lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-11742/13

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.01.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-11742/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.01.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1135
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Raud Invest OÜ11259008(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht 15.01.2025, Tallinn Kohtuasja number

2-24-11742

Kohtuasi

Y.B hagi V.S Invest OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 027/2024/2372

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.11.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y.B määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja Y.B (isikukood XXX), lepinguline esindaja Indrek Põder Kostja V.S Invest OÜ (registrikood 11259008), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ott Saame

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 21.11.2024 määrus ja saata asi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Y.B (hageja) esitas 01.08.2024 Harju Maakohtule hagi V.S Invest OÜ (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2024/2372.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja V.M.Ehitus OÜ (kustutatud 09.10.2024, laenuandja/nõude loovutaja I) 31.01.2017 laenulepingu, mille alusel sai hageja laenu 60 038 eurot, mis tuli tagastada hiljemalt 31.12.2017. Laenulepingust tulenevate hageja kohustuste täitmiseks seati hagejale kuuluvale korteriomandile (registriosa nr xxxxxxxx) hüpoteek 83 200 euro ulatuses. Laenuandja loovutas laenulepingust tuleneva nõude 25.10.2017 NTE Varahaldus OÜ-le (nõude loovutaja II). Viimane loovutas nõude 25.07.2019 edasi kostjale.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2-24-11742

1.2.Kostja täitmisavalduse alusel algatati hageja suhtes täitemenetlus. Täitedokumendiks oli Tallinna notar Heleriin Kulla 25.07.2019 tõestatud hüpoteegi ja nõuete loovutamise leping. Täitmisavalduse kohaselt on kostjal hageja vastu põhinõue 60 038 eurot ja viivise nõue 23 162 eurot. Kostjal ei ole hageja vastu nõudeid. Kostja ei saanud omandada nõuet hageja vastu, sest nõuet hageja vastu ei olnud ka 25.07.2019 nõude kostjale loovutanud isikul (s.o nõude loovutaja II). Nõude loovutaja II omandas nõude hageja vastu laenuandjalt 25.10.2017 hüpoteegi üleandmise ja nõude loovutamise lepingu alusel, kuid viidatud leping tunnistati tagasivõitmise korras kehtetuks Harju Maakohtu 07.03.2024 otsusega tsiviilasjas nr 2-205619. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Harju Maakohus keeldus 21.11.2024 hagi menetlusse võtmisest ja jättis rahuldamata hageja taotluse hagi tagamiseks. Menetluskulud jäid hageja kanda.
2.1.Maakohus jättis hagi (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata. Hagi alusena esile toodud faktiliste asjaolude kohaselt ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamine põhjendatud. Kostja omandas nõude hageja vastu kehtivalt.
2.1.1.Hageja tugineb hagis ainult asjaolule, et kostja ei saanud omandada 25.07.2019 lepinguga nõuet hageja vastu, sest nõuet hageja vastu ei olnud ka 25.07.2019 nõude loovutanud isikul – Harju Maakohus on 07.03.2024 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-20-5619 tunnistanud nõude aluseks oleva esialgne nõude loovutuse kehtetuks.
2.1.2.Tsiviilasjas nr 2-20-5619 tehtud otsuses leidis maakohus, et leping kahjustab võlgniku võlausaldajate huve seetõttu, et võlgnik võõrandas lepingu alusel laenulepingust tuleneva nõude hageja vastu põhjendamatult madala hinnaga, kuid Tallinna Ringkonnakohtu kinnitatud kompromissiga nõustus NTE Varahaldus OÜ tasuma V.M.Ehitus OÜ (pankrotis) pankrotivarasse kompromissina 40 000 eurot. Sellega on ära langenud lepingu kehtetuse eeldus, mille kohaselt kahjustati võlgniku võlausaldajate huve, kuna NTE Varahaldus OÜ tasus omandatud nõude eest täiendavalt 40 000 eurot.
2.2.Kuna maakohus jättis hagi menetlusse võtmata, siis puudus alus ka hagi tagada. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja võtta hagi menetlusse ning rahuldada taotlus hagi tagamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
3.1.Maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 371 lg-t 2. Maakohtul tuli hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsida, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse hagi rahuldada. Maakohus võis lähtuda üksnes nendest faktilistest asjaoludest, mis olid hagis esile toodud ning hinnata sai vaid nõude õiguslikku põhjendatust. Maakohus ei tohtinud hinnata tõendeid ega lahendada asja sisuliselt. Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 alusel menetlusse võtmata, oli kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus, ning hagi menetlusse võtmisest võis keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel.
3.2.Nõude loovutamise käsutustehingu kehtetuks tunnistamisest tulenevalt kuulus nõue algusest peale esialgsele võlausaldajale ning nõuete heauskne omandamine polnud võimalik. Kui loovutatud nõue ei kuulunud isikule, kes nõude loovutas, siis ei muutunud nõude omandaja võlausaldajaks isegi juhul, kui ta oli heauskne. Hageja hagi ei ole perspektiivitu,

2-24-11742 sest kohus tunnistas tsiviilasjas nr 2-20-5619 nõude loovutuse kehtetuks. Kostjal puudub kehtiv täitedokument.

4.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
5.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Tallinna Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldada ja maakohtu määrus menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Asi tuleb saata samale maakohtule tagasi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
7.Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või p 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10). TsMS § 371 lg 2 kohaldamisel peab kohus hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldada.
8.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa siinsel juhul hagis esitatud nõude ja asjaolude pinnalt järeldada, et hageja nõude rahuldamine on õiguslikult võimatu. Hageja tugines asjaolule, et kostjal ei olnud hageja vastu nõudeid, kuivõrd nõuete üleminekut ei toimunud. Seega oli hageja suhtes algatatud täitemenetlus lubamatu. Hageja nõue on võimalik täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel, st nõue pole õiguslikult perspektiivitu.
9.Maakohus asus vaidlustatud määruses hagi aluseks olevaid asjaolusid sisuliselt hindama ja hageja nõuet sisuliselt lahendama. Maakohus ei lähtunud hageja esitatud faktiväidetest ega eeldanud nende õigsust, mis on aga TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaldamise eelduseks. Nagu öeldud, hageja nõue oleks perspektiivitu üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Maakohus on õigusliku perspektiivi asemel ekslikult hinnanud hagi sisu. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus hagi ennatlikult menetlusse võtmata.
10.Kohus ei saa võtta menetlusse vaid neid hagisid, mis on põhjendatud. Hagi menetlusse võtmise faasis ei ole üheselt ettenähtav, kas hagi kuulub rahuldamisele või mitte. Asjaolu, kas sundtäitmine on lubamatu, tuleb kohtul tuvastada hageja toodud asjaolude, kostja vastuväidete ja tõendite alusel, mida saab teha üksnes asja sisulisel läbivaatamisel ehk kohtuotsuses.
11.Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
12.Hageja taotles määruskaebuses määruse tühistamist ka osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja taotluse hagi tagamiseks ning uue määruse tegemist, millega hagi tagamise taotlus rahuldada. TsMS § 390 lg 1 ei võimalda esitada määruskaebust määrusele, millega hagi jäi tagamata. Hageja on võimalik esitada maakohtule uus hagi tagamise avaldus.
13.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt asja sisulise lahendamise tulemusele.

2-24-11742

14.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa siinse määruse peale kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium