Määruse tegemise aeg ja koht 13. august 2026, Tallinn Kohtuasja number
2-26-12090
Kohtuasi
Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla esialgse õiguskaitse taotlus X psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks ning tahtest olenematu ravi kohaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahendid
Harju Maakohtu 6. juuni 2026 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399)
Regionaalhaigla
Puudutatud isik X (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marje Mängel Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 6. juuni 2026 määrus jätta muutmata.
2.X määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse võib esitada isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 543).
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja, SA PERH) esitas 04.06.2026 Harju Maakohtule taotluse X (puudutatud isik) suhtes tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks loa saamiseks ning temale psühhoosivastase, meeleolu stabiliseeriva ja rahustava toimega ravimite manustamiseks ja vajadusel elekterkrampravi teostamiseks. Avaldaja palus kohaldada puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja ühtlasi pikendada seda kuni neljakümne päevani ning lubada kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni nelikümmend päeva arvates tahtest olenematu ravi otsusest. Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik SA PERH Psühhiaatriakliinikus alates 03.06.2026, kell 19.29 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule. Oma psüühikahäire tõttu on puudutatud isik ohtlik ümbritsevatele ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu ning ta ei ole võimeline ravivajadust ise hindama.
2.Taotlusele lisatud raviasutuse psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt on puudutatud isik avaldaja juures korduv patsient, varasemalt on ta viibinud statsionaarsel ravil 5. korral. Viimati viibis haiglaravil 03.05.–10.08.2018, mil diagnoositi psühhootiline episood ja impulsiivset tüüpi ebastabiilne isiksushäire. Varasemast anamneesist on teada raske psühhosotsiaalne taust: puudutatud isik on kasvanud lastekodus, 6-aastaselt adopteeritud kasuperesse, suhted kasuvanematega olnud väga probleemsed. Noorukieas esines kodust ärajooksmist, ööbimist tänavatel, ärrituvust, emotsionaalset ebastabiilsust ja probleeme vanematega suhtlemisel. 1997. aastal pöördus psühhiaatri vastuvõtule, diagnoositi pikaajaline depressiivne reaktsioon. Hiljem on diagnoositud pikaajalist depressiivset reaktsiooni (F43.21) ja impulsiivset tüüpi ebastabiilset isiksushäiret (F60.30). Anamneesis on korduvad konfliktid lähisuhetes, impulsiivne ja ähvardav käitumine ning varasemad hospitaliseerimised psüühilise seisundi ägenemise tõttu. Psühhiaatrilisi ravimeid ei ole patsient regulaarselt tarvitanud. 2021. aastal käis ambulatoorselt psühhiaatri vastuvõtul seoses relvaloa ja töövõimetuse hindamisega (soovis minna Kaitseliidu tööle), ravi ei olnud määratud.
2.1.Puudutatud isik toodi 03.06.2026 PERH psühhiaatriakliiniku valvetuppa kiirabiga politsei saatel. Politsei andmetel oli puudutatud isik Balti Jaama turul plakatiga, karjus seosetult Kristusest, antikristusest, surmast ja Eestist. Politsei sõnul on lühikese aja jooksul olnud sarnaseid juhtumeid korduvalt (viimati 29.05.2026 karjus patsient Raekoja platsil samuti seosetult). Tal oli kaasas plakat/silt kirjaga "666", samuti nuga, tikud ja pipragaas. Politsei poolt kutsuti kiirabi. Puudutatud isik tunnistas, et nuga oli tal kaasas enesekaitseks. Kiirabi hinnangul käitus puudutatud isik antud hetkel rahulikult, kuid kuna tal oli kaasas nuga ja
esines varasem psühhiaatriline anamnees, toimetati ta psühhiaatriakliinikusse erakorraliseks hindamiseks. Valvetoas käitumine oli elavnenud, žestikuleeriv, kõne veidi valjem, kiire ja kaldus tugevalt monoloogile. Mõttekäik oli laialivalguv. Puudutatud isik avaldas religioosse ja poliitilise sisuga mõtteid, rääkis kristlusest, antikristlusest, Eesti olukorrast, sõja õhutamisest ning enda missioonilaadsest tegevusest. Esinesid suurusluulumõtted ja paranoilised mõtted, sealhulgas veendumus, et tema vastu võidakse vägivalda kasutada. Puudutatud isik ei tunnistanud varasemat psühhoosidiagnoosi ega mõistnud psühhiaatrilise hindamise vajadust. Käitumine oli ettearvamatu ja sihipäratu, puudutatud isik kandis avalikus ruumis kaasas nuga ja pipragaasi. Valvearst diagnoosis patsiendil raske psüühikahäire maniakaalse episoodi (F30.9), ning hospitaliseeris puudutatud isiku tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi korras 03.06.2026.a kell 19.29.
2.2.Käesolevalt ei ole puudutatud isiku seisund paranenud. Ta keeldub arutamast oma enesetunnet osakonnas, ei soovi vastata esitatud küsimusele ning ei soovi kirjeldada hospitaliseerimisele eelnenud sündmusi, öeldes, et rääkis kõik juba valvearstile. Puudutatud isik peab hospitaliseerimist seadusevastaseks ega mõista, mille alusel teda kinni hoitakse. Ta räägib pikalt varasematest konfliktidest politseiga seoses üksinda plakatitega protestimas käimisega. Kirjeldab, et veebruaris ja aprillis 2026 on politsei teda korduvalt "ahistanud", kinni pidanud ning alustatud on kriminaalmenetlus. Puudutatud isik seostab seda oma poliitiliste ja religioossete seisukohtade avaldamisega. Puudutatud isik ei näe selles ohtlikkust ega mõista, et relvade kandmine psühhootilise/paranoidse tõlgenduse foonil suurendab ettearvamatu käitumise riski. Puudutatud isik väljendab jätkuvalt umbusku haigla ja politsei tegevuse suhtes. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika ning ta ei pea end psüühiliselt haigeks, ei nõustu haiglaraviga ning plaanib protestiks näljastreiki. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire - maania psühhootiliste sümptomitega (F30.9). Seisund avaldub mõttekäigu laialivalguvuse, suurus- ja paranoiliste luulumõtetega, puuduliku haiguskriitika ning ettearvamatu käitumisena. Tema käitumine on raskest psüühikahäirest juhitud, ettearvamatu ning ohtlik nii puudutatud isikule kui ka teistele. Puudutatud isik ei mõista oma seisundi raskust ega ravivajadust. Oma psüühikahäirest tulenevalt pole ta käesolevalt võimeline mõistma ravivajadust, kontrollima oma käitumist ega andma edasiseks haiglaraviks adekvaatset nõusolekut. Puudutatud isiku seisundit hinnates pole tõenäoline tema seisundi paranemine ja iseseisev ohutu toimetulek kodustes tingimustes 4-päevase haiglaravi järgselt, mistõttu taotletakse kohtult puudutatud isikule tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi jätkamist nii esmase õiguskaitse korras 4-päevaks kui ka raviloa pikendamiseks ja temal meeleolu stabiliseeriva, antidepressiivse, rahustava, und soodustava ja kehalisi funktsioone toetava ravi manustamiseks ning vajadusel elekterimpulssravi teostamiseks haiglatingimustes kuni 40 päeva vältel alates tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusest.
3.Puudutatud isik oli 05.06.2026 ärakuulamisel stoilise, liikumatu olekuga, ilma miimikata ning avaldas järgmist: „Viibin haiglas arst MV otsusel ja PPA kinnipidamise tõttu. Mina olen piisavalt stabiilne, adekvaatne, sihipärane, ettenägelik, oskan päevakavast kinni pidada. Balti Jaama turul olin läbisõidul, kui mind kinni peeti, tahtsin minna raamatukokku. Kirves on mul kaasas, kuna võtsin Lasnamäe serval mõned noorpuud. Neid puid kasutan tugipostidena, et paigaldada Priisle kandis üht suuremat plakatit. Männikul on ka sellised puud, mis tuleks maha võtta. Mu vaimne tervis on heas korras.“.
4.Puudutatud isiku raviarst jäi ärakuulamisel oma arvamuse juurde ja tõi esile, et puudutatud isik on täna kirjutanud kaks kaebust selle kohta, et tema kinnipidamine on ebaseaduslik õiguskantslerile ja prokuratuuri.
5.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas esitatud taotlust.
6.Harju Maakohus rakendas 05.06.2026 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ja paigutas puudutatud isiku psühhiaatriakliinikusse tähtajaga kuni 4 päeva alates tema 03.06.2026 kell 19.29 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest. Kohus andis loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohus märkis, et esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi tuleb lugeda lõpetatuks 07.06.2026 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega
7.Avaldaja teatas 06.06.2026, et puudutatud isiku seisund ei ole muutunud, tal puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus pikendas 06.06.2026 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema 03.06.2026 kell 19.29 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest. Kohus andis loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohus märkis, et esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi tuleb lugeda lõpetatuks 13.07.2026 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Menetluskulud jäid riigi kanda.
8.1.Maakohus tugines PsAS § 11 lg-le 1 ning TsMS § 534 lg-tele 1 ja 5 ning leidis, et esinevad asjaolud puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks. Maakohus tugines taotluses ja psühhiaatrite arvamuses esile toodud asjaoludele ning puudutatud isiku, raviarsti ja puudutatud isikule määratud esindaja poolt ärakuulamisel avaldatule. Muude isikute ärakuulamist ei pidanud maakohus vajalikuks (TsMS § 536 lg 21 p 3). Maakohus leidis, et puudutatud isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire maania psühhootiliste sümptomitega ning tema käitumine on raskest psüühikahäirest juhituna ettearvamatu. Haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna nii iseendale kui ka teistele. Tema mõtlemine ning ka käitumine on psühhoosist juhitud. Isik ei ole võimeline oma elu sellises seisundis korraldama. Vabatahtliku ravi korral võib puudututatud isik vabalt haiglast lahkuda, mis toob kaasa ravi katkemise ja ravi ebaõnnestumise, mis ei ole puudutatud isiku huvides. Kohus oli seisukohal, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida ja haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik psüühikahäire tõttu nii iseennast kui ümbritsevaid, mistõttu tuleb kohaldada puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutada ta 40 päevaks kinnisesse asutusse. Kuna taotlusest nähtuvalt vajab puudutatud isik ravi ja ravimite manustamist, tuleb anda avaldajale luba puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
Määruskaebus
9.Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.
9.1.Määruskaebuse kohaselt ei ole puudutatud isiku suhtes PsAS §-s11 sätestatud eeldused täidetud. Puudutatud isik kinnitab, et ta on selge mõistuse, hea mälu ja adekvaatse käitumisega, ta ei ole agressiivne ega ohtlik endale või teistele. 2022.aastal erakliiniku „Sensus“ psühhiaater Helen Kirber ei tuvastanud puudutatud isikul ühtegi psüühikahäiret ja ei määranud ravi - seega tugines avaldaja kinnipidamisel 2018. aasta juriidiliselt aegunud andmetele. 03.06.2026 Balti Jaamas oli puudutatud isiku kinnipidamine PPA poolt ja kiirabi tegevus meelevaldne ja seadusevastane. Mingisugust avaliku korra rikkumise protokolli politsei tema suhtes ei vormistanud, kiirabi kontrollis kohapeal puudutatud isiku tervislikku seisundit. Harju Maakohtu 05.06.2026 määruse kohaselt lõppes puudutatud isiku suhtes kohaldatud ravi 07.06.2026, kuid avaldaja keeldus puudutatud isikut vabastamast, mis on käsitletav omavoli ja puudutatud isiku vabaduse ebaseadusliku piiramisena. 06.06.2026 määrus ravi pikendamise kohta anti puudutatud isikule üle alles 08.06.2026. Puudutatud isikult tahtevastase vabaduse võtmisega kaasnes intensiivne riive tema põhiõigustele, sh õigusele kehalisele puutumatusele. Menetluse edasine käik
10.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust määruste tühistamiseks.
13.Kohus võib avaldaja taotlusel paigutada isiku TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ning on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. TsMS § 543 lg 3 järgi saab kõrgema astme kohus ka pärast isiku kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamist tuvastada kinnisesse asutusse paigutamise määruse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse.
14.PsAS § 11 lg 1 sätestab, et isik võetakse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata (edaspidi tahtest olenematu ravi), ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire
tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.
15.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt välja selgitanud PsAS § 11 lg 1 ja TsMS § 534 lg 5 kohaldamise eeldused. Sealjuures tugines maakohus raviasutuse psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Maakohus on õigesti tuvastanud, et puudutatud isikul on diagnoositud raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (PsAS § 11 lg 1 p 1). Taotlusele lisatud psühhiaatrite arvamuse kohaselt esines puudutatud isikul raske psüühikahäire - maania psühhootiliste sümptomitega (F30.9), mis avaldus mõttekäigu laialivalguvuse, suurus- ja paranoiliste luulumõtetena, puuduliku haiguskriitika ning ettearvamatu käitumisena. Sealjuures ei olnud puudutatud isik oma psüühikahäirest tulenevalt võimeline mõistma ravivajadust, kontrollima oma käitumist ega andma edasiseks haiglaraviks adekvaatset nõusolekut. Puudutatud isiku raviarst on 06.06.2026 teatanud, et puudutatud isiku seisund ei ole muutunud. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väide, et 2022.a ei tuvastanud psühhiaater puudutatud isikul psüühikahäiret ning ei määranud ravi, ei lükka ümber taotlusele lisatud psühhiaatrite hinnangut isiku tervislikule seisundile esialgse õiguskaitse kohaldamise ajal.
16.Samuti leidis maakohus põhjendatult, et haiglaravita jäämisel võis puudutatud isik oma käitumisega olla ohtlik nii endale kui ka ümbritsevatele ning et ohtlikkus on pigem kindel kui tõenäoline. Isiku ohtlikkus PsAS § 11 lg 1 p 2 järgi saab eelkõige väljenduda füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale (RKTKm 07.05.2014, 3-2-1-33-14, p 15). Isiku ohtlikkusele võib viidata mh puudulik haiguskriitika, st olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14.1). Taotlusele lisatud raviasutuse psühhiaatrite arvamusest ja avaldaja määruskaebusele esitatud vastusest nähtuvalt oli puudutatud isiku käitumine tema raskest psüühikahäirest juhitud, ettearvamatu ning ohtlik nii puudutatud isikule endale kui ka teistele ning puudutatud isik ei mõistnud oma seisundi raskust ega ravivajadust. Enne haiglaravile saabumist oli puudutatud isik Balti Jaama turul plakatiga, karjus seosetult Kristusest, antikristusest, surmast ja Eestist. Tal oli kaasas plakat/silt kirjaga "666", samuti nuga, tikud ja pipragaas. Isiklike asjade läbivaatusel leiti ohtlikud esemed, mida puudutatud isik kandis kaasas enesekaitseks - kirves, metallisaag, haamer, pikk nuga, taskunuga, nöör. Avaldaja on selgitanud, et haiguspildis on puudutatud isikul esinenud psüühilise seisundi ägenemisel ähvardav käitumine. Võttes arvesse puudutatud isiku käitumist ning asjaolu, et ta võis oma terviseseisundist tulenevalt käituda ettearvamatult, leidis maakohus kolleegiumi hinnangul põhjendatult, et haiglaravita jäädes oli puudutatud isiku ohtlikkus nii endale kui ümbritsevatele lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline. Asjaolu, et puudutatud isiku enda hinnangul ei olnud ta ei endale ega ka ümbritsevatele ohtlik, ei saa olla määravaks PsAS § 11 lõikes 1 sätestatud tingimuste hindamisel.
17.Kolleegiumi hinnangul oli antud juhul täidetud ka PsAS § 11 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus. Asja materjalide põhjal saab asuda seisukohale, et puudutatud isiku suhtes muu psühhiaatriline ravi ei olnud küllaldane. Taotlusele lisatud raviasutuse arstide arvamusest nähtuvalt on puudutatud isik varasemalt viibinud statsionaarsel ravil 5. korral ning psühhiaatrilisi ravimeid ei ole ta regulaarselt tarvitanud. Puudutatud isik eitas endal psüühikahäire esinemist, ta ei tunnistanud oma ravivajadust ning plaanis protestiks näljastreiki. Avaldaja on toonud määruskaebusele esitatud vastuses esile, et puudutatud isikul esinenud raske psüühikahäire raviks vajaliku meeleolu stabiliseeriva, antipsühhootilise ja rahustava toimega ravi tagamine oli teostatav vaid tugevalt kontrollitud ravikeskkonnas.
Arvestades puudutatud isiku seisundit, käitumist ja psühhiaatrite arvamust, ei nähtu ringkonnakohtule, et väljaspool raviasutust oleks olnud tagatud korrektne ravimite manustamine ja puudutatud isiku terviseseisundi paranemine.
18.Eelnevast tulenevalt olid vaidlustatud määruse tegemise ajal täidetud TsMS § 534 lg-test 1 ja 5 ning PsAS § 11 lg-st 1 tulenevad tingimused puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi rakendamise tähtaja pikendamiseks kuni 40 päevani. Neil kaalutlustel jätab ringkonnakohus vaidlustatud määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
19.Avaldaja on 10.07.2026 kohtule teatanud, et puudutatud isiku suhtes lõpetati tema seisundi paranemise tõttu tahtest olenematu ravi, s.o enne 40 päeva möödumist.
20.Ringkonnakohus märgib vastusena määruskaebusele täiendavalt, et puudutatud isiku kinnises asutuses viibimist ei saa pidada ebaseaduslikuks seetõttu, et 06.06.2026 määrus tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi tähtaja pikendamise kohta anti puudutatud isikule üle 08.06.2026. Praegusel juhul ei sõltunud määruse täidetavus selle kätte toimetamisest puudutatud isikule. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 477 1 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse esialgsele õiguskaitsele hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 384 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagi tagamise avalduse põhjendatud määrusega hiljemalt avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval. TsMS § 467 lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Eelnevast lähtudes tuleb ka esialgse õiguskaitse korras isiku kinnisesse asutusse paigutamise määrust täita viivitamatult (vt RKTKm 30.04.2019, 2-18-17167, p 13).
21.Menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel jätta riigi kanda.
22.Ringkonnakohus märgib, et lisaks Marje Mängeli poolt puudutatud isiku nimel esitatud määruskaebusele on sarnaste väidetega määruskaebuse puudutatud isiku nimel esitanud ka SR. SR on esitanud ka esindamise kohta volikirja. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 218 lg 1 p 2 järgi võib lepinguline esindaja kohtus olla muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Ringkonnakohus andis SRle tähtaja haridusttõendava dokumendi esitamiseks, kui SR ei teinud seda. Seega ei ole SR tõendanud õigust olla lepinguline esindaja, mistõttu jätab ringkonnakohus SR esitatud menetlusdokumendi tähelepanuta.
23.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 543 võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.