Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht 17.august 2026, Tallinn Tsiviilasja number
2-23-18189
Tsiviilasi
Tallinn, P. Süda tn 9 korteriühistu avaldus X vastu võla ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.06.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (vastustaja) Tallinn, P. Süda tn 9 korteriühistu (registrikood 80501348), lepinguline esindaja Mihkel Nukka Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja) X (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu kõik X poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
2.Võtta tsiviilasja materjalide juurde kinnistusraamatu väljavõtted P. Süda tn 9/2-13 (registriosa nr 16266801) ja P. Süda tn 9/3-14 (registriosa nr 16266901) korteriomandite kannete kohta.
3.Jätta rahuldamata X taotlus määruskaebemenetluses kohtuistungi korraldamiseks.
5.Tühistada Harju Maakohtu 03.06.2025 määrus tsiviilasjas nr 2-23-18189 osas, millega maakohus rahuldas Tallinn, P. Süda tn 9 korteriühistu majandamiskulude nõude 3575,75 eurot ületavas osas ja viivise nõude 677,74 eurot ületavas osas. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldaja nõuded käesoleva punkti esimeses lauses märgitud summasid ületavas osas rahuldamata.
6.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta 64% ulatuses X kanda ja 36% ulatuses Tallinn, P. Süda tn 9 korteriühistu kanda.
7.Määrata kindlaks Tallinn, P. Süda tn 9 korteriühistu menetluskulude suurus ringkonnakohtus 1688,40 eurot (käibemaksuga) ja mõista sellest 64%, s.o 1080,58 eurot välja Xlt Tallinn, P. Süda tn 9 korteriühistu kasuks.
8.Määrata kindlaks X menetluskulude suurus ringkonnakohtus 50 eurot ja mõista sellest 36%, s.o 18 eurot välja Tallinn, P. Süda tn 9 korteriühistult X kasuks.
9.Kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine:
9.1.Rahuldada Tallinn, P. Süda tn 9 korteriühistu avaldus osaliselt.
9.2.Mõista välja Xlt Tallinn, P. Süda tn 9 korteriühistu kasuks põhivõlgnevus summas 3575,75 eurot, perioodil 01.01.2022 kuni 08.04.2025 sissenõutavaks muutunud viivis summas 677,74 eurot, ning 3575,75 euro suuruselt põhivõlgnevuselt alates 09.04.2025 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatav viivis.
9.3.Jätta rahuldamata Tallinn, P. Süda tn 9 korteriühistu avaldus 1980,26 euro suuruse põhivõlgnevuse ja perioodi 23.12.2021 kuni 08.04.2025 eest arvestatud 299,11 euro suuruse viivise osas.
9.4.Menetluskulud maakohtus jätta X kanda.
9.5.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta 64% ulatuses X kanda ja 36% ulatuses Tallinn, P. Süda tn 9 korteriühistu kanda.
9.6.Määrata kindlaks Tallinn, P. Süda tn 9 korteriühistu menetluskulude suuruseks maakohtus 3807,60 eurot ja mõista see välja Xlt Tallinn, P. Süda tn 9 korteriühistu kasuks.
9.7.Määrata kindlaks Tallinn, P. Süda tn 9 korteriühistu menetluskulud ringkonnakohtus 1688,40 eurot (käibemaksuga) ja mõista sellest 64%, s.o 1080,58 eurot välja Xlt Tallinn, P. Süda tn 9 korteriühistu kasuks. Määrata kindlaks X menetluskulude suurus ringkonnakohtus 50 eurot ja mõista sellest 36%, s.o 18 eurot välja Tallinn, P. Süda tn 9 korteriühistult X kasuks.
9.8.Tasaarvestada resolutsiooni p-des 9.6. ja 9.7. nimetatud menetlusosaliste menetluskulude nõuded ja tasaarvestuse tulemusena mõista Xlt Tallinn, P. Süda tn 9 korteriühistu kasuks välja menetluskulud summas 4870,18 eurot.
9.9.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xl tasuda Tallinn, P. Süda tn 9 korteriühistule viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinn, P. Süda tn 9 korteriühistu (avaldaja, KÜ) esitas X (puudutatud isik) vastu avalduse, milles palus lõplike nõuetena välja mõista (i)majandamiskulude võlgnevuse summas 5556,01
eurot, (ii)sellelt kuni (nõude suurendamise) avalduse esitamiseni 08.04.2025 arvestatud ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 976,85 eurot ja (iii)alates 09.04.2025 kuni võlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatava viivise.
1.1.Avalduse kohaselt omab puudutatud isik kahte korterit aadressidel P. Süda tn 9/2-13, Tallinn ja P. Süda tn 9/3-14, Tallinn. Need on osa P. Süda tn 9 kortermajast, mida haldab KÜ.
1.2.KÜ põhikirja kohaselt kohustuvad korteriomanikud tasuma elamu majandamise jooksvaid kulusid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras regulaarselt kord kuus juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäeval. Majandamiskulude suurus on määratud üldkoosoleku otsustega kinnitatud majanduskavade alusel. Reservkapitali suurus määrati kindlaks korteriühistu üldkoosolekul ning selle ja maja kütte (gaasi) eest tuli maksta vastavalt korteri suurusele. Vee ja kanalisatsiooni, sooja vee energia ja korterisiseste gaasiseadmete kulude arvestamise aluseks võeti korteriomaniku poolt esitatud näidud või nende esitamata jätmisel eelneva kuue kuu keskmine tarbimine. Avaldaja saatis puudutatud isiku e-posti aadressile perioodil 2021 detsember kuni 2025 märts koostatud arved, mis koostati eelneva kuu majandamiskulude kohta. Puudutatud isik ei ole arveid tasunud. Puudutatud isiku võlgnevus koosneb kommunaalmaksetest (üldvesi, vesi ja kanalisatsioon, prügivedu), haldusega seotud tasudest (raamatupidamise teenus, veebitarkvara Korto rent, muud omandi haldamisega seotud kulud) ja reservkapitalist. Perioodil 2022 kuni 2024 esitatud osadel arvetel kajastuv „ühistu õigusabiteenus“ on KÜ-l seoses puudutatud isikuga peetud kohtuvaidlusega nr 2-22-1257 tekkinud õigusabikulud, mis otsustati jaotada kõikide korteriomanike vahel vastavalt korteri ruutmeetritele.
1.3.Avaldaja arvestab viivist vastavalt põhikirja p.-le 5.6.18. iga arve osas eraldi alates majandamiskulude tasumise kuule järgneva kuu esimesest päevast, s.o 01.01.2022, kuni nõude suurendamise avalduse esitamiseni 08.04.2025 summas 976,85 eurot. Puudutatud isiku seisukoht
2.Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
2.1.KÜ põhikiri ei kohaldu puudutatud isikule, sest talle kuuluvad korteriomandid ei asu P. Süda tn 9/1 elamus, vaid eraldi elamutes aadressidega P. Süda tn 9/2 ja P. Süda tn 9/3, kus asuvad vaid puudutatud isikule kuuluvad kaks korteriomandit, mida ei kasutata elamiseks.
2.2.P. Süda tn 9/1 asuvate korterite omanikud on alates KÜ moodustamisest 2018 aastal võtnud vastu vaid enda elamu kulude katmisega, remondi ja parendamisega seotud otsuseid. KÜ ei ole võtnud vastu ühtegi otsust elamute 9/2 ja 9/3 osas. Olukorras, kus KÜ kasutab vahendeid vaid elamu 9/1 kulude katmiseks, on puudutatud isikult majandamiskulude nõudmine vastuolus heade kommetega.
2.3.Xle kuulusid korterid 9 ja 11, mida ta ei saanud sihipäraselt kasutada, sh välja üürida ega müüa turuhinnaga, sest seal asusid KÜ gaasikatel ja veesõlm. Vaatamata puudutatud isiku pöördumistele ei teisaldanud KÜ tehnoseadmeid üldpinnale. KÜ tegevusetuse tõttu tekkis puudutatud isikule kahju summas 60 000 eurot. Selle summa teenis puudutatud isik korterite müügist vähem võrreldes hinnaga, mille ta oleks saanud juhul, kui korterites ei oleks tehnoseadmeid olnud. Koos korterite müügist 2022 aasta esimesest kvartalist alates arvestatavate viivistega summas 9600 eurot on puudutatud isikul avaldaja vastu nõue summas 69 600 eurot.
2.4.X vaidlustas tsiviilasjas nr 2-22-1257 majanduskava ja igakuiste maksete suurust kinnitavad üldkoosoleku otsused, millest tulenevalt taotles käesoleva menetluse peatamist kuni viidatud tsiviilasjas lahendi jõustumiseni. Edasine menetlus maakohtus
3.1.Harju Maakohus jättis tsiviilasjas 2-22-1257 rahuldamata X avalduse KÜ 04.10.2023 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Maakohus asus seisukohale, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud ja otsuste tühisuse aluseid ei esine, samuti ei esinenud otsusega vastu võetud reservkapitali arvestuses viga, mis annaks alust otsust kehtetuks tunnistada. Ühtlasi märkis maakohus, et õigusaktidest ei tulene piirangut, mille kohaselt oleks keelatud nõuda reservkapitali korteriomanikult, kelle korteri eriosal asub kortermaja teenindamiseks vajalik tehnosüsteem, ning KÜ üldkoosoleku otsuste kehtivust ei mõjuta ka see, et Xl on enda hinnangul KÜ vastu nõue. Tallinna Ringkonnakohus tegi 14.05.2024 tsiviilasjas 2-22-1257 lahendi, milles nõustus maakohtu põhjendustega ning jättis Harju Maakohtu määruse muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu vastav lahend jõustus Riigikohtu 16.09.2024 määrusega, millega jäeti määruskaebus menetlusse võtmata.
5.Harju Maakohus rahuldas 03.06.2025 määrusega avalduse ja mõistis Xlt KÜ kasuks välja perioodil 2021 detsember kuni 2025 märts sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse summas 5 556,01 eurot, 08.04.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 976,85 eurot ja alates 09.04.2025 arvestatava nn jooksva viivise seadusjärgses määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ning mõistis need puudutatud isikult avaldaja kasuks välja summas 3 807,60 eurot koos sellelt arvestatava seadusjärgse viivisega alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5.1.Maakohus tuvastas, et puudutatud isikule kuuluvad alates 23.02.2012 P. Süda tn 9 Tallinn asuvad korteriomandid numbritega 13 ja 14, mõlema kinnisasja korteriühistu registrikoodiks on märgitud Tallinn, P. Süda tn 9 KÜ registrikood, ning põhikirja p. 3.1. järgi on ühistu liikmeteks kõik P. Süda tn 9 kinnistul asuvate elamute korteriomandite omanikud. Seega on X Tallinn, P. Süda tn 9 korteriühistu liige ja tema suhtes kehtib KÜ põhikiri.
5.2.Maakohus, lähtudes KrtS § 40 lg-st 1, KrtS § 41 lg-dest 1 ja 5, KÜ põhikirja p.-st 5.6, majandamiskavadest ja arvetest, avaldaja esitatud võlgnevuse kujunemise tabelist, tsiviilasjas nr 2-22-1257 jõustunud kohtulahendist ning asjaolust, et puudutatud isik ei esitanud vastuväiteid võlgnevuse suuruse ja kujunemise kohta, asus seisukohale, et puudutatud isik on rikkunud raha maksmise kohustust, mistõttu tuleb avaldus VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada.
5.3.Põhivõlgnevuse nõude rahuldamisest tulenevalt rahuldas maakohus KrtS § 42 lg 1 alusel avaldaja viivise nõude.
5.4.Avalduse rahuldamise põhjendusel jättis maakohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.
5.5.Maakohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks avaldaja menetluskulusid kogusummas 3807,60 eurot, millest 50 eurot on riigilõiv ning 3757,60 eurot õigusabikulud. Maakohtu hinnangul on juristist esindaja tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlik ja
kohtupraktikale vastav. Samuti ei tuvastanud maakohus mittevajalikke ega põhjendamatuid kulusid. Puudutatud isiku määruskaebus
6.Puudutatud isik palub maakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud avaldaja kanda.
6.1.Maakohtu määrus on üllatav ega käsitle puudutatud isiku vastuväiteid. Maakohtu seisukoht, et korteriomandid nr 13 ja 14 kuuluvad Xle, on faktiliselt õige, kuid tegemist on eraldi hoonetega vastavalt aadressidega P. Süda tn 9/2 ja P. Süda tn 9/3. Need on elamiskõlbmatud ning nendest ei tulene KÜ-le kulusid. Seetõttu on nende korteriomandite eest reservfondi nõudmine vastuolus heade kommetega. Samuti on heade kommetega vastuolus nõuda puudutatud isikult õigusabikulude tasumist. Sellisel juhul peaks X tasuma enda ja KÜ vahelises vaidluses nii enda kui vastaspoole kulud.
6.2.Puudutatud isik esitas määruskaebemenetluses menetlusliku tasaarvestusavalduse, milles tasaarvestas enda korteri müügist saamata jäänud tulu nõude summas 46 249,60 eurot avaldaja nõuetega kogusummas 10 601,77 eurot (s.o põhivõlgnevus 5 556,01 eurot, viivis kuni 08.04.2025 summas 976, 85 eurot, viivis perioodil 09.04.2025-06.10.2025 summas 261,31 eurot ja maakohtumenetluses kindlaksmääratud menetluskulu summas 3807,60 eurot).
6.2.1.Määruskaebuse esitajale kuulusid korterid 9, 10, 11 ja 12, mis võõrandati 2021 detsembris turuhinnast odavamalt. X müüs korteriomandiks nr 11 oleva 21,6 m2 suuruse eluruumi hinnaga 23 000 eurot, s.o 1064 eurot/m2. Turuhinnast madalama müügihinna tingis asjaolu, et korteris asus gaasikatel.
6.2.2.Maa-ameti hinnastatistika kohaselt oli 2021 esimeses kvartalis Tallinna südalinna Tatari asumis asuva korteri m2 keskmine müügihind 3206 eurot. Seega oleks gaasikatla eemaldamisel saanud puudutatud isik korteri müüa 69 249 euroga (21,6m2x3206eurot/m2). KÜ tegevusetuse tõttu jäi puudutatud isikul saamata müügitulu summas 46 249,60 eurot (69 249-23 000). KÜ tegevusetuse ja Xl kahju tekkimise vahel on otsene põhjuslik seos.
6.2.3.Puudutatud isik pöördus alates 2021 aastast korduvalt KÜ poole nõudega teisaldada gaasikatel tema korterist või maksta talumistasu, kuid KÜ ignoreeris vastavaid nõudeid.
6.3.Määruskaebuse esitaja esitas uute tõenditena 06.12.2021 korteriomandite müügilepingu, enda avalduse KÜ erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks, KÜ liikmete pretensioon Xle nende vahel 2019 aastal sõlmitud müügilepingu rikkumise kohta, X vastus pretensioonile, X 13.01.2022 nõudekiri KÜ-le soojussõlme ja gaasikatla teisaldamiseks või hüvitise maksmiseks, Maa-ameti ülevaade Eesti kinnisvaraturu kohta 2021 aastal ning Tatari asumi kaardi. 06.10.2025 tasaarvestuse avalduse lisana esitas määruskaebuse esitaja KÜ-le esitatud kompromissettepaneku ja KÜ vastuse sellele. Avaldaja seisukoht määruskaebusele
7.KÜ palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebuses esitatud uute väidete osas märkis avaldaja järgmist.
7.1.Avaldaja nõue, et vaidluse osapooleks olev liige osaleks ühistu õigusabikulude kandmises, on kooskõlas KrtS loogikaga, mille kohaselt jaotatakse kõik omanikega seotud kulud vastavalt nende omandiosa suurusele.
7.2.Puudutatud isik ei ole tõendanud konkreetse korteri turuhinda, tehingu toimumist turuhinnast soodsamalt ega põhjuslikku seost väidetava kahju ja KÜ tegevuse vahel. Kuna määruskaebuse esitaja müüs korraga neli korteriomandit (koguhinnaga 125 000 eurot), võis ühe korteri hind olla turuhinnast madalam nn paketthinna efekti tõttu. Lisaks ei ole X
arvestanud, et korter 11 paiknes keldrikorrusel, millised korterid ongi üldteadaolevalt madalama turuhinnaga. Puudutatud isiku nõuded seoses gaasikatlaga on vastuolus hea usu põhimõttega ning VÕS § 101 lg 3 alusel välistatud, sest X arendaja ja omanikuna ise lasi selle 2004 aastal korterisse paigaldada.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus tühistada ühistu õigusabiteenuse kulude rahuldamise osas, s.o 1980,26 euro suuruse põhivõlgnevuse ulatuses, ja perioodi 23.12.2021 kuni 08.04.2025 eest arvestatud 299,11 euro suuruse viivise ulatuses. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab avaldaja nõuded vastavas osas rahuldamata. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Menetluskulud maakohtus jäävad alltoodud p.-s 21 toodud põhjendusel puudutatud isiku kanda, määruskaebemenetluse kulud jäävad vastavalt määruskaebuse rahuldamise ulatusele 64% ulatuses puudutatud isiku kanda ja 36% ulatuses avaldaja kanda. Ringkonnakohus esitab määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 22).
10.Puudutatud isik soovis asja lahendamist kohtuistungil, avaldaja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korraldada asja lahendamiseks kohtuistungit (TsMS § 667 lg 3 esimene lause).
11.Puudutatud isik esitas määruskaebemenetluses tasaarvestuse vastuväite, mille kohaselt on tal KÜ vastu kahjunõue, mis seisneb selles, et tema korterist 11 gaasikatla eemaldamata jätmise tõttu oli korteri müügihind turuhinnast madalam. Puudutatud isik viitas vastava nõude olemasolule juba maakohtumenetluses, kuid tasaarvestuse vastuväidet ei esitanud. Samas selgitas maakohus 25.03.2025 kohtumääruse p.-s 8 puudutatud isikule vääralt, justkui puuduks tal käesolevas menetluses õigus tasaarvestada enda võimalik kahjunõue avaldaja majandamiskulude nõudega. Korteriomanikul on võimalik kasutada tasaarvestuseks korteriühistu majandamiskulude nõudega mh kahju hüvitamise nõuet korteriühistu vastu (RKTKo 08.10.2014, 3-2-1-61-14, p 32). Seejuures lahendatakse TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi hagita menetluses ka KÜ vastu esitatavad kahjunõuded (vt ka RKTKm 2-18-13649 p. 20). Arvestades eelnevat ning TsMS § 662 lg-t 3 võimaldab kolleegium puudutatud isikul tasaarvestuse vastuväite esitamist määruskaebemenetluses. Selle sisulist põhjendatust hindab kolleegium allpool.
12.Puudutatud isik esitas määruskaebemenetluses uusi tõendeid seoses korteri 11 müümisega ja seal asunud tehnoseadmega (vt ülal p. 6.3). Ringkonnakohus võtab kõik viidatud tõendid TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1 alusel asja juurde, kuivõrd need võivad olla asjakohased puudutatud isiku menetlusliku tasaarvestuse raames esitatud kahjunõude kontekstis. Tõendite sisulist mõju puudutatud isiku kahjunõudele ja asja lahendusele käsitleb kolleegium allpool vastava (vastu)väite lahendamisel.
13.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 järgi asja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks. Puudub vaidlus, et perioodil 2021 november kuni 2025 veebruar oli puudutatud isik P. Süda tn 9/2-13 ja 9/3-14 asuvate
korteriomandite omanik. Samuti puudub vaidlus, et puudutatud isik ei ole tasunud talle KÜ poolt selle perioodi eest esitatud majandamiskulude arveid. Ühtlasi ei vaidlusta puudutatud isik majandamiskulude suurust ega arvestust. Määruskaebemenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas KÜ-l on õigus nõuda puudutatud isikult majandamiskulusid olukorras, kus tema korteriomanditega seotud elamud on eraldiseisvaid hooned P. Süda tn 9/1 elamust ning korteriomandid on elamiskõlbmatud ja KÜ-le ei tule neist ühtegi kulu. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas puudutatud isikult saab majandamiskuluna nõuda temaga peetud vaidlusest tekkinud ühistu õigusabikulusid, ning kas puudutatud isikul on KÜ vastu korteri madalast müügihinnast tulenev kahjunõue, mida tasaarvestada KÜ majandamiskulude nõudega.
14.Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et puudutatud isik on KÜ liige, kellel on majandamiskulude tasumise kohustus. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata maakohtu vastavaid põhjendusi (TsMS § 654 lg 6 ja § 659), kuid võtab TsMS § 5 lg 3 esimese lause, § 230 lg 3 ja § 477 lg 7 teise lause alusel asja materjalide juurde vaidlusaluste korteriomandite kinnistusraamatu väljavõtted, mille alusel on tuvastatud X ühistu liikmelisus.
15.Avaldaja nõuab seoses Süda tn 9/2-13 korteriomandiga perioodi november 2021 kuni veebruar 2025 (2021 detsember kuni 2025 märts esitatud arved) eest kokkuvõtvalt üldvee, vee- ja kanalisatsiooni, prügiveo, välikoristuse, raamatupidamisteenuse, veebitarkvara Korto rendi, muude omandi haldamisega seotud kulude, reservkapitali ja ühistu õigusabiteenuse kulu tasumist kahe korteriomandi, s.o P. Süda tn 9/2-13 ja P. Süda tn 9/3-14 eest kokku 5556,01 eurot. Maakohus tuvastas, et avaldaja nõue on õiguspärane. Puudutatud isik ei ole ei maakohtu- ega määruskaebemenetluses vaidlustanud temalt nõutavate majandamiskulude suurust ega arvestust, sh majandamiskulude jaotust korteriomanike vahel (TsMS § 633 lg 3 p.-d 1-3 ja TsMS § 659). Seega lähtub ringkonnakohus kaebuse lahendamisel maakohtu poolt tuvastatud põhivõlgnevuse suurusest kogusummas 5556,01 eurot (TsMS § 651 lg 1 ja TsMS § 659; vt ka RKTKm 22.09.2021, 2-20-110080/42, p. 11 ja RKTKm 2-21-9853 p. 21, millistes väljendatud põhimõtte kohaselt ei otsi kohus sellises hagita menetluses, mida iseloomustab sisuline õigusvaidlus menetlusosaliste vahel, lisaks poolte esitatud asjaoludele ise uusi asjaolusid).
16.Puudutatud isik väitis maakohtus, et KÜ majandamiskulude nõue on vastuolus heade kommetega, kuna tema korteritega elamud (P. Süda tn 9/2 ja 9/3) asuvad eraldi elamust, kus asuvad teiste KÜ liikmete korterid (P. Süda tn 9/1), need on elamiskõlbmatud ning neist ei teki KÜ-le kulusid ning KÜ ei ole tema korteriomanditega elamute osas vastu võtnud ühtegi otsust nende parendamiseks. Õige on määruskaebuse esitaja etteheide, et maakohus ei ole asja lahendamisel neid vastuväiteid hinnanud (TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud põhjendamiskohustuse rikkumine). Ringkonnakohus saab vastava rikkumise kõrvaldada, hinnates ise esile toodud asjaolude mõju majandamiskulude nõudele. Kolleegiumi hinnangul ei muuda need puudutatud isiku kui korteriomaniku ja KÜ liikme majandamiskulude tasumise kohustust. Samuti ei ole põhjendatud keelduda reservkapitali tasumisest elamute halva seisukorra tõttu.
16.1.Kinnistusraamatust nähtuvalt asuvad kõik elamud samal kinnisasjal, aadressiga Harjumaa, Tallinn, Kesklinna linnaosa, P. Süda tn 9 (katastritunnus 78401:106:0370), mis on jagatud korteriomanditeks ning mille majandamiseks on loodud ühine KÜ (KrtS § 1 lg-d 1, 2 ja 4). Vastuseks määruskaebuse esitaja väitele, mille kohaselt asuvad hooned/elamud üksteisest eraldi, selgitab kolleegium, et korteriomanditeks ei ole jagatud ühte hoonet/elamut, vaid kinnisasi tervikuna, s.o maatükk koos kõikide selle olulisteks osadeks olevate hoonetega/ elamutega (TsÜS § 50 lg 1, § 54 lg 1 ja § 53 lg 2). Seega on puudutatud isik P. Süda tn 9 kinnisasja korteriomanik KrtS § 1 lg 4 tähenduses ning olenemata sellest, et tema eriomandid
asuvad teiste KÜ liikmete eriomanditega seotud elamust eraldi elamutes, kohalduvad talle kõik KrtS-st ja KÜ põhikirjast tulenevad korteriomaniku kohustused, sh majandamiskulude tasumise kohustus.
16.2.Arvetelt nähtuvalt nõutakse puudutatud isikult kaasomandi korrashoidmise ja haldamisega seonduvaid kulusid, Süda tn 9/2-13 eriomandiga seonduvalt ka vee- ja kanalisatsiooni ning prügiveo kulu. Avaldaja on vastavate kulude alusena viidanud majanduskavadele ja üldkoosoleku otsustele. Käesolevas menetlusetapis ei vaidle pooled selle üle, et KÜ-l puuduks nende kulude nõudmiseks õiguspärane alus. Oma eriomandiga või sellega seotud kaasomandi osaga seotud kulude tasumisest ei vabasta liiget asjaolu, et korteriomanike üldkoosolek ei ole vastu võtnud otsuseid konkreetselt nende elamute osas, kus asuvad puudutatud isiku korterid. Samas nähtub majanduskavasid (dtl 98-100; dtl 109) ja puudutatud isikule esitatud arveid (dtl 23-69) võrreldes, et puudutatud isikult ei nõuta kulusid, mis seonduvad üksnes hoonega 9/1. Arvetelt nähtuvalt nõutakse puudutatud isikult kaasomandiga seonduvalt panustamist eelkõige välikoristusse ja üldvee eest tasumisse ning KÜ toimimisse (raamatupidamine, Korto tarkvarateenus jm haldamisega seotud kulud). Kaasomandi osa korrashoidmisesse välikoristuse läbi ja kaasomandi majandamisse halduskulude tasumise kaudu peavad panustama kõik kaasomanikud olenemata nende eriomandi või sellega seonduva kaasomandi/elamu seisukorrast.
16.3.Reservkapitali kogumine on KrtS § 48 järgi kohustuslik ning KÜ liikmena on puudutatud isikul kohustus osaleda selle tasumises olenemata tema eri- või kaasomandi seisukorrast ning asjaolust, kas üldkoosolek on vastu võtnud otsuseid konkreetselt tema korteritega seotud elamute parendamiseks. Kolleegium selgitab, et reservkapitali ei koguta konkreetse otsuse elluviimiseks, vaid tegemist on korteriühistul ettenägematuteks olukordade tarbeks tagavaraks oleva rahaga, mis teenib seega kõikide KÜ liikmete huve.
16.4.Eeltoodut arvestades ei esine avaldaja majandamiskulude tasumise nõudes midagi taunitavat, mis annaks alust lugeda seda TsÜS § 86 lg 1 järgi heade kommetega vastuolus olevaks.
17.Määruskaebemenetluses esitas puudutatud isik vastuväite ka avaldaja ühistu õigusabiteenuse kulule. Ringkonnakohus arvestab TsMS § 662 lg 3 järgi määruskaebuses esitatud vastuväitega, mille kohaselt ei saa temalt majandamiskuluna nõuda tema ja KÜ vahelisest vaidlusest tekkinud õigusabikulusid. Kolleegiumi hinnangul on see vastuväide põhjendatud ning avaldaja õigusabiteenuse kulu nõue tuleb jätta rahuldamata.
17.1.Arvetelt nähtuvalt nõuab avaldaja puudutatud isikult ühistu õigusabiteenuste kulu kogusummas 1980,26 eurot. Süda tn 9/2-13 osas on 10.04.2022 arvel nr 220413 kajastatud „ühistu õigusabi teenuse kulu“ summas 153,43 eurot (dtl 64), 08.06.2022 arvel nr 220613 summas 178,10 eurot (dtl 66), 08.04.2023 arvel nr 230413 summas 342,31 eurot (dtl 48), 10.05.2024 arvel nr 240513 summas 326,71 eurot (dtl 250), 08.06.2024 arvel nr 240613 summas 326,71 eurot (dtl 251) ja 08.07.2024 arvel nr 240713 summas 326,71 eurot (dtl 252). Süda tn 9/3-14 osas on 10.04.2022 arvel nr 220414 vastav kulu summas 30,27 eurot (dtl 38), 08.06.2022 arvel nr 220614 summas 35,14 eurot (dtl 39), 08.04.2023 arvel nr 230414 summas 67,53 (dtl 42), 10.05.2024 arvel nr 240514 summas 64,45 (dtl 267), 08.06.2026 arvel nr 240614 summas 64,45 eurot (dtl 268) ja 08.07.2024 arvel nr 240714 summas 64,45 eurot (dtl 269). Avaldaja selgituste kohaselt on tegemist puudutatud isikuga peetud kohtuvaidlusest nr 2-22-1257 tekkinud õigusabikuludega, mis otsustati jaotada kõikide korteriomanike vahel vastavalt korteri ruutmeetrile.
17.2.Kohtupraktikas on selgitatud, et puudutatud isiku poolne õigusabikulude maksmine majandamiskuludena on välistatud olukorras, kus vastavad kulud on tekkinud KÜ vaidlusest
puudutatud isikuga (RKTKo 08.10.2014, 3-2-1-61-14, p. 20 ja RKTKo 06.11.2013, 3-2-1-8913, p. 14). Vastav seisukoht on jätkuvalt kohaldatav ka kehtiva õiguse (KrtS) tõlgendamisel (vt ka TrtRnKm 22.12.2025, 2-24-6552, p. 46). Käesoleval juhul jäid tsiviilasja 2-22-1257 menetluskulud jäid nii maa- kui ringkonnakohtus X kanda (dtl 210-225). Õigusabikulude majanduskuluna nõudmine olukorras, kus korteriomanik peab need hüvitama kohtulahendi alusel menetluskuluna, on kolleegiumi hinnangul vastuolus KrtS § 40 lg-s 3 sätestatud hea usu põhimõttega.
18.Arvestades avaldaja esitatud kogunõuet summas 5556,01 eurot, millest ühistu õigusabi kulu moodustab 1980,26 eurot, tuleb avaldaja kasuks põhivõlgnevusena välja mõista 3575,75 (=5556,01-1980,26) eurot.
19.Põhivõlgnevuse nõude osalise rahuldamata jätmise tõttu jääb osaliselt rahuldamata ka avaldaja viivise nõue. Avaldaja on arvestanud viivist seadusjärgses määras eraldi iga arve summalt, vastava arve maksetähtajast kuni 08.04.2025 nõude suurendamise avalduse esitamiseni. Kolleegium asus ülal seisukohale, et õigusabiteenuse kulu nõudmiseks puudub seaduslik alus. Seega vähenevad „Ühistu õigusabi teenuse kulu“ kulurida sisaldavad arved vastava kulu võrra, mistõttu väheneb ka viivise arvestamise lähtekohaks olev põhivõlgnevuse summa vastaval arvel. Lisaks tuleb muuta ka viivise arvestamise ehk sissenõutavaks muutumise aega. Kuigi avaldaja tõi esile ning põhikirja p.-st 5.6.18. nähtuvalt arvestatakse maksmata jäetud summalt viivist majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates, nähtub avaldaja esitatud viivisearvestusest (dtl 284-289), et avaldaja on arvestanud viivist siiski arvetel toodu maksetähtajale järgnevast kuupäevast. Lähtudes eeltoodust tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivis perioodi 01.01.2022 kuni 08.04.2025 eest kogusummas 677,74 eurot vastavalt alljärgnevale viivisearvestusele: P. Süda tn 9/2-13 võlgnevuse ja viivisearvestus Arve esitamise kuu
Arve summa1
Sissenõutavaks Arvestuse muutumise lõpp aeg2
Dets 2021 Jaan 2022 Veeb 2022 Märts 2022 Aprill 2022 Mai 2022 Juuni 2022 Juuli 2022 August 2022 Sept 2022 Okt 2022 Nov 2022
Asjakohase arve summast on maha arvestatud sellel kajastatud ühistu õigusabiteenuse kulu. Vastavalt põhikirja p.-le 5.6.18. on iga arve sissenõutavaks muutumise aeg arve esitamise kuule järgneva kuu esimene kuupäev.
Dets 2022 40,89 Jaan 2023 24,19 Veeb 2023 60,54 Märts 2023 38,42 Aprill 2023 40,46 Mai 2023 36,39 Juuni 2023 37,78 Juuli 2023 17,13 August 2023 57,56 Sept 2023 38,31 Okt 2023 35,22 Nov 2023 37,35 Dets 2023 51,07 Jaan 2024 45,05 Veeb 2024 42,96 Märts 2024 45,96 Aprill 2024 59,97 Mai 2024 46,05 Juuni 2024 42,41 Juuli 2024 42,03 August 2024 43,88 Sept 2024 42,00 Okt 2024 47,07 Nov 2024 50,00 Dets 2024 45,67 Jaan 2025 57,67 Veeb 2025 -33,38 Märts 2025 49,20 Võlgnevus kokku: 2953,01
P. Süda tn 9/3-14 võlgnevuse ja viivisearvestus Arve Arve esitamise kuu summa3 Dets 2021 Jaan 2022 Veeb 2022 Märts 2022
25,26 35,62 34,73 35,26
Sissenõutavaks Viivitatud Viivise Arvestuse Viivis muutumise päevade % Viivis lõpp päevas
aeg arv aastas 01.01.2022 01.02.2022 01.03.2022 01.04.2022
08.04.2025 08.04.2025 08.04.2025 08.04.2025
8,00% 8,00% 8,00% 8,00%
0,0055 0,0078 0,0076 0,0077
6,60 9,07 8,63 8,52
Asjakohase arve summast on maha arvestatud sellel kajastatud ühistu õigusabiteenuse kulu. Vastavalt põhikirja p.-le 5.6.18. on iga arve sissenõutavaks muutumise aeg arve esitamise kuule järgneva kuu esimene kuupäev.
Aprill 2022 Mai 2022 Juuni 2022 Juuli 2022 August 2022 Sept 2022 Okt 2022 Nov 2022 Dets 2022
20.Puudutatud isik esitas tasaarvestusliku vastuväite, mille kohaselt soovib tasaarvestada avaldaja nõuded enda kahjunõudega, mis seisneb korteri 11 turuhinnast soodsamalt müümise tõttu saamata jäänud tulus. Seega väidab puudutatud isik, et tal on KÜ vastu saamata jäänud tulu nõue VÕS § 128 lg 4 tähenduses.
20.1.VÕS § 198 esimese lause kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Puudutatud isik esitas protsessuaalse tasaarvestusavalduse 06.10.2025 määruskaebemenetluses esitatud menetlusdokumendis (dtl 550-551). Kolleegium põhjendas ülal, et lubab vastava avalduse esitamist määruskaebemenetluses. Seega on täidetud tasaarvestuse formaalsed eeldused.
20.2.Saamata jäänud tulu on hüvitatava kahju üks liik (VÕS § 128 lg 4), millise nõude rahuldamise eelduseks on mh kohustuse rikkumine KÜ poolt (VÕS § 115 lg 1) ja kahju tekkimine puudutatud isikule (VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 4). Kolleegiumi hinnangul on vastavad eeldused täitmata ja puudutatud isiku tasaarvestuse aluseks olev kahjunõue seega põhjendamatu.
20.2.1.Puudutatud isik ei ole viidanud konkreetsele sättele, mille rikkumist ta KÜ-le ette heidab, kuid väidetavalt seisneb avaldaja rikkumine asjaolus, et KÜ ei eemaldanud tema eriomandi piires asunud gaasikatelt ega tasunud selle eest talumistasu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et korteris 11 asus gaasikatel, mis oli osa P. Süda tn 9 kinnisasja küttelahendusest. KrtS § 31 lg 1 p. 3 esimese lause järgi on korteriomanik kohustatud võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Arvestades, et tegemist oli osaga kinnisasja küttelahendusest, oli kolleegiumi hinnangul puudutatud isik KrtS § 31 lg 1 p 3 esimese lause kohaselt kohustatud taluma tehnoseadet enda eriomandi pinnal. KrtS § 31 lg 1 p 3 teise lause kohaselt tuleb omanikule hüvitada selle tõttu tekkinud kahju, kuid puudutatud isik ei ole avaldajale vastavat kahjunõuet esitanud. Asjas esitatud pooltevahelisest kirjavahetusest nähtub vaid, et puudutatud isik palus tehnoseadme eemaldamist ja igakuise talumistasu maksmist. Eelpõhjendatud puudutatud isiku talumiskohustust arvestades ei olnud KÜ gaasikatla eemaldamiseks kohustatud. Igakuine
talumistasu aga ei ole see samastatav tehnoseadme eriomandi pinnal asumisega kaasneva võimaliku kahjuga KrtS § 31 lg 1 p 3 teise lause tähenduses. Seega ei ole KÜ-le praegusel juhul võimalik ette heita ei tehnoseadme eemaldamata - ega kahju hüvitamata jätmist. Lisaks tõi avaldaja esile, et gaasikatla paigaldas kõnealusesse korterisse X arendaja ja kinnisasja omanikuna ise juba 2004. aastal. Asjas esitatud materjalidest nähtuvalt hakkas X nõudma gaasikatla eemaldamist ja selle eest talumistasu maksmist alles 2022 aastal (dtl 459 461 ja dtl 469 470), st alles pärast seda, kui praegused KÜ liikmed ostsid Xlt perioodil 2019 kuni 2021 (vt dtl 463) korterid teadmisega, et gaasikatel asub korteris 11, ning on osa maja küttelahendusest. Seega ei võtnud puudutatud isik ligi 18 aasta jooksul midagi ette tehnoseadme enda korterist teisaldamiseks, kuigi kinnisasja omanikuna oli tal selleks võimalus. Tehnoseadme enda eriomandi pinnale paigaldamisel, või vähemalt selle enne korteriomandite müümist sinna jätmisel pidi puudutatud isik arvestama selle võimalike tagajärgedega. Seda arvestades olid tehnoseadmega seonduvad nõuded, sh selle teisaldamata jätmisega seotud kahjunõue praegusel juhul ka vastuolus hea usu põhimõttega (KrtS § 12 lg 2).
20.2.2.Kolleegiumi hinnangul ei ole puudutatud isik tõendanud, et talle oleks gaasikatla korteris asumise tõttu kahju tekkinud. Korteriomandi müügilepingus sätestatud müügihind on vaid tehingupoolte subjektiivne hinnang müüdava korteri väärtuse kohta ega kajasta konkreetse korteri, s.o korteri koos gaasikatlaga turuväärtust selle müümise hetkel. Kolleegiumi hinnangul tõendab müügileping vastupidiselt puudutatud isiku poolt väidetule, et korteris 11 asunud gaasikatel ei mõjutanud selle korteri müügihinda. Müügilepingust nähtub, et kõik neli eluruumi müüdi sarnase ruutmeetri hinnaga: vaidlusalune eluruum nr 11 üldpinnaga 21,6m2 müüdi hinnaga 23 000 eurot (dtl 447 ja dtl 451), s.o ~1064 eurot/m2, eluruum nr 9 üldpinnaga 41,9 müüdi 42 000 euroga (dtl 445 ja dtl 451), s.o ~1002 eurot/m2, eluruum nr 3 üldpinnaga 33,4 müüdi 34 000 eurot (dtl 446 ja dtl 451), s.o ~1017 eurot/m2, ning eluruum nr 12, üldpinnaga 25m2 müüdi 26 000 euroga (dtl 448 ja dtl 451), .s.o ~1040 eurot/m2. Seega oli kõikide müüdud korterite ruutmeetri hind võrreldav, olenemata asjaolust, et korteris 11 asus gaasikatel. Veelgi enam, ruutmeetri hindasid võrreldes selgub, et korteri 11 ruutmeetri hind oli kalleim. Seega ei ole tõendatud, et korteri 11 müügihind oli madalam just seetõttu, et selles asus gaasikatel. Kolleegium nõustub avaldaja vastuväitega, mille kohaselt võis korterite võimaliku madalama müügihinna tingida nn paketthinna efekt, kuivõrd müügilepingust nähtuvalt müüs puudutatud isik koos neli korteriomandit (dtl 445-449). Lisaks on puudutatud isik müügilepingu p.-s 1.8.7. kinnitanud, et eluruumid vajavad remonti (dtl 451), mis kolleegiumi hinnangul võis samuti olla korterite müügihinda mõjutanud asjaoluks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud maakohtus
21.Vaatamata maakohtu määruse osalisele tühistamisele ja avalduse üksnes osalisele rahuldamisele on käesoleval juhul TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi õiglane jätta maakohtus kantud menetluskulud tervikuna puudutatud isiku kanda, sest avalduse rahuldamata jätmise tinginud vastuväite õigusabikuludele esitas puudutatud isik alles määruskaebemenetluses. Maakohus määras pooltele tähtaja nii lõplike seisukohtade ja tõendite esitamiseks kui teise poole menetlusdokumentidele vastamiseks, kuid vaatamata sellele, et avaldaja käsitles eraldi enda 08.04.2025 nõude suurendamise avalduses ka ühistu õigusabikulude nõuet, ei reageerinud puudutatud isik sellele. Puudutatud isik maakohtu määratud tähtajaks mistahes seisukohti ega vastuväiteid ei esitanud.
22.Maakohus määras avaldaja menetluskuludena kindlaks 3807,60 eurot. Puudutatud isik ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid maakohtu poolt menetluskulude kindlaksmääramisele ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud menetluskulude kindlaksmääramisel menetlusõiguse norme, mis tingiksid maakohtu otsustuse muutmist. Seega jääb jõusse ka maakohtu otsustus menetluskulude kindlaksmääramise osas. Menetluskulud ringkonnakohtus
23.Määruskaebuse tulemusena avaldaja nõude osaliselt rahuldamata jätmise tõttu, ning arvestades, et tegemist on rahalise nõudega, leiab kolleegium, et TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi on õiglane jaotada menetluskulud ringkonnakohtus vastavalt nõude rahuldamise ulatusele. Arvestades avaldaja põhinõude suurust, s.o 5556,01 eurot, ja nõude rahuldamise ulatust, s.o 3575,75 eurot, jääb 64% menetluskuludest puudutatud isiku kanda ja 36% avaldaja kanda.
24.Avaldaja menetlusekulude nimekirja järgi on tema menetluskuludeks ringkonnakohtus lepingulise esindaja õigusabikulud arvestusega 140 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal määruskaebemenetluses tehtud toimingutele kokku 9,75 tundi kogusummas 1 688,40 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus peab kõiki menetluskulude nimekirjas loetletud toiminguid vajalikeks ning selles toodud menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades nende ajakulu põhjendatuks (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p. 12, vt ka RKTKm 12.05.2021, 2- 20-114596/21, p. 11). Avaldaja esindaja tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta) vastab samuti kohtupraktikale (vt nt TlnRnKo 30.10.2024, 2-21-14108 p. 33) ning on esindaja kvalifikatsiooni arvestades põhjendatud. Avaldaja kinnitas menetluskulude nimekirjas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga, s.o kogusummas 1688,40 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb puudutatud isikult avaldaja menetluskulude katteks välja mõista 1080,58 eurot (1688,40 × 64%) (koos käibemaksuga).
25.Puudutatud isik ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, kuid tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot (TsMS § 174 lg 1 teine lause). Tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb avaldajalt puudutatud isiku menetluskulude katteks välja mõista 18 eurot (50 × 36%).
26.TsMS § 445 lg 1 kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Vastavalt ülaltoodud p.-des 22 ja 24 märgitule tuleb puudutatult isikult avaldaja kasuks maaja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks välja mõista 4888,18 eurot (3807,60 +1080,58).
Vastavalt ülaltoodud p.-s 25 märgitule tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks välja mõista 18 eurot. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus avaldaja ja puudutatud isiku vastastikused menetluskulude nõuded, mille tulemusena mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 4870,18 eurot (4888,18 – 18).
27.Avaldaja on taotlenud menetluskulude tasumisega viivitamisel viivise väljamõistmist. Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul tasuda tema poolt avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
28.Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg-le 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale saab edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.