algusega kell 11.15 Jõgeva kohtumajas. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 217 2, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 01.11.2025. a, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab:  

 







Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lgd 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.

Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ning usaldusisikule Katre Kivi, samuti võlgnikule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 sätestab, et sama sätte lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Katre Kivi esitas 01.10.2024. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 20 pooltunni eest määraga 33 eurot pooltund, kokku 660 eurot. Usaldusisiku tegevus selles menetluses on olnud järgmine: päringud ja võlaandmete hankimine 3 tundi, kava koostamine, kontoväljavõtete analüüs 4 tundi, suhtlemine võlgnikuga kokku 3 tundi. Kokku 10 tundi ehk 20 pooltundi, 33 eurot pooltund. Tasu 660 eurot. Tasutaotlus on esitatud FiMS § 54 lg 4 kolmanda lause kohaselt ja järgitud on PankrS § 23 lg 51 ettenähtud aluseid justiitsministri 01.02.2021.a määruse nr 2 kohaselt. Kohus hindab usaldusisiku töömahu 20 pooltundi ehk 10 tundi selles menetluses kohaseks. Kokku, arvestades selle menetluse mahtu ja keerukust, põhjendatud aeg 10 tundi ehk 20 pooltundi. 20x33=660 eurot. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 1 p 2 järgi on pankrotimenetluse kulu ajutise halduri või usaldusisiku tasu.

Kohus peab põhjendatuks finantseerida usaldusisiku tasu võlgniku vara (pankrotivara) arvelt, kuid määrata selle hüvitamine riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4, 5 1 nimetatud määras ja nii tuleb usaldusisiku tasu hüvitada riigi vahenditest summas 660 eurot. FiMS § 54 lg.2 esimese lause järgi tuleb usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamisel lähtuda ajutise halduri tasu sätetest. PankrS § 65 lg.11 sätestab: Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik vastas kohtu järelepärimisele, et palub usaldusisiku tasu kanda tema isiklikule kontole Katre Kivi a/a EE181010102411769006. Kuna usaldusisik ei ole ettevõtja ja tasu ei maksta ka tema büroole, ei lisandu makstavale tasule käibemaksu. Muud ettenähtud maksud sisalduvad tasus. Kohus määrab tasu väljamaksmise vastavalt taotlusele usaldusisiku isiklikule kontole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.