2-25-15114/39 - Muud - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

2.Võlgade ümberkujundamise kava esitati kohtule 18.05.2026.a. Esitatu kohaselt on ümberkujundamisele kuuluv koguvõlgnevus kokku 8133,15 eurot, millest põhivõlgnevused on 5941,05 eurot ja kõrvalnõuded 2192,10 eurot. Võlgnikud tasuvad kõik põhjendatud nõuded 100% ulatuses. Kava on koostatud 24 kuu peale ning kuumakseks kujuneb ca 339 eurot. Võlgnik B.R töötab Tulundusühistu xxxxxxxxxx farmi lihttöölisena, tema sissetulekuks on töötasu umbes 1300 eurot ja töövõimetoetus u 391,42 eurot. Võlgnik V.R on töötu ja tema sissetulekuks on töövõimetoetus u 391,42 eurot. Võlgnikele kuulub ühisvarana kinnistu hinnangulise väärtusega 30 000-50 000 eurot ja üks sõiduk koguväärtusega umbes 1500 eurot. Kava koostamisel on lähtutud võlgnike sissetulekutest, olemasolevast varast ja elatusmiinimumist. TMS § 132 järgi on kummagi võlgniku elatusmiinimum praegu 946 eurot. Usaldusisik on kava koostamisel jaganud nõuded nelja gruppi: hüpoteegiga tagatud nõue, tarbijakrediidist tulenev nõue, teenuse arve ja kohtutäituri nõuded. Usaldusisik on kava koostamiseks võlgade ümberkujundamisel kontrollinud tarbijakrediidist tulenevate nõuete puhul võlausaldajate poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, arvestades nii VÕS § 4034, KAVS § 50 lg.3, lg.4 nõuete täitmist kui ka Riigikohtu 2-21-13098 lahendist tulenevaid juhiseid. Usaldusisik leiab, et võlgnikud on täitnud krediidilepinguid, kuid võlausaldajad ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. B2 Impact OÜ esitas VTL tõendid vaid nõude osas, mis tuleneb Omaraha OÜ lepingust nr S225417359 (19.05.2022). Võlgniku sissetulek oli 1346,25 eurot, olemasolevad finantskohustused kuni 550 eurot ning võlgnik võttis vahetult enne lepingu sõlmimist mitmeid laene olukorras, kus raha oli pangakontol otsas. Usaldusisiku hinnangul ei tulnud võlgnik oma sissetulekutega välja ehk oli krediidivõimetu ja võttis äraelamiseks laenu. Usaldusisiku hinnangul on laenuandja rikkunud VTL põhimõtete järgimist. Usaldusisik arvestas B2 Impact OÜ nõuded ümber vastavalt Riigikohtu lahendile 2-21-13098, lugedes võlgnike poolt tehtud maksed põhinõuete ja seadusjärgse intressi katteks. Ümberarvestamise tulemusel tekkis Multitude

Bank p.l.c lepingust tuleneva nõude puhul enammakse summas 3300,64 eurot ja IPF Digital AS lepingust tuleneva nõude puhul enammakse summas 23,05 eurot ning Omaraha OÜ lepingutest S225570609 ja S225743391 tekkis nõude jääk 423,77 eurot ja Omaraha OÜ lepingust S225417359 tuleneva nõude jääk on 53,01 eurot. Usaldusisik on nõuded tasaarvestanud, mille tulemusel on kõik nõuded makstud ning enammakseks jääb 2846,91 eurot. Kavas oleva Aktsiaselts PlusPlus Capital nõude puhul on tegemist pandiga tagatud nõudega. Vastavalt FIMS § 26 lg 6 võib pandiga tagatud nõude kavasse lisada ja ümber kujundada vaid pandipidaja nõusolekul. Usaldusisik on sõlminud pandipidajaga kompromissi, mille alusel lisatakse nõue ümberkujundamise kavasse. Kompromiss näeb ette, et võlausaldajale tasutakse alates maksejõuetusmenetluse algatamisest kuni kava täitmise lõpuni viiviseid, kokku summas 2.000,00 eurot. See tagab pandipidajale eelise teiste nõuete ees, teiste võlausaldajate nõuete rahuldamise kava alusel ning võlgnikele võimaluse täita kava mõistlikel ja nendele jõukohastel tingimustel säilitades eluase. Kompromissi lisatingimused on, et nõue täidetakse 24 kuu jooksul, mil esimene makse toimub juunis 2026. Usaldusisik on arvestanud PlusPlus Capital AS nõudega seotud täitemenetluses viiviste arvelt suurenenud nõudelt kohtutäituri tasu vastavalt KTS § 35. Arvestades võlgnike koguvõlgnevuse suurust ja sissetulekuid, tasuvad võlgnikud 24 kuu jooksul 100% õiguspärastest nõuetest. Kava koostamisel on lähtutud võlgnike sissetulekutest ja elatusmiinimumist. Hetkel kehtestatud miinimumpalga järgi on vastavalt Täitemenetluse seadustikule § 132 elatusmiinimum 2026.aastal kummalgi võlgnikul 946,00 eurot. Praeguseid sissetulekuid arvestades jääb võlgnikele keskmiselt igapäevasteks kuludeks 1.743,96 eurot (2.082,84-338,88=1.743,96). Võlgnike enda hinnangul on neil reaalselt võimalik tasuda maksimaalselt 350,00 eurot. Arvestades praegust üleüldist majandusseisu, jätkuva hinnatõusu prognoose ja võlgnike sissetulekuid, võlgnike kulusid, on kava koostatud 24 kuu peale, mil kuumakseks kõigi ümberkujundatavate nõuete peale tuleb keskmiselt 338,88 eurot.

usaldusisikule avalduse, milles märgib asjaolud, millega ta võlanimekirjas ei nõustu, ja esitab tõendid enda vastuväidete kohta. Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. FIMS § 25 lg.2 järgi Kui usaldusisik ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võlausaldaja avalduses oleva vastuväitega, edastab ta koos ümberkujundamiskavaga avalduse koos tõenditega kohtule ja põhjendab, miks ta avalduses märgituga ei nõustu. Usaldusisik edastab koos ümberkujundamiskavaga kohtule ka võlausaldajate esitatud seisukohad, avaldused ja tõendid. FIMS § 25 lg.3 järgi Kohus otsustab esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldajate põhija kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu kava kinnitamisel. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja. Kavaga nõustumisest teatas pandipidaja, võlausaldaja Aktsiaselts PlusPlus Capital. Võlausaldajad Viljandi Vallavalitsus ja B2 Impact OÜ tähtaegselt oma seisukohti ei esitanud ja FiMS § 25 lg 1 teise aluse alusel loeb kohus, et need võlausaldajad on usaldusisiku poolt kavas märgitud nõuetega ja nõuete ümberkujundamisviisiga nõustunud. FIMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Pandiga tagamata nõuetega võlausaldajad on B2 Impact OÜ, Viljandi Vallavalitsus ja kohtutäitur J.Q. Nende nõuete summa kokku on 2838,04 eurot. Võlgade ümberkujundamisega taotletud viisil on seega nõustunud 66,6% pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest ja nende nõuetega on esindatud 52,16% pandiga tagamata nõuetest. Seega on kava võimalik kinnitada FIMS § 26 lg.2 alusel. FIMS § 26 lg 3 sätestab, et kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

AS PlusPlus Capital kasuks 05.08.2025. Kinnistul on hüpoteek summas 23 205 eurot TF Bank AB (publ) kasuks. Hüpoteek on sisse kantud 22.09.2020. Käesolevaks ajaks on nõude omandanud PlusPlus Capital AS, nõude summa on 3360,02 eurot. FiMS § 26 lg 6 järgi Pandiga tagatud nõude võib ümber kujundada üksnes juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub, seda ka siis, kui pantija on kolmas isik. Käesoleval juhul on menetluses sõlmitud võlausaldajaga kompromiss, mille alusel on võlausaldaja nõustunud nõude arvamisega kavasse tingimusel, et talle on tagatud viivise maksmine. Selle tingimusega on kavas arvestatud. 7.2.Võlausaldaja B2 Impact OÜ esindab kavas temale loovutatud nõudeid, esialgsed võlausaldajad on olnud Multitude Bank p.l.c lepingust nr CLS-EE-19066 tuleneva nõudega, IPF Digital AS lepingust nr 5519840 tuleneva nõudega ja Omaraha OÜ lepingutest nr S225570609, S225743391 ja S225417359 tulenevate nõuetega. Võlausaldaja B2 Impact OÜ ei ole esitanud usaldusisikule andmeid esialgse võlausaldaja Multitude Bank p.l.c. poolt laenu väljastamise eelselt ehk enne 15.12.2021.a laenusaaja krediidivõimekuse kontrollimise kohta. B.R Tellissaare kontole on laekunud 15.12.2021 1499 eurot, järgmised laenusummad 1000 ja 500-euroste maksetega. Võlausaldaja ei ole usaldusisikule esitanud andmeid selle kohta, kuidas enne laenu andmist kontrolliti krediidisaaja krediidivõimelisust ja täideti vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Käesoleval juhul ei ole krediidiandja seda teinud ja usaldusisik on nõude ümber arvestanud, lugedes kõik võlgniku poolt tehtud maksed põhinõude ja seadusliku intressi katteks (dtl 188-191). Võlgniku poolt tehtud tagasimaksetest on 7925,64 eurot arvestatud põhinõude katteks ja 33,99 eurot arvestatud intressiks. Kokku tehtud tagasimakseid 7959,63 eurot. Võlausaldaja põhinõue 4625 eurot. Enammakseid tehtud 3300,64 euro ulatuses. Kohus märgib, et võlgnike B.R Tellissaar ja V.R Tellissaar puhul on iseloomulik see, et kalendrikuude jooksul püsivalt, kui võlgniku B.R või V.R pangakonto jääk jääb 1-2 eurot või alla ühe euro, kasutatakse äraelamiseks teistelt eraisikutelt (kindlad isikud) saadud laenu, mis hiljem pikema perioodi jooksul tagasi makstakse. Nii B.R kui V.R Tellissaarel on pangakontod Coop Pangas (dtl 270-302, 303-406)ja Swedbank pangas, B.R Tellissaarel ka LHV Pangas. V.R Tellissaare sissetulekuks on üksnes osalise töövõime toetus. B.R Tellissaar teeb abikaasale oma kontolt püsivalt ülekandeid ja alates 2024.a veebruarikuust laekub V.R Tellissaare kontole ka B.R Tellissaare töötasu. B.R Tellissaare pangakontodelt nähtub ka, et. 14.08.2022 avatakse B.R Tellissaarele IPF Digital AS laenuga krediidikonto (leping nr 5519840 dtl 334), esimene krediidi väljamakse 500 eurot, järgmine 13.09.2022 (500 eurot). Tagasimakseid tehtud põhinõude 1301,80 eurot katteks 1157,25 eurot, millest 1130,72 eurot arvutatud põhinõude ja 26,53 eurot seadusjärgse intressi katteks. Enammakseid 23,05 euro ulatuses. Esialgselt võlausaldajalt Omaraha OÜ laekus B.R Tellissaare kontole lepingu nr S225417359 alusel 759,50 eurot 19.05.2022 (dtl 322), lepingu nr S225570609 alusel laen 474,50 eurot 23.08.2022 (dtl 336) ja lepingu nr S225743391 alusel laen 360,50 eurot 24.11.2022.a. Arvestades tasutud maksed põhinõude ja seadusjärgse intressi katteks, on maksejõuetusmenetluse alguseks võlausaldaja nõue (uus võlausaldaja B2 Impact OÜ) lepingute S2255770609 ja S225743391 alusel (arvestatud üheks nõudeks) 423,77 eurot.

Kohus on seisukohal, et tasaarvestus on teostatud lubatavalt. VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tasaarvestuse vastuväite võib esitada ka kohtumenetluses (protsessuaalne tasaarvestus). Käesoleval juhul soovitakse abikaasadest võlgnike poolt tasaarvestada neile kuuluvat tagasinõuet (tuleneb võlgnike poolt tehtud enammaksetest summas 3300,64 eurot ja 23,05 eurot) võlausaldaja poolt võlgnike vastu esitatud nõuetega. Kohtul on olnud võimalik käesolevas menetluses hinnata, kas tasaarvestus on lubatav. Võlgniku poolt esitatud tasaarvestusavaldus on protsessuaalne tasaarvestus, s.t. tasaarvestuseks kasutatakse tarbijakrediidilepingutest tulenevaid nõudeid ja FiMS § 25 lg 3 näeb ette, et sellised nõuded määratakse kindlaks võlgnike võlgade ümberkujundamise menetluses. Tegemist ei ole uute nõuetega, mis tulenevad sellest menetlusest väljastpoolt. Võlausaldaja ei ole tasaarvestusele vastuväiteid esitanud. Ühisvarasse kuuluva varalise kohustuse (kohustus maksta võlausaldajale ühe lepingu järgi 423,77 eurot ja teise lepingu järgi 53,01 eurot) ja varalise õiguse (kahju hüvitamise nõue võlausaldaja vastu summas 3300,64+23,05 eurot) vahel on tasaarvestuse tegemine õiguspärane ja lubatav. Õiguskirjanduses on oldud seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude saab laenuvõtja tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega (Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2019, lk 618). Riigikohus on selle kohta lahendis 3-2-1-136-12 (p.25) öelnud: Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumisel võib krediidisaaja mh nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist.... Selle kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja on võimalik, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama. Tasaarvestuse tegemine eespool näidatud viisil on lubatav. Õiguskirjanduses on öeldud ka (Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2019, lk 980), et tasaarvestusest peab tulenema, millised pooltevahelised nõuded tasaarvestatakse. Identifitseeritavad peavad olema nii tasaarvestuseks kasutatav aktiivnõue (nõue, millega tasaarvestada soovitakse) kui ka passiivnõue ehk nõue, mida tasaarvestatakse. Kohus on eespool täpselt välja toonud, millistest lepingutest tulenevad nõuded millistes summades ja millega tasaarvestatakse. Tasaarvestuse tulemusena tuleb määrata kõik võlausaldaja B2 Impact OÜ nõuded summas 0 eurot, seejuures jääb veel võlgnike poolt tehtud enammakse summas 2846,91 eurot lepingust nr CLS-EE-19066 tulenevast nõudest. 8.Võlausaldaja kohtutäitur J.Q on esitanud vastuväited ümberkujundamiskavale 5.mail 2026 (dtl 194-195). Võlausaldaja vastuväited on peamiselt järgmised: a)kohtutäituri tasunõue ja kohtutäituri büroos menetletavad võlanõuded on kavas valesti kajastatud. Kohtutäitur ei nõustu kavas kajastatud kohtutäitur J.Q võlanõude (põhinõude) summaga. b)võlgade ümberkujundamise menetluses võlausaldaja nõude suuruse määramine erinevalt varasemalt jõustunud kohtulahendis kindlaks määratud summast on seadusega vastuolus. Võlgade ümberkujundamise menetlus ei ole pankrotimenetlus ja siin ei ole ette nähtud nõuete kaitsmist. FiMS ei anna usaldusisikule pädevust muuta kohtutäituri tasu arvestamise põhimõtteid või asuda seda uuesti välja mõistma. c)kavas tuleb ette näha kohtutäituri põhitasu nõuete rahuldamine proportsionaalselt vastavates täiteasjades menetluses olevate sissenõudja nõuete rahuldamisega. d)kohtutäituri ametitoiming on tasuline. Kui võlgnik täidab sissenõudja nõude osaliselt, siis kuulub kohaldamisele KTS § 32 lg 4- kohtutäituril on õigus saada põhitasu summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga.

e)kohtutäitur palub näha võlgade ümberkujundamiskavas ette võlgniku kohustuse tasuda kohtutäituri tasu koos käibemaksuga vastavalt tasumise hetkel kehtivale määrale. Kohtutäitur esitab tema taotletud nõuete suurused täiteasjade kaupa. Usaldusisik seisukohas võlausaldaja vastuväidetele (dtl 202-205) ei nõustu vastuväidetega. Usaldusisiku hinnangul on võlausaldajast kohtutäitur asunud esitama vastuväiteid teiste võlausaldajate nõuete teemal, ehkki võlausaldaja B2 Impact OÜ ei ole ise kavale vastuväiteid esitanud ja on sellega nõustunud. Täitur saab vastavalt FiMS -le esitada vastuväiteid vaid enda nõuete osas. Võlausaldaja B2 Impact OÜ poolt on esitatud kohtule ja hiljem täitemenetlusse vale suurusega nõuded. Võlgade ümberkujundamismenetluses on need nõuded ümber arvestatud. Kui ümberarvestuse tulemusena on nõue esialgsest väiksem, siis on kohtutäituril õigus saada põhitasu summas, mis on võrdeline sissenõutava summaga. Kohtutäituri põhitasu tulebki määrata KTS § 35 ja § 32 lg 4 alusel proportsionaalselt vastavalt sissenõutava summaga. Kohtutäitur on esitanud vastuväited usaldusisiku poolt määratud nõudele viies erinevas täiteasjas, kuid on neis täiteasjades käsitlenud nõudeid erinevalt, mitte ühetaoliselt. Võlgade ümberkujundamise menetluses tuleb kõiki võlausaldajaid ja kõiki nõudeid kohelda võrdselt. Antud juhul ei ole usaldusisiku poolt tegemist nõuete vähendamisega, vaid vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumisest tuleneva nõuete ümberarvestamisega. Usaldusisik on seisukohal, et kui võlausaldaja nõue väheneb seoses ümberarvestamisega, tuleb määrata ka kohtutäituri tasu uuesti vastavalt KTS § 35, mida usaldusisik antud asjas ka teinud on. Usaldusisik juhib tähelepanu, et FiMS § 25 lg 6 võimaldab nõude suuruse kindlaksmääramise puhul määruskaebuse esitamist üksnes võlgnikule. Kohtutäituril puudub kaebeõigus nõude suuruse kindlaksmääramise peale. Usaldusisik palub võlausaldaja J.Q vastuväited jätta tähelepanuta. Kohus käsitleb võlausaldaja kohtutäitur J.Q vastuväiteid. Vastuväited a), b). FiMS § 20 lg 3 järgi Usaldusisik hindab ümberkujundamiskava koostamisel ümberkujundatavate nõuete tõendatust ja õiguspärasust ning annab hinnangu nõude kohta, mida tegelikult ei ole, mille suurus on ebaselge või mille õiguspärasust ega tõendatust ei saa hinnata. Õiguspäraste nõuete kindlaksmääramine võlgade ümberkujundamise menetluses on usaldusisiku ülesanne, FiMS § 25 lg 2 järgi Kui usaldusisik ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võlausaldaja avalduses oleva vastuväitega, edastab ta koos ümberkujundamiskavaga avalduse koos tõenditega kohtule ja põhjendab, miks ta avalduses märgituga ei nõustu. Usaldusisik edastab koos ümberkujundamiskavaga kohtule ka võlausaldajate esitatud seisukohad, avaldused ja tõendid. Kohus määrab nõuete suuruse kindlaks usaldusisiku poolt antud hinnangute ja esitatud tõendite ja andmete alusel, s.h. on nende hulgas ka vastuväite esitanud võlausaldaja poolt esitatud avaldused ja tõendid. Seega paneb FiMS usaldusisikule ülesandeks hinnata ümberkujundatavate nõuete tõendatust ja õiguspärasust ja anda hinnangud nõuete suuruse ja tõendatuse kohta. Nõuete tõendatuse ja õiguspärasuse hindamine (FiMS § 20 lg 3 alusel) ei ole nõuete ümberkujundamine, milleks kohased meetmed sätestab FiMS § 21 lg 1, lg 2. Esmalt tuleb menetluses hinnata ümberkujundamisele esitatud nõuete tõendatust ja õiguspärasust. Selle raames toimub ka vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise kontroll, milleks on FiMS § 20 lg 3, § 25 lg

Kohtutäitur on taotlenud temale tasu määramist järgmiselt: -täiteasjas nr 084/2024/585 0 eurot; - täiteasjas nr 084/2024/586 155,56 eurot; - täiteasjas nr 084/2024/1830 255 eurot; - täiteasjas nr 084/2024/2127 190 eurot; - täiteasjas nr 084/2025/3828 670 eurot; Kõigile tasunõuetele peaks lisanduma käibemaks. Usaldusisik on nende täitemenetluste alusel arvutanud kohtutäituri tasusummad järgmiselt: -täiteasjas nr 084/2024/585 0 eurot; - täiteasjas nr 084/2024/586 3,39 eurot; - täiteasjas nr 084/2024/1830 198,40 eurot; - täiteasjas nr 084/2024/2127 68,20 eurot; - täiteasjas nr 084/2025/3828 830,80 eurot; Sellises summas kohtutäituri tasu (põhinõue) on saadud, kui KTS § 35 alusel leitud põhitasu + menetluse alustamise tasu summast on usaldusisik maha arvutanud summa, mille kohtutäitur on juba saanud selles täitemenetluses täituritasude katteks. Usaldusisik märgib (dtl 507), et ta on täiteasjas nr 084/2025/3828 arvutatud tasust ekslikult jätnud maha arvutamata täituril juba saadud tasu 38,75 eurot. Seega peaks õige täituritasu summa selles nõudes/menetluses olema 792,05 eurot (830,80-38,75). Kohtutäiturile on viidatud menetlustes juba laekunud täituritasude katteks järgmised summad: täiteasjas nr 084/2024/586 294,21 eurot; - täiteasjas nr 084/2024/1830 0 eurot, täituritasu katteks laekumisi ei ole olnud; - täiteasjas nr 084/2024/2127 0 eurot, täituritasu katteks laekumisi ei ole olnud; - täiteasjas nr 084/2025/3828 38,75 eurot. Kohus kordab, et nõustub usaldusisiku arvutusmetoodika ja lähtealustega, kuid ei nõustu, et kohtutäituril saada olevast tasust tuleb maha arvutada varasemal perioodil juba saadud laekumised täituritasu katteks. Nimelt võtab kohus võlgade ümberkujundamise menetluses arvesse nõuded menetluse alustamise aja seisuga. Varasemalt võlgnike poolt juba tehtud maksed ja neilt maksetelt arvutatud kohtutäituri tasu (kui on toimunud täitemenetlus) käesolevas menetluses uuesti arvesse ei tule. Kavasse on hõlmatud võlausaldajate nõuded, mis on sisse nõudmata ja nende nõuete summasid arvestades arvutatakse ka kohtutäituri tasu nõue. Seetõttu ei saa arvesse võtta minevikus juba saadud tasu. Kohus määrab kohtutäituri nõuded kavas järgmiselt: -täiteasjas nr 084/2024/585 0 eurot (nõue on täidetud juba enne võlgade ümberkujundamise menetluse algust); - täiteasjas nr 084/2024/586 99,20 eurot. Arvutuskäik: täidetava nõude suurus võlgade ümberkujundamise menetluse algusajaks 125,18 eurot. KTS § 35 lg 1 tabeli järgi sellelt nõudelt põhitasu 65 eurot, mis koos käibemaksuga 24% on 80,60 eurot. Lisandub alustamise tasu 15 eurot koos käibemaksuga 24% ehk 18,60 eurot. Kokku tasu 99,20 eurot. - täiteasjas nr 084/2024/1830 198,40 eurot. Arvutuskäik: täidetava nõude suurus võlgade ümberkujundamise menetluse algusajaks 423,77 eurot. KTS § 35 lg 1 tabeli järgi tasu 130

eurot, koos käibemaksuga 24% 161,20 eurot. Täitemenetluse alustamise tasu (kaks lepingut) 2x15=30 eurot, koos käibemaksuga 24% 37,20 eurot. Kokku 161,20+37,20=198,40 eurot. - täiteasjas nr 084/2024/2127 68,20 eurot. Arvutuskäik: täidetava nõude suurus võlgade ümberkujundamise menetluse algusajaks 53,01 eurot. KTS § 35 lg 1 tabeli järgi tasu 40 eurot, koos käibemaksuga 24% 49,60 eurot. Täitemenetluse alustamise tasu 15 eurot, koos käibemaksuga 24% 18,60 eurot. Kokku 49,60+18,60=68,20 eurot. - täiteasjas nr 084/2025/3828 793,60 eurot. Arvutuskäik: täidetava nõude suurus võlgade ümberkujundamise menetluse algusajaks 5360,02 eurot. KTS § 35 lg 1 tabeli järgi tasu 610 eurot, koos käibemaksuga 24% 756,40 eurot. Täitemenetluse alustamise tasu (kaks võlgnikku) 2x15=30 eurot, koos käibemaksuga 24% 37,20 eurot. Kokku 756,40+37,20=793,60 eurot. Vastuväide e)- käibemaksu lisandumine. Kohtutäituri tasu ei ole võlgade ümberkujundamise menetluses kohtutäituri ametitoimingute pealt laekuv tasu. See on saamata jäänud tasu katteks makstav kompensatsioon kui võlaõiguslik nõue. Kohtutäitur ei arvesta seda ise ega nõua sisse võlgade ümberkujundamise menetluse kestel jooksvalt vastavalt laekumiste ja nõude täitmise proportsioonile. Käibemaks sellelt nõudelt arvutatakse menetluse alustamise seisuga ja see oli menetluse alustamise ajal september 2025 24%. Muid määrasid ei rakendata. 9.FIMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kavaga nõustumisest teatas pandipidaja, võlausaldaja Aktsiaselts PlusPlus Capital. Võlausaldajad Viljandi Vallavalitsus ja B2 Impact OÜ tähtaegselt oma seisukohti ei esitanud ja FiMS § 25 lg 1 teise aluse alusel loeb kohus, et need võlausaldajad on usaldusisiku poolt kavas märgitud nõuetega ja nõuete ümberkujundamisviisiga nõustunud. Pandiga tagamata nõuetega võlausaldajad on B2 Impact OÜ (nõuded 0 eurot), Viljandi Vallavalitsus (nõue 1672,34 eurot) ja kohtutäitur J.Q (nõuded 1159,40 eurot). Nende nõuete summa kokku on 2831,74 eurot. Võlgade ümberkujundamisega taotletud viisil on seega nõustunud 66,6% pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest ja nende nõuetega on esindatud 59% pandiga tagamata nõuetest. Seega on kava võimalik kinnitada FIMS § 26 lg.2 alusel. FIMS § 26 lg 3 sätestab, et kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Ehkki käesoleval juhul ei toimu kava kinnitamine FiMS § 26 lg 3 alusel, märgib kohus, et ühtki samataolise nõudega võlausaldajat ei kohelda oluliselt halvemini või erinevalt teistest samataolise nõudega võlausaldajatest. Kõik pandiga tagamata võlausaldajad saavad oma õiguspärased nõuded rahuldatud kava alusel kogu ulatuses 24 kuu jooksul.

10.FIMS § 26 lg.4 järgi tuleb pankrotivõrdlus esitada juhul kui kohus kaalub võlgade ümberkujundamise kava kinnitamist FIMS § 26 lg 3 olukorras. FiMS § 26 lg 4 teise lause kohaselt pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Ehkki käesoleval juhul ei toimu kava kinnitamine FiMS § 26 lg 3 alusel, esitab kohus siiski pankrotivõrdluse. Võlgnike B.R xxxxxxxxxxx ja V.R xxxxxxxxxxe ühisvaraks on kinnistu asukohaga XXX registriosa numbriga 858839 (dtl 145-146), mille väärtust hindab usaldusisik vahemikus 30 000-50 000 eurot. Vaatamata suurele hinnavahemikule saab veendunult öelda, et võlgnikele kuuluva vara väärtus ületab oluliselt võlgnikel lasuvate kohustuste summa, mis on käesolevas määruses kinnitatava kava järgi 8191,76 eurot. Lisaks varale kinnisasja näol on võlgnikel olemas igakuine sissetulek (B.R xxxxxxxxxxx töötasu ja osalise töövõime toetus, V.R xxxxxxxxxxx osalise töövõime toetus) kokku summas vähemalt 2043,50 eurot. Osalise töövõime toetus suureneb iga aasta 1.aprillil vastava indeksi alusel. Sellest sissetulekust on võlgnikele võimetekohane tasuda igakuulisi makseid kava täitmiseks umbes 350 eurot kuus. Kogu kava saab täidetud 24 kuu jooksul. Kohtule maikuus 2026 esitatud ümberkujundamiskava järgi alustatakse maksete tegemist juunis 2026. Kohtuistungil 03.08.2026 kinnitasid võlgnikud, et üks makse on tehtud, kuid väga väikese limiidi tõttu pangakontol ei saanud ta rohkem makseid teha. B.R xxxxxxxxxxe sõnul saab ta nüüd kohe kui limiiti suurendatakse teha juuli- ja augustikuu makse. Võlgnike B.R ja V.Rxxxxxxxxxxxx puhul ei ole tegemist olukorraga, mis tingiks võlgnike nimetamist maksejõuetuteks ja nende maksejõuetuse ehk pankroti väljakuulutamist. Ka usaldusisiku hinnangul on võlgnikud makseraskustes, mitte püsivalt maksejõuetud. Kohtul on füüsilise isiku maksejõuetusmenetluses võimalik valida kolme menetluseliigi vahel (FIMS § 2 lg.2): Maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot või kuulutatakse välja võlgniku pankrot ja algatatakse kohustustest vabastamise menetlus või algatatakse võlgade ümberkujundamise menetlus. Menetlusliigi valiku tegemisel lähtutakse võlgniku tegelikust majanduslikust seisundist ja menetluse eesmärkidest. PankrS § 1 lg.2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikel B.R ja V.Rxxxxxxxxxxxxx ei ole maksejõuetusolukorda PankrS § 1 lg.2 mõistes, sest neil on vara, millega põhjendatuse korral katta nende kohustused, lisaks on neil ka piisav sissetulek, mille arvel tasuda kohustused. Võlgnikud on valmis võlgade ümberkujundamise menetluses tasuma igakuuliselt kava täitmiseks vabatahtlikult oluliselt suurema summa kui

*vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise kontrollimine, nõuete ümberarvestamine ja kindlaks määramine, suhtlemine võlausaldajatega andmete saamiseks, lisapäringute tegemine pangale- 1,5 tundi; *pandipidajaga kompromissi ettevalmistamine, läbirääkimine ja kompromissi sõlmimine – 1 tund; erinevate ümberkujundamiskavade kaalumine, analüüs, arutelu võlgnikega- 0,5 tundi; *ümberkujundamiskava, põhjenduste ja selgituste koostamine1,5 tundi;*võlausaldajatele teatise koostamine, kava ja dokumentide esitamine-0,5 tundi;*kokkuvõte võlausaldajate seisukohtadest ümberkujundamiskava kohta, usaldusisiku arvamus, aruande koostamine, kohtule esitamine -1,5 tundi. Usaldusisik on tasutaotluse esitanud FIMS § 54 lg 1, lg 2, PankrS § 23 lg 1 alusel. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FIMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega alates 01.04.2026. a 189,20 eurot (946/5). Kohus hindab, et taotletud tunnitasu vastab FIMS § 54 lg 4 teises lauses märgitule ega ületa FIMS § 54 lg-s 5 ettenähtud piirmäära. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu saab pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Usaldusisik on välja selgitanud võlgnike kohustused, teostanud selleks päringuid, samuti suhelnud võlausaldajate esindajate ja võlgnikega, sõlminud kompromissi pandipidajaga, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja varanimekirjad, samuti võlgade ümberkujundamise kava. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1265 eurot. Kohus kohustas 25.09.2025. a määrusega võlgnikke solidaarselt tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 1200 eurot ning seda kolme osamaksega. Võlgnikud on nõutud summa kandnud kohtu deposiidikontole. Usaldusisiku tasu summas 1200 eurot tuleb kanda võlgnike poolt FIMS § 19 lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest. Puudujäävas osas, s.o 65 eurot tuleb B.R-il ja V.R-il solidaarselt tasuda endal Avitase OÜ arveldusarvele nr EE761010220233760220. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda.