U.I kaebus Tallinna Vangla tegevusele (lisa sepikuviilu andmisest keeldumine)
Menetlusosalised
Kaebaja – U.I Vastustaja – Tallinna Vangla
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine, taotluse läbi vaatamata jätmine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada U.I kaebus.
2.Jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
3.Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Tallinna Vangla kinnipeetav U.I esitas vanglale 07.06.2026 pöördumise (registreeritud 08.06.2026), milles tõi välja, et ametnik ei jaganud temale lõunal lisasepikut, kuigi avatud osakondadesse läheb üle jääv sepik jagamisele.
Tallinna Vangla vastas 19.06.2026 vastusega nr 6-7/1-26/4227-2, et antud korraldus puudutab ainult avatud osakondi. Kõik üle jääv sepik viiakse avatud osakondadesse nende jaoks ettenähtud sepikukappidesse. Käesolevalt puudub korraldus eraldi jagada sepikut lukustatud kambritele. Antud korralduse kohaselt käitus ametnik korrektselt.
3.U.I esitas 20.06.2026 vanglale pöördumise, milles nõudis, et talle väljastataks dokument, kus on kirjas, et sepik tuleb viia vaid avatud osakonda sepikukarpi ja lukustatud kambritesse ei saa sepikut suuremas koguses anda.
4.Tallinna Vangla vastas 01.07.2026 vastusega nr 6-7/1-26/4697-2, et tegemist ei ole haldusakti kui sellisega, vaid vangla üldise suulise korraldusega. Kuna toidujagamisel jääb tihtilugu sepikut üle, siis hügieeninõuete tõttu söökla seda tagasi ei saa võtta ega uuesti kasutada ning et vältida toidu raiskamist ja ära viskamist, otsustati, et kõik, mis üle jääb, jäetakse avatud osakondadesse majandusruumi sepikukapidesse ehk kes tahab, saab minna ja ise sealt võtta. Tegemist on n-ö hüvega mitte ette nähtud õigusega. Kõikidele kinnipeetavatele
jagatakse neile ette nähtud sepikukogused vastavalt menüüle toidujagamisel. Eraldi ei jagata kinnipeetavatele lisa.
5.U.I esitas 02.07.2026 vaide 01.07.2026 vastusele nr 6-7/1-26/4697-2 ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude seoses lisasepiku mittesaamisega.
6.Tallinna Vangla lahendas vaide 09.07.2026 vaideotsusega nr 1-8/1-26/144-2.
7.U.I (kaebaja) esitas 03.08.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Kaebuses on märgitud, et see puudutab kaebajale lisasepikuviilude andmisest keeldumist ainult sellepärast, et ta istub isolatsioonikambris ning sepikukapp asub avatud sektsioonis. Kaebaja soovib, et kohus kohustaks Tallinna Vangla ametnikke andma temale ka lisasepikut, kui sepikut jääb üle. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumisest.
8.Kohus tegi 04.08.2026 Tallinna Vanglale kohtunõude, et selgitada välja kohustusliku kohtueelse menetluse läbimisega seotud asjaolud.
9.Tallinna Vangla vastas kohtunõudele 11.08.2026. Tallinna Vangla selgitas asjaolusid, muuhulgas seda, et kaebaja esitas 02.07.2026 vaide Tallinna Vangla 01.07.2026 vastusele nr 6-7/1-26/4697-2 ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude seoses lisa sepiku mittesaamisega. Vaie registreeriti numbriga 1-8/1-26/144-1 ja lahendati 09.07.2026 vaideotsusega nr 1-8/126/144-2. Kahju hüvitamise taotlus registreeriti numbriga 1-9/1-26/135-1 ja nõue on alles menetlemisel.
10.Kaebaja esitas 11.08.2026 vastuväite Tallinna Vanglale. Kaebaja leiab, et kinnises kambris viibimine ei tähenda, et talle ei saaks anda lisasepikuviile. Kaebajal ei ole võimalust poes käia ja ta on iga päev näljas.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kaebaja nõuab kaebuses Tallinna Vangla kohustamist andma temale ka lisasepikut, kui sepikut jääb üle. Kohus leiab, et kohustamisnõude puhul tuleb kohustuslik kohtueelne menetlus lugeda läbituks Tallinna Vangla 09.07.2026 vaideotsusega nr 1-8/1-26/144-2.
12.Kohus leiab, et kaebuse võib tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel. Nimetatud alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
13.Vaidluse all ei ole mitte sepiku söömise võimalus üleüldse, vaid täiendavate sepikuviilude saamine, mida kaebajal ei ole võimalik saada, sest tema paikneb suletud kambris, samas kui täiendavad sepikuviilud on avatud osakonnas. Tallinna Vanglalt saadud andmete kohaselt on kaebaja alates 30.04.2026 suletud režiimil vangistusseaduse (VangS) § 69 alusel.
14.Kohus leiab, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Ei ole usutav, et täiendavate sepikuviilide saamata jäämise tõttu alates 30.04.2026 peab kaebaja kannatama nälga. Tallinna Vangla kodukorra lisa 1.18 kohaselt toimub toitlustamine suletud kambris kolm korda päevas. Sepik on tavapäraselt miski, mida süüakse põhitoidule lisaks ja mingi kogus sepikut on kaebajale tagatud. Saamata jäävad üksnes lisaviilud. Kinnipeetav ei saa üldjuhul valida, mida talle vanglas söögiks pakutakse ega nõuda lisakoguseid. Vangistusseaduse § 47 lg 3 sätestab vaid seda, et tervishoiutöötaja ettekirjutusel kindlustatakse kinnipeetavale dieettoitlustamine. Võimaluse korral lubatakse kinnipeetaval järgida oma religiooni toitumistavasid. Kuna praegusel juhul ei ole vaidluse all dieettoitlustamine või religiooniga seotud toitumistavad, ei saa kaebaja õigusi olla intensiivselt riivatud. Samuti ei ole usutav, et üksnes lisasepiku saamata jätmise tõttu ei ole toitlustamine eakohane, regulaarne ja kaebaja terviseseisundile vastav ega kata tema vanglas viibimise ajale vastava osa tema ööpäevasest toiduenergia- ja toitainevajadusest (rahvatervishoiu seaduse § 22 lg 1). 2(3)
15.Lisasepiku võtmine toimib Tallinna Vanglalt saadud vastuse järgi põhimõttel, et igaüks saab ise minna ja sepikukapist sepikut võtta. Kuna suletud kambris viibiv kinnipeetav ei saa sepikukapi juurde liikuda, tuleb suletud kambris viibides leppida sellega, et lisasepiku saamine on mõneks ajaks välistatud. Lisasepiku pakkumine avatud sektsioonis toimub Tallinna Vangla selgituste järgi üksnes sellepärast, et vastasel juhul tuleks toidujagamisel üle jääv sepik minema visata ja mõistlikum on vältida toidu raiskamist. Vanglaametnikud sepikut kellelegi täiendavalt lisaks jagamas ei käi, sest iga kord ei pruugi sepikut üldse lahtisesse kotti jääda ja kui jääb, siis koguseliselt ei saa seda kõikidele kinnipeetavatele jagada (vt Tallinna Vangla 11.08.2026 vastus kohtunõudele). Seega on lisasepik vangla poolt vabatahtlikult pakutav hüve, mitte kohustuslik osa kinnipeetavate toitlustamise korrast. Asjaoludest tulenevalt on ebatõenäoline, et kohus saaks kohustada Tallinna Vanglat pakkuma kaebajale lisasepikut suletud kambris viibimise ajal.
16.Seega tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel selle esitajale.
17.Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
18.Kaebaja on taotlenud kaebuses riigilõivust vabastamist (menetlusabi taotlus). Kuna kohus tagastab kaebuse, jääb menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
19.Kohus asendab määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.