lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-11742/24

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.08.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-11742/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.08.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
980
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-24-11742/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium15.01.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Kairi Piirisild, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht 07.08.2026, Tallinn Kohtuasja number

2-24-11742

Kohtuasi

X hagi Raud Invest OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2024/2372

Kaebus ja vaidlustatud lahend

X määruskaebus Harju Maakohtu 27.05.2026 määruse peale

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja X, lepinguline esindaja Indrek Põder Kostja Raud Invest OÜ, lepinguline esindaja Ott Saame

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

2-24-11742

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 09.09.20262-26-13272/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-14026/34Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.08.20262-25-17177/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.08.20262-26-14672/4Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.08.20262-26-7274/8
X (hageja) esitas 01.08.2024 Harju Maakohtule Raud Invest OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus tunnistada tema vastu alustatud sundtäitmise täiteasjas nr 027/2024/2372 lubamatuks ja jätta menetluskulud kostja kanda. Ühtlasi palus hageja peatada hagi tagamise korras täitemenetluse selles täiteasjas.
2.Harju Maakohus jättis 08.08.2024 määrusega hagi tagamise taotluse rahuldamata, leides, et hagi ei ole tagamiseks piisava rahuldamise perspektiiviga.
3.Hageja esitas 21.11.2024 uuesti hagi tagamise taotluse.
4.Harju Maakohus jättis 21.11.2024 määrusega hagi menetlusse võtmata ja hagi tagamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15.01.2025 määrusega maakohtu määruse ja saatis asja samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
5.Hageja esitas 16.01.2025 uuesti hagi tagamise taotluse, mille Harju Maakohus jättis 16.01.2025 määrusega rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole põhistanud, et täitedokumendi alusel toimuv sundtäitmine võib olla lubamatu.
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Kostja palus 28.04.2025 menetlusdokumendis tsiviilasja menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel lõpetada, sest hagiga taotletavat eesmärki ei ole enam võimalik saavutada, kuna kohtutäitur on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 3 alusel vaidlusaluse täitemenetluse lõpetanud.
8.Hageja vaidles hagi läbi vaatamata jätmise taotlusele vastu. Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Harju Maakohus jättis 27.05.2026 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda, kuid ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest täitemenetlus on nõude täitmisega TMS § 48 lg 1 p 3 alusel lõpetatud ning hagi eesmärki, s.o tundtäitmise lubamatuks tunnistamist ei ole enam võimalik saavutada. Kuna vaidlusalune täitemenetlus on lõpetatud ja hagis taotletud eesmärki ei ole võimalik saavutada ning täitemenetlus on lõpetatud nõude täitmise tõttu ehk eeldatavasti hageja tegevuse tõttu, on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Määruskaebus, menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
10.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ja teha uue määruse, millega jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Määruskaebuse väidete kohaselt jättis maakohus tähelepanuta asjaolu, et menetluse eesmärk jäi saavutamata täitemenetluse sunniviisilise lõpuleviimise, mitte hageja vabatahtliku tegevuse tõttu. Hageja esitas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ajal, mil täitemenetlus kestis ega põhjustanud menetluse viibimist. Olukord, kus hagi ei ole võimalik enam rahuldada,

2-24-11742 tekkis seetõttu, et maakohus ei võtnud hagi kohe menetlusse ja jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata. Maakohus leidis vääralt, et täitemenetlus lõppes hageja tegevuse tõttu. Täitemenetlus lõpetati TMS § 48 lg 1 p 3 alusel vara realiseerimise tulemusel saadud raha arvel, mitte hageja soovil nõue vabatahtlikult rahuldada hagi õigeksvõtmise tähenduses. Seega lõppes menetlus hagejast sõltumatu välise asjaolu tõttu ning sellises olukorras on äärmiselt ebaõiglane panna hagejale lisaks oma vara kaotamisele ka vastaspoole menetluskulude kandmise kohustust. Ringkonnakohtu 15.01.2025 määruse kohaselt ei olnud hagi õiguslikult perspektiivitu.

11.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
14.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus õigesti menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.
14.1.Kui hagi jääb läbi vaatamata, jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 2 järgi üldjuhul hageja kanda. Nii ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi läbivaatamata jätmise korral. Riigikohtu praktika kohaselt on üldjuhul põhjendatud jätta menetluskulud hageja kanda, kui täitemenetlus lõpetatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluse ajal ning hageja ei muuda hagi eset rahaliseks nõudeks ja hagi jääb läbi vaatamata (RKTKm 15.06.2022, 2-20-9975/58, p 17).
14.2.Erandina võib kohus jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 järgi poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Menetluskulude poolte endi kanda jätmine äärmise ebaõigluse tõttu on kohtu diskretsiooniotsus, seejuures ei piisa TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt nt RKTKo 04.04.2024, 2-22-17383/39, p 13.1). Siinses asjas ei ole hageja toonud esile selliseid erandlikke asjaolusid, mille tõttu saaks kostja menetluskulude jätmist hageja kanda pidada äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks. Olukorda, kus maakohus ei pidanud põhjendatuks täitemenetlust hagi tagamise korras peatada ja täitemenetlus lõppes sundtäidetava nõude täitmisega ning hageja ei asendanud täitemenetluse lõppedes sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet rahalise nõudega, on õiglane jätta menetluskulud hageja kanda sõltumata sellest, kas hageja sai mõjutada täitemenetluse kulgu või mitte.
15.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
16.Kuna maakohus ei määranud kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse

2-24-11742 määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtumääruse jõustumist (vt ka RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p 21–23).

17.Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-26-2037/20Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium