Avaldaja (võlgnik): E S (isikukood xxxx) Usaldusisik: P A
Kohtuistung
11.08.2026
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata E Si maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
2.Vabastada P A E Si usaldusisiku kohustustest.
3.Jätta menetluskulud E Si kanda.
4.Määrata E Si usaldusisiku P Ae tasuks 790,50 eurot (käibemaksuga).
5.Anda E Sile määruse resolutsiooni p-s 4 märgitud usaldusisiku tasu 790,50 eurot hüvitamiseks menetlusabi hüvitamiskohustuseta ning tasuda määruse resolutsiooni p-s 4 märgitud usaldusisiku tasu menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Tasu kanda xxxx (konto nr xxxx), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
Tühistada Viru Maakohtu 08.05.2026 määrusega kohaldatud käsutuskeeld ning E Si vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine.
7.Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.
8.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata pärast jõustumist resolutsiooni p 5. osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast määruse tegemist viie kuu möödumist. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
1.E S esitas 23.04.2026 Viru Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
2.Maakohus võttis avalduse 08.05.2026 määrusega menetlusse ning nimetas usaldusisikuks P Ae. Sama määrusega kohaldas kohus käsutuskeeldu ning keelas võlgnikul ilma usaldusisiku
nõusolekuta vara käsutada, samuti peatas võlgniku vara suhtes toimuva võimaliku sundtäitmise.
3.Usaldusisik esitas 23.07.2026 võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik palub määrata enda tasuks 637,50 eurot, millele lisandub käibemaks 153 eurot.
4.Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks kohtuistungi 04.08.2026, kuhu võlgnik ei ilmunud. Usaldusisik leidis, et võlgniku osavõtt kohtuistungist on vajalik, kuna usaldusisik ei saanud viimaseid andmeid üle kontrollida, sest ta ei saanud ühendust enam võlgnikuga. Kohus määras uue istungi aja 11.08.2026 kell 10.00, mis kooskõlastati võlgnikuga 04.08.2026 istungi ajal suuliselt telefoni teel ning mille kohta saadeti võlgnikule täiendavalt ka kohtukutse. Kohtukutse kättesaamist võlgnik ei kinnitanud, mistõttu 10.08.2026 e-kirjaga kohus kohustas täiendavalt võlgnikku ilmuma 11.08.2026 toimuvale kohtuistungile algusega 10.00. Kohus hoiatas võlgnikku, et juhul, kui võlgnik ei ilmu kohtuistungile ning kohtul ja usaldusisikul ei ole võimalik täpsustada täiendavaid asjaolusid ja fakte avaldusega seoses, siis jätab kohus avalduse läbi vaatamata ja lõpetab menetluse. Nimelt on usaldusisik teavitanud kohut 23.07.2026, et tal ei ole võimalik võlgnikuga ühendust saada, et täpsustada võlgniku igakuiseid kulutusi ja selgitada välja makseraskuste põhjused kui ka pangakonto väljavõttel kajastuvaid laekumisi. Seega puudub kohtul kui ka usaldusisikul piisav teave, et avaldust läbi vaadata. Kohus selgitas, et võlgnikul on kohustus teha usaldusisikuga koostööd, et usaldusisik saaks esitada ammendava teabe kohtule asja lahendamiseks. 11.08.2026 toimunud kohtuistungile võlgnik ei ilmunud ega teatanud ilmumata jätmise põhjustest. Usaldusisik leidis, et ilma võlgniku osavõtuta ei ole võimalik avaldust sisuliselt lahendada. Usaldusisik jäi oma tasutaotluse juurde ja palus see välja maksta riigivahenditest.
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 4 lg 1 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 tulenevalt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. FIMS § 18 lg 5 kohaselt võib kohus jätta avalduse läbi vaatamata, kui ilmneb mõni alus, mille esinemisel ei oleks pidanud avaldust menetlusse võtma. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
6.Kohus leiab, et praegusel juhul tuleb võlgniku maksejõuetusavaldus jätta FIMS § 18 lg 5 alusel koosmõjus TsMS § 423 lg 2 p-ga 2 läbi vaatamata. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. FiMS § 2 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule (edaspidi võlgnik) maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. FiMS § 18 lg 1 teise lause kohaselt arutab kohus võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. Võlgnik peab olema menetluses aktiivne (FIMS § 47 lg 2). Samuti peab võlgnik olema kättesaadav ja aktiivne ka pankrotimenetluses. Usaldusisik on võlgniku vara- ja võlanimekirja koostamisega
seoses pöördunud võlgniku poole täiendava informatsiooni saamiseks, kuid võlgnik ei ole usaldusisikule vastanud. Asja arutamiseks määratud 04.08.2026 ja 11.08.2026 kohtuistungitele võlgnik ei ilmunud. Kohtu 10.08.2026 e-kirjale võlgnik ei vastanud. Seega ei ole kohtul olnud võimalik võlgnikuga arutada tema võlgnevuste tasumise väljavaateid, et valida tema makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. Kohtu hinnangul näitab võlgniku käitumine menetluse ajal tema ükskõikset suhtumist menetlusse. Olukorras, kus võlgnik ei ole juba menetluse algstaadiumis, s.o maksejõuetusavalduse läbivaatamisel kättesaadav, ei ole kohtu hinnangul menetlusel perspektiivi. Kohtu hinnangul ei ole võimalik menetluse eesmärki saavutada, kui võlgnik ei täida seadusest tulenevalt kohustust esitada täpsed ja õiged andmeid ega ole kohtule ja usaldusisikule kättesaadav. Arvestades avaldaja käitumist menetluse kestel ei näe kohus praegusel juhul võlgnikul tahet koostööks, mille tulemusel oleks võimalik FIMS § 2 lg 1 sätte eesmärki täita. Lähtudes eeltoodust jätab kohus maksejõuetusavalduse läbi vaatamata.
7.TsMS § 425 lg 1 esimese lause kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. TsMS § 426 lg 1 kohaselt avalduse läbivaatamata jätmise korral loetakse, et avaldust ei ole kohtu menetluses olnud.
8.Kohus kohaldas 08.05.2026 määrusega võlgniku suhtes käsutuskeeldu ning peatas tema vara suhtes toimuva sundtäitmise. Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb tühistada määrusega kohaldatud käsutuskeeld ning määruse alusel võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamine. Käsutuskeelu tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada teade (PankrS § 21 lg 4). Usaldusisikul tuleb täitemenetluste olemasolul määrus saata ka kohtutäituritele.
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna FIMS § 8 ei reguleeri menetluskulude jaotust olukorras, kus maksejõuetusavaldus jäetakse läbi vaatamata, tuleb asjas kohaldada TsMS § 168 lg-t 2 (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1). Kohus jätab menetluskulud seega võlgniku kanda, kuna maksejõuetusavaldus jääb läbi vaatamata.
10.Usaldusisik on taotlenud 23.07.2026 oma ülesannete täitmise eest tasu 790,50 eurot (käibemaksuga). Võlgnikul tasu katteks raha puudub. Kohus leiab, et usaldusisiku tasuks tuleb määrata 790,50 eurot (käibemaksuga).
10.1.FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
10.2.PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 1 1 sätestatust.
10.3.Kuigi avaldaja maksejõuetusavaldus jääb läbi vaatamata, on usaldusisik oma seadusest tulenevaid ülesandeid täitnud ning menetlustoiminguid teinud.
10.4.PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Kõnealust sätet tuleb kohtu hinnangul kasutada analoogia alusel ka praegusel juhul avaldust läbi vaatamata jättes, kuna seadus ei näe ette usaldusisikule tasu hüvitamist olukorras, kus maksejõuetusavaldus jääb läbi vaatamata, kuid usaldusisik on oma seadusest tulenevad ülesanded täitnud ning võlgnikul selleks raha puudub. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. TsMS § 190 lg 4 järgi mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest on hagita menetluse avaldaja vabastatud, riigi tuludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et sama paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Praegusel juhul on usaldusisiku tasu põhjustanud võlgnik, mistõttu tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda. Samas, kuna võlgnikul ei ole piisavalt vara usaldusisiku tasu maksmiseks, arvestades ka usaldusisiku taotlust, annab kohus võlgnikule usaldusisiku tasu hüvitamiseks menetlusabi täies ulatuses. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 7,5 tundi, tunnihinnaga 85 eurot. Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (vara ja võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning usaldusisiku hinnanguga), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on tervikuna vajalik ja põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 637,50 eurot, millele lisandub käibemaks.
10.5.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole, mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on büroo käibemaksukohustuslane. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Ann Veiermann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.