Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 08.07.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-26-9397
Kohtuasi
O.C avaldus täisealisele isikule A.T-le eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.05.2026 määrus (avalduse menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja liik
O.C määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja O.C (isikukood XXX), lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler Puudutatud isik A.T (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 13.05.2026 määrus muutmata.
2.Jätta O.C määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud jätta O.C kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.O.C (avaldaja) esitas 27.04.2026 Harju Maakohtule avalduse, milles palus seada täisealisele isikule A.T-le (puudutatud isik) eestkoste ja määrata puudutatud isikule eestkostjaks avaldaja. Avalduse kohaselt on puudutatud isiku, kes on avaldaja abikaasa, tervislik seisund alates 2018. aastast järk-järgult halvenenud. 17.01.2026 lahkus puudutatud isik kodust, teatades, et läheb garaaži. Kuna avaldaja ei saanud ühendust puudutatud isikuga, siis teatas ta sellest politseile. Järgmisel päeval leiti puudutatud isik Pärnust, kus ta ei mäletanud, kuidas ta sinna sattus. Seega ei orienteerud puudutatud isik ajas ega ruumis. Puudutatud isik tarvitab pidevalt ravimeid, kuid ta teeb seda avaldaja kontrolli all. Puudutatud isik ei ole võimeline ise raviskeemi järgima ega mõistma ravimite võtmise vajadust. 21.02.2026 saabus puudutatud isiku tütar puudutatud isiku elukohta, tekkis konflikt, kutsuti politsei ning puudutatud isik viidi tema tütre juurde Soome. Sellest ajas on puudutatud isik teinud otsuseid ja tahteavaldusi, mille tähendusest ja tagajärgedest ta pole võimeline aru saama. Puudutatud isiku sissetulek (sh pension) laekub tema arvelduskontole, kuid puudutatud isik ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline rahalisi vahendeid iseseisvalt kasutama. Puudutatud isikule on vajalik seada eestkoste, et tagada puudutatud isiku igapäevaelu korraldamine, tema ravi ja tervisega seotud küsimuste lahendamine, suhtlemine ametiasutustega, pangatoimingute tegemine ning vara ja lepinguliste suhete haldamine. Arvestades puudutatud isiku seisundit ning tema mõjutatavust on eestkoste vajalik ka selleks, et vältida kolmandate isikute võimalikku sekkumist ja puudutatud isiku õiguste kahjustamist. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Harju Maakohus keeldus 13.05.2026 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja avalduse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus tuvastas, et puudutatud isik viibib ja elab Soomes enda tütre juures. Nimetatut on kinnitanud puudutatud isik tsiviilasjas nr 2-26-6180. Rahvusvahelise kohtualluvuse kontrollimist vähemalt 18-aastaste isikute eestkosteasjades reguleerib Haagi 2000. aasta täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsioon (täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsioon), mille art 5 lg 1 kohaselt on täiskasvanu hariliku viibimiskoha osalisriigi kohtu või haldusasutuse pädevuses rakendada abinõusid täiskasvanu isiku või tema vara kaitseks. Käesolev tsiviilasi allub Soome kohtule. Maakohus keeldus avaldust menetlusse võtmast tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 alusel koostoimes § 477 lg-ga 1. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 järgi avaldaja kanda. Määruskaebus
3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud määrus ja saata asi tagasi Harju Maakohtule avalduse menetlusse võtmiseks ja asja sisuliseks lahendamiseks. Kaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti leidnud, et asi ei allu Eesti Vabariigi kohtule. Maakohus on sisuliselt samastanud puudutatud isiku ajutise viibimise Soomes tema tegeliku hariliku viibimiskohaga, mis on aga vastuolus esitatud asjaoludega. Kui puudutatud isik ei ole võimeline oma tervisliku seisundi tõttu aru saama oma tegudest ega oma elu korraldama ning teadlikult vastu võtma õiguslikke otsuseid, siis ei saa eeldada, et puudutatud isiku viibimine Soomes väljendab tema teadlikku, püsivat ja iseseisvalt kujundatud tahet määrata oma harilik
2-26-9397 viibimiskoht Soomes. Maakohus on jätnud välja selgitamata, kas puudutatud isik viibib Soomes vabatahtlikult, kas ta on Soomes ajutiselt või alaliselt. Maakohus ei ole hinnanud puudutatud isiku püsivaid ja olulisi sidemeid Eestiga. Hariliku viibimiskoha hindamisel ei saa lähtuda üksnes puudutatud isiku füüsilisest viibimisest teises riigis, eriti olukorras, kus esineb põhjendatud kahtlus tema otsustusvõime ja arusaamisvõime osas. Puudutatud isiku kogu senine elu, perekondlikud suhted, arstiabi, pension ning peamised õigussuhted on olnud seotud Eestiga. Samuti asub Eestis puudutatud isiku registrijärgne elukoht ning Eestis vajavad kaitset ka tema varalised ja isiklikud õigused. Maakohus jättis tuvastamata, millises riigis on puudutatud isiku eluliste huvide kese, millises riigis toimub puudutatud isiku peamine meditsiiniline jälgimine ja sotsiaalne teenindamine. Maakohus ei analüüsinud, kas puudutatud isiku õiguste ja huvide kaitse vajadus Eestis annab aluse Eesti kohtu pädevusele (TsMS § 110 lg-d 2 ja 6). Menetluse edasine käik
4.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
6.Maakohus on põhjendanud, miks tuleb keelduda avaldaja avalduse puudutatud isikule eeskoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
7.Ringkonnakohtus on vaidluse all asja lahendamise allumine Eesti kohtule. Kohtualluvus tähendab TsMS § 69 lg 1 järgi üldiselt isiku õigust ja kohustust kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega määratakse TsMS § 70 lg 1 järgi kindlaks see, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Kui kohtule esitatakse avaldus, peab kohus TsMS § 75 lg 1 järgi kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule, ja seejärel kontrollima, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Asi allub TsMS § 70 lg 2 järgi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 70 lg 4 järgi kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohtualluvuse määramisel üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või samas sättes nimetatud Euroopa Liidu määrustes.
8.Käesolevas tsiviilasjas esitas avaldaja (puudutatud isiku abikaasa) huvitatud isikuna avalduse puudutatud isikule eestkoste määramiseks seetõttu, et avalduse kohaselt ei suuda puudutatud isik ise oma huve kaitsta. 27.04.2026 maakohtule esitatud avalduses on avaldaja märkinud, et puudutatud isik viidi 21.02.2026 Soome ja avalduses on märgitud avaldajale teadaolev puudutatud isiku aadress Soomes. Kuivõrd maakohtul oli teave selle kohta, et puudutatud isik ei ole Eestis, siis hindas maakohus põhjendatult eestkoste seadmise avalduse kohtualluvust täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsiooni alusel. Maakohus on asjakohaselt viidanud õiguskirjandusele, mille kohaselt TsMS § 110 lg 1 p-del 1 ja 2 puudub praktiline kohaldamisala, kuna rahvusvahelise kohtualluvuse kontrollimist vähemalt 183
2-26-9397 aastaste isikute eestkosteasjades reguleerib alati (kuid arvestades õigusabilepinguid) täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsioon (TsMS I komm (2017), § 110, p 3.2.2.). Olukorras, kus kohtualluvus määratakse kindlaks täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsiooni alusel, ei pidanud maakohus seda hindama TsMS § 110 alusel.
9.Täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsiooni kohaldatakse rahvusvahelistes olukordades sellise täiskasvanu kaitsele, kes oma isiklike võimete kahjustatuse või piiratuse tõttu ei suuda ise oma huve kaitsta (täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsiooni art 1 lg 1). Täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsiooni eesmärgiks on mh määrata kindlaks riik, mille ametiasutuste pädevuses on võtta tarvitusele abinõusid täiskasvanu isiku või tema vara kaitseks (täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsiooni art 1 lg 2 p a), sellised abinõud võivad nt käsitleda teovõime piiratuse kindlaksmääramist ning eestkostet, hooldust või muud sedalaadi institutsiooni (täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsiooni art 3 p-d a ja c).
10.Täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsiooni art 5 lg 1 näeb ette, et täiskasvanu hariliku viibimiskoha osalisriigi kohtu pädevuses on rakendada abinõusid täiskasvanu isiku või tema vara kaitseks. Kui aga täiskasvanu harilik viibimiskoht muutub ja selleks saab teine (täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsiooni) osalisriik, on pädevad uue hariliku viibimiskoha riigi ametiasutused (täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsiooni art 5 lg 2). Üldjuhul peaks kohus kohtualluvuse kontrollimisel lähtuma avalduse esitamise ajal kehtinud asjaoludest, et välistada võimalus, et menetlusosalised hakkavad pahatahtlikult, nt oma elukoha vahetamise kaudu, mõjutama kohtu võimalust asja lahendada. Eestkoste seadmise ja eestkostja määramise menetluses on täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsiooni art 5 lg 2 selle põhimõtte suhtes erinormiks (RKTKm 03.12.2025, 2-24-6946, p 20). Ka juhul, kui täiskasvanu lihtsalt viibib täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsiooni osalisriigis ja tema harilikku viibimiskohta ei ole võimalik kindlaks teha, on samuti pädevad isiku faktilise asukoha järgsed konventsiooni osalisriigi asutused (täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsiooni art 6 lg 2).
11.Täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsiooni kohta Haagi Konverentsi välja antud seletava raporti p-s 49 on selgitatud, et harilikku viibimiskohta ei ole täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsioonis määratletud, sest see peaks sellega seotud olulistest õiguslikest tagajärgedest hoolimata jääma faktiliseks mõisteks (Seletuskiri. 13.01.2000 täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsioon. P. Lagarde). Harilik viibimiskoht on konventsiooni tähenduses faktiline mõiste. Seega on pädevus täiskasvanud isiku õiguste kaitseks selle osalisriigi ametiasutustel, kus täiskasvanud isik viibib faktiliselt.
12.Maakohus pidi seega kindlaks tegema, kus on puudutatud isiku harilik viibimiskoht täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsiooni tähenduses. Maakohus tuvastas, puudutatud isik viibib ja elab Soomes enda tütre juures. Puudutatud isik kinnitas tsiviilasjas nr 2-26-6180, et viibib ja elab Soomes. Maakohus leidis seega, et puudutatud isiku harilikuks viibimiskohaks on Soome, mistõttu käesolev tsiviilasi ei allu Eesti kohtule, vaid see allub Soome kohtule.
13.Kolleegiumi arvates ei ole maakohus eksinud puudutatud isiku hariliku viibimiskoha tuvastamisel. Määruskaebemenetluses ei ole praegusel juhul esile toodud asjaolusid, mis annaksid aluse asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale. Asjaolu, et puudutatud isiku elukohaks on rahvastikuregistri järgi Eesti ei välista tema faktilise viibimiskohana siiski Soomet, kus puudutatud isik määruskaebuse kohaselt tänaseni tegelikult ka on. Kolleegium ei nõustu avaldajaga, et praegusel juhul võiks avaldaja esitatud asjaoludest järeldada, et
2-26-9397 puudutatud isiku lahkumine Soome on otsustatud ilma puudutatud isiku nõusolekuta või teadmiseta. Puudutatud isik lahkus avaldaja sõnul juba 21.02.2026, see toimus konflikti käigus ja politsei juuresolekul. Puudutatud isik on teises tsiviilasjas nr 2-26-6180 17.03.2026 esitatud hagiavalduses märkinud oma elukohaks Soome aadressi ning on tsiviilasja nr 2-266180 kohtuistungil 30.04.2026 selgesõnaliselt teada andnud, et ta lahkus ise teadlikult peale konflikti (21.02.2026) avaldaja juurest (Eestist) ja elab sellest ajast oma tütre juures Soomes. Kolleegium ei nõustu avaldajaga, et kui puudutatud isik on varasemalt olnud seotud Eestiga ja ta on jätkuvalt Eestiga seotud (puudutatud isikul on Eestis vara, ta saab pensioni, talle osutatakse meditsiiniteenuseid), siis ei olekski tal justkui võimalik oma harilikku viibimiskohta täiskasvanute rahvusvahelise konventsiooni tähenduses muuta. Avaldaja esile toodud asjaolud, et isikul on teises riigis vara, et ta saab teisest riigist pensionit või talle osutatakse teises riigis meditsiiniteenuseid, on piiriülestes olukordades tavalised ning ei lükka ümber asjaolu, et puudutatud isik viibib faktiliselt Soomes. Praegusel juhul on põhjendatud järeldada, et kui puudutatud isik on asunud tütre juurde elama Soome, siis toimub ka kogu tema igapäevaelu nüüd Soomes, ta saab hooldust tütre juures Soomes. Seega puudutatud isiku igapäeva elu kaudu on ta igal juhul rohkem seotud Soome kui Eestiga. Olukorras, kus isik viibib faktiliselt Soomes, on Soome pädevatel ametiasutustel võimalik puudutatud isiku või tema vara kaitseks teise täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsiooni osalisriigi poole pöörduda, et korraldada tingimusi, mille alusel see kaitse puudutatud isikule tagada (täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsiooni art 8).
14.Kuivõrd puudutatud isiku harilik viibimiskoht on Soomes, st see ei ole Eestis, siis täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsiooni art 5 lg 1 ei ole Eesti Vabariigi kohtu pädevuses rakendada puudutatud isiku või tema vara kaitseks abinõusid. Menetluskulude jaotus
15.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuivõrd teisi menetlusosalisi ei ole veel menetlusse kaasatud, puuduvad neil hüvitatavad menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.