S.F ’i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 26.05.2026 otsuse nr 4.2-1/2262-1 ning Politsei- ja Piirivalveameti 10.06.2026 vaideotsuse nr 4.2-1/2262-5 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: S.F Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Agne Niido
Menetlustoiming
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
Jätta S.F ’i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Jõustunud määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja tema sünniaeg, elukoha aadress ning temaga seotud kriminaalasja number tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA, vastustaja) Põhja prefektuur peatas 26.05.2026 otsusega nr 4.2-1/2262-1 S.F ’i (kaebaja) relvaloa nr DL50012464 kehtivuse ja kohustas kaebajat relva ning laskemoona (selle olemasolul) vastustajale üle andma hiljemalt 27.05.2026. Põhjendused:
Kaebajaga seoses on registreeritud mitmed alarmeerivad juhtumid: 1) kaebaja oli 01.05.2026 tugevas joobes, oksendas ja ta toimetati XXXX; 2) alates 2023. a on kaebajal konfliktid naabriga ja viie episoodi osas on algatatud süüteomenetlus; 3) 03.07.2025 osales kaebaja konfliktis, mis leidis aset autoparklas; 4) kaebajal on varasemast ajast liiklusseaduse (LS) rikkumised.
1.2.Kaebaja käitumist ei saa pidada relvaomanikule kohaseks. Tal on naabriga pikalt kestnud konflikt. Kaebaja ei eita, et on naabri solvangutele omakorda solvangutega vastanud, naabri valvekaamera objektiivi kinni kleepinud ja värviga kokku määrinud 28-l korral. Samuti on kaebaja kasutanud abivahendit kaamera naabri maja küljest eemaldamisel. Sellist käitumist ei
3-26-1772
saa pidada adekvaatseks ega relvaomanikule sobilikuks. Kaebaja suhtes on alustatud süüteomenetlus karistusseadustiku (KarS) § 203 lg 1 ja § 218 lg 1, KarS § 199 lg 1 ja § 218 lg 1 ning KarS § 266 lg alusel ja hetkel ei ole alust arvata, et menetlus võidaks lõpetada seoses süüteokoosseisu puudumisega. Korduvad konfliktid naabriga, mida peab lahendama politsei, seavad kahtluse alla relvaomaniku usaldusväärsuse.
1.3.Kuivõrd kaebaja suhtes alustatud süüteomenetlus teise isiku vara tahtliku kahjustamise, varguse ja piirdega alale ebaseadusliku tungimise episoodide osas on hetkel veel pooleli, siis peatab vastustaja esialgu relvaloa kehtivuse kuni süüteomenetluses kõigi asjaolude väljaselgitamiseni. Pärast seda hinnatakse uuesti tema sobivust tulirelva omama.
1.4.Otsuses on arvestatud kaebajat positiivselt iseloomustavat teavet (kaebaja on tasunud liiklustrahvid, töötab Rahapesu Andmebüroo kontaktisiku ametikohal, on väga heal elujärjel, on 10 aastat olnud abielus, on ideaalselt sooritanud relva käsitsemise katsed neljal korral, ei ole 16 aasta jooksul kordagi rikkunud ühtegi relvaga seotud regulatsiooni), kuid need ei kaalu üles isikule etteheidetud ennast ja teisi ohustavat käitumist muudes eluvaldkondades. Vastustaja peab lisaks relvaomaniku eneseteostuse õigusele kaitsma ka isikute õigust elule, tervisele ja avalikule korrale. Relvaloa peatamine on kohane meede teiste isikute turvalisuse ja avaliku korra kaitseks. Relvaloa kehtivuse peatatus lõpetatakse peatamise aluseks olnud asjaolude ära langemisel või loa kehtetuks tunnistamisel.
Kaebaja esitas vaide.
Vastustaja jättis 10.06.2026 vaideotsusega nr 4.2-1/2262-5 kaebaja vaide rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 13.06.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja Põhja prefektuuri 26.05.2026 otsuse nr 4.2-1/2262-1 ning vastustaja 10.06.2026 vaideotsuse nr 4.2-1/2262-5 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks taastama relvaloa nr DL50012464 kehtivus. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, paludes peatada vaidlustatud haldusakti kehtivus kohtumenetluse ajaks.
5.Kohus jättis 15.06.2026 määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kaebajal tuli tasuda riigilõiv kaebuselt 20 eurot, esitada esialgse õiguskaitse taotluse põhjendused ja täpsustada asja läbivaatamise vorm.
6.Kaebaja esitas 18.06.2026 kohtule uue kaebuse tervikteksti ja esialgse õiguskaitse põhjendatud taotluse ning tasus täiendava riigilõivu 20 eurot. Samuti teavitas kaebaja kohut, et nõustub kirjaliku menetlusega. Kaebuse põhjendused kokkuvõtlikult:
6.1.Kaebaja suhtes ei ole pooleli erinevad süüteomenetlused, vaid ainult üks väärteomenetlus, mis sai alguse naabrite õigusvastase ründe tõkestamisest. Väärteomenetlus ei anna alust pidada kaebajat ohtlikuks. Kaebajat ei ole süüdi mõistetud. Vastustaja tugines kontrollimata ja väidetava kannatanu ebausaldusväärsetele väidetele. Kaebaja senine elukäik räägib üheselt tema usaldusväärsuse kasuks.
6.2.Vastustaja ei kutsunud kaebajat vestlusele, ei võimaldanud esitada täiendavaid tõendeid ega tutvunud olukorraga kohapeal.
6.3.Vaidlustatud 26.05.2026 otsuse kehtivuse peatamise alus on ära langenud. Kaebajal puudub naabritega vahetu kontakt juba alates 2025. a oktoobrist. Viimane liiklusrikkumine leidis aset enam kui 3 aastat tagasi. Kaebaja karistusregister on puhas. Relvaga seotud rikkumised puuduvad täielikult. Seega ei saa jätkuvalt eksisteerida ohtu avalikule korrale või teiste isikute turvalisusele.
2(5)
3-26-1772
6.4.Relvaseaduse § 43 lg 1 p 2 1 ei näe ette relvaloa automaatset peatamist iga kord, kui isiku suhtes on alustatud väärteo- või kriminaalmenetlus. Vastustajal peab olema põhjendatud kahtlus, et isik võib oma eluviisi või käitumisega ohustada enda või teiste isikute turvalisust. Kaebaja suhtes ei ole läbi viidud individuaalset riskihinnangut (milles seisneb konkreetselt kaebajast lähtuv oht; millist õigushüve kaebaja väidetavalt ohustab; miks olemasolev oht on vahetu või piisavalt tõenäoline; kuidas on väidetav oht seotud relva omamisega; miks ei ole võimalik kasutada leebemaid meetmeid).
7.Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik selleks, et vastasel juhul ei ole kaebajal võimalik kohtumenetluse kestel kasutada talle seaduslikult väljastatud relvaluba selle eesmärkidel ja hilisem positiivne kohtuotsus ei heasta täielikult juba tekkinud õiguste riivet.
7.1.Kaebaja ei ole 16 aasta jooksul, mil tal on relvaluba, rikkunud mitte ühtegi relva käsitlemist, hoidmist ega kasutamist reguleerivat nõuet. Kaebaja ei ole kunagi kedagi relvaga ähvardanud või relva väärkasutanud.
7.2.Kaebaja perekonnale kuuluvad kinnisasjad maapiirkonnas, mida tuleb regulaarselt hooldada. Kaebajal tuleb suveperioodil teostada heakorra- ja hooldustöid piirkonnas, kus liiguvad mh metssead ja karud, kes võivad kujutada ohtu inimese elule ja tervisele. Karude ja inimeste kohtumised on maapiirkonnas muutunud vältimatuks. Kaebajal ei ole iga kord võimalik kaasata teisi isikud või korraldada kinnisasjade hooldamist viisil, mis välistaks üksinda viibimise looduskeskkonnas. Relvaloa kehtivuse peatamise tõttu on kaebaja ilma jäänud võimalusest kasutada seaduslikku kaitsevahendit. Kohtumenetlus võib kesta kuid ja selleks ajaks võib olla möödunud periood, mille jooksul kaebajal on tegelik vajadus hooldada perekonnale kuuluvaid kinnisasju ning tagada enda ja oma vara kaitse. Hilisem kaebuse rahuldamine ei kõrvalda kohtumenetluse ajal tekkinud kahjulikke tagajärgi, mis võivad realiseeruda.
7.3.Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta avalikke huve ega teiste isikute õigusi.
8.Kohus võttis 18.06.2026 määrusega kaebuse menetlusse ja palus vastustajal esitada seisukoht kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele.
9.Vastustaja esitas 22.06.2026 seisukoha. Kaebaja ei täpsusta, milles tema õiguste riive võiks seisneda ja toob välja üksnes relvaloa taotluse esitamise eesmärgid. Kaebaja selgituste alusel ei ole eluliselt usutav, et praeguse kohtumenetluse kestel võiks tekkida olukord, kus kaebaja ja tema lähedaste elu võiks sattuda ohtu, mida saaks kõrvaldada üksnes tulirelva abil. Vaidlustatud 26.05.2026 otsus on kehtiv haldusakt, mille tagasipööramist ei saa nõuda enne haldusakti õiguspärasuse vaidluse lahendamist. Kaebaja saab nõuda kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse alusel, kui haldusorgani süül on tekkinud kahju. Kaebaja taotlus on põhjendamatu. Kaebaja püüab tagada nõuete täitmise enne asja sisulist läbivaatamist. Relvaloa kehtivuse peatamine ei välista selle ennistamist. Kaebajal on võimalik, sarnaselt enamiku teiste kinnisvara omanikega, kellel mitte kunagi ei ole relvaluba olnud, hooldada ja kaitsta oma kinnisvara muude vahenditega.
10.Kaebaja selgitas 22.06.2026, et tal ei ole vajadust korraldada jahti või kasutada relva jahipidamise eesmärgil, vaid näiteks tõrjuda karu või metssiga olukorras, kus inimene viibib üksinda kõrvalises piirkonnas. Viimastel aastatel on Eestis suurkiskjate arvukus märkimisväärselt suurenenud. Karu või metssea ründe korral võivad tagajärjed olla inimese elule ja tervisele äärmiselt rasked või pöördumatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
3(5)
3-26-1772
11.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
12.Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on õiguskaitse vajadus. Peab eksisteerima olukord, milles kaebaja õiguste kaitse oleks ilma viivitamatu sekkumiseta hiljem oluliselt raskendatud või võimatu (vt Riigikohtu 25.11.2021 otsuse nr 3-21-2241/11 p 15 ja 21.06.2024 määruse nr 3-23-885 p 12). Haldusakti peatamist ei välista see, et pöördumatute tagajärgede saabumine pole peatamise otsustamise hetkel kindel. Kui pöördumatu kahju tekkimise oht ei ole kohtule veenvalt tõestatud ning kohus on haldusakti peatamise otsustamisel arvestanud pöördumatute tagajärgede saabumise ohuga, veendudes sealjuures, et selliste tagajärgede saabumine on välistatud või äärmiselt vähetõenäoline, puudub alus haldusakti kehtivuse peatamiseks (RKHKo 3-3-1-67-01, p 3).
13.Esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse ära otsustamist ning kui esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine tähendaks sisuliselt põhivaidluse ette ära otsustamist, peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tohiks tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (vt HKMS § 249 lg-d 1 ja 3; samuti RKHKm 3-3-159-14, p-d 11-12, 19).
14.Kohus märgib esiteks, et kaebaja ei ole veenvalt kohtule selgitanud, et tal on kohtumenetluses enne lõpplahendi tegemist vaja omada relva kasutamise õigust. Kaebaja on umbmääraselt viidanud kinnistute hooldamise ja korrastamise vajadusele, ent ei ole konkreetselt märkinud, milliste kinnistute hooldamist ja korrastamist ta silmas peab ning millest tuleneb kaebajale tema väidetav kohustus. Seega ei ole nähtav, et kaebaja jaoks kaasnevad esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega rasked pöördumatud tagajärjed. Osundus, et karu või metssea rünnak võib inimese tervist pöördumatult kahjustada, on esitatud paljasõnaliselt ega seo kaebajat reaalse ähvardava ohuga.
15.Nii esialgse õiguskaitse taotluses haldusakti kehtivuse peatamise nõude kui ka põhikaebusega (tühistamisnõudega) soovib kaebaja taastada varasema haldusakti kehtivust, s.o 10.11.2020 relvaloa nr DL50012464 kehtivust. See tähendaks aga et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel otsustatakse ära põhivaidlus, kuivõrd esialgse õiguskaitse kohaldamisel peaks kohus kontrollima kohustamisnõude eeldusi. See aga ei ole esialgse õiguskaitse eesmärgist tulenevalt lubatav.
16.Hinnates kaebuse eduväljavaateid selgitab kohus, et vaidlustatud haldusakti õiguspärasust saab kohus kontrollida alles kaebuse sisuliselt läbivaatamisel kohtuotsusega, rakendades uurimisprintsiipi ja hinnates esitatud tõendeid. Kohus nendib, et kaebaja ei ole täielikult eitanud temale etteheidetud käitumist - kaebaja on ise kinnitanud, et on rikkunud naabri vara ja samuti kaitses parkimisplatsil abikaasat konflikti astudes. Kaebaja väitis, et ei saa eksisteerida jätkuvat ohtu avalikule korrale või teiste isikute turvalisusele. Kohus osundab, et kaebajast lähtuv võimalik oht avalikule korrale ja teiste isikute turvalisusele selgitatakse välja kaebaja suhtes toimuvas süüteomenetluses. Karistusseadustiku § 3 lg 2 kohaselt on süüteod kuriteod ja väärteod. Seega on vastustajal õigus väita, et kaebaja suhtes viiakse läbi süüteomenetlust. Sel eesmärgil vastustaja otsustaski relvaloa kehtivuse peatada – vastustaja ei ole tunnistanud kaebajale väljastatud relvaluba kehtetuks. Kaebaja ei pea olema pannud toime rikkumisi seonduvalt relvaga – piisab juba sellest, et kaebaja on käitunud teist isikut kahjustavalt –
4(5)
3-26-1772
värvinud naabri hoone seinal olevat kaamerat, seda kinni kleepinud ja selle seinalt maha lükanud. Selline käitumine näitab kaebaja suhtumist avaliku korra reeglite järgimisse ja soovi lahendada tekkinud konflikti õigusvastaste või vähemasti õiguslikult kaheldavate vahenditega. Kohtu hinnangul on kaebaja eelkäsitletud tegevuses märke impulsiivsest käitumisest ning sellest, et ta ei pruugi oma tegude tagajärgi endale teadvustada või neid piisavalt läbi mõelda.
17.Kaebaja ei ole esile toonud selliseid pöördumatuid tagajärgi, mida relvaloa kehtivuse peatamine kohtumenetluse ajal võiks tekitada. Kaebaja eneseteostusõiguse piirangud ei kaalu käesoleval juhul üles võimalikke kaebaja tegevusest lähtuvaid ohtusid. Kaebaja välja toodud ohtu metsloomade ründeks ei saa kohtu hinnangul pidada nii konkreetseks ja akuutseks, et see looks kaebajale ülekaaluka vajaduse ka kohtumenetluse ajal relva omada ja kasutada. Tulirelv ei ole ainus vahend, millega inimene saab tagada enda ja oma lähedaste ohutuse.
18.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
19.Kohus teeb praeguse määruse piiratud teabe tingimustes. HKMS § 253 lg 1 kohaselt võib kohus menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.