lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-931/17

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 12.06.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-931/17
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.06.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1589
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.06.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-24-931

Haldusasi

X kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Tiiu Miller

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16.10.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.10.2024 otsus muutmata.

Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Avaldada jõustunud kohtuotsus, asendades X ja Y nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

hiljemalt

13.07.2026

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.08.20263-26-2371/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-26-2069/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-26-1152/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-24-931

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kinnipeetav X (kaebaja) esitas Tartu Vanglale 20.01.2024 taotluse mittevaralise kahju 3000 eurot hüvitamiseks seoses sellega, et ametnik tekitas talle 28.12.2023 tervisekahjustuse.
2.Tartu Vangla jättis 21.03.2024 otsusega nr 1-13/24/23-2 taotluse rahuldamata. Kaebaja töötas 28.12.2023 toidujagajana. Valvur Y 28.12.2023 ettekande kohaselt vabastas ta trepikoja vaheukse riivi, kui pärast hommikusöögi jagamist hakati toidukärudega lahkuma, ning sulguv uks tabas kaebaja vasakut kätt. Kaebaja kurtis valu ja soovis minna meditsiiniosakonda. Y vaatas kaebaja käe üle ja nähtavaid vigastusi käel ei olnud. Kaebaja ei soovinud valuvaigistit. Y 15.03.2024 selgituste kohaselt näis talle, et ukse sulgumiseks oli piisavalt ruumi ja kaebaja liikus uksest eemale, mistõttu Y ei aimanud, et sulguv uks võiks kaebajat riivata. Valvekaamera salvestiselt on näha, et kaebaja väljus toidukäruga eluosakonnast ja jäi seisma valveruumi ees olevas ruumis trepikoja sissepääsu juures. Kaebajal oli seljas vatiinist jope. Trepikoja uks oli avatud. Eluosakonna poolt tuli Y, möödus kaebajast ja toidukärust vasakult poolt ning vabastas mööda minnes trepikoja ukse. Ametnik ei jäänud ootama ukse sulgumist ja sulguv uks tabas kaebaja vasakut kätt küünarnuki piirkonnas. Salvestiselt on näha, et ukse sulgumine ei jäänud kaebaja vaatevälja. Samas ei nähtu kaebaja kehakeeles või olekus emotsioone, mis võinuks viidata tugevale valuaistingule. Kaebaja isegi ei vaadanud ukse poole, mis teda tabas ning jätkas rahulikult vestlust teiste kinnipeetavatega. Eespool toodust nähtub, et valvuri vähene hoolsus ukse sulgemisel tõi kaasa selle, et ukse läheduses seisnud kaebaja sai sulguva uksega pihta. Ametniku tegevus ei olnud siiski õigusvastane. Tartu Vangla palub kaebajalt vabandust ametniku hooletuse ning sellega kaasnenud ebameeldivuste ja üleelamiste pärast. Meditsiiniosakonnas tuvastati, et kaebaja vasaku küünarliigese ümbrus (ca 6 cm läbimõõduga piirkond) on punetav ja turses. Kaebaja vigastusest tehti fotod. Uksega pihta saamise hetkel ega pärast seda ei viidanud kaebaja kehakeel valule: ta jätkas toidukäru lükkamist. Kaebaja sai uksega pihta kell 06.48 ja viidi meditsiiniosakonda kell 07.29. Kui kaebaja teavitas valvurit uksega pihta saamisest, ei kurtnud ta valu. Enne meditsiiniosakonda saatmist liikus ta eluosakonnas ja keetis kööginurgas vett. Sel ajal ei täheldanud valvur tema kätt üle vaadates vigastusi. Kaebaja keeldus valvuri pakutud valuvaigistist. Kell 07.16 andis valvur kaebajale külmakoti ja lasi käele külmaspreid. Neil asjaoludel tekib kahtlus põhjuslikus seoses. Vanglale ei ole teada, kas enne uksega pihta saamist oli kaebaja küünarnukil vigastus. Samuti puudub kindlus, et eluosakonnas viibimise ajal ei juhtunud midagi, mis võiks tekitada sellise vigastuse. Seega ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud. Kui nõustuda, et kaebaja küünarnukil tuvastatud punetav ja turses ala on uksega pihta saamise vahetu tagajärg, ei oleks siiski alust maksta talle rahalist hüvitist. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on erandlik ja piiratud. Isikule peab olema tekkinud kahjulik tagajärg, mis täidab mõne riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 nimetatud koosseisu. Muu hulgas saab füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist tervise süülise kahjustamise korral. Selleks, et tegemist oleks tervise kahjustamisega RVastS § 9 lg 1 tähenduses, peab kahju tekitanud tegevuse või tegevusetuse mõju isikule ületama teatava raskusastme või intensiivsuse. Kaebaja vigastust ei saa käsitada tervise kahjustamisena RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Tema kehalist terviklikkust rikuti vähesel määral ning tervise taastamine ei nõudnud meditsiinilist sekkumist. Kui pidada seda juhtumit tervise kahjustamiseks, ei ole rikkumise tagajärg nii intensiivne, et põhjendatud oleks maksta rahalist hüvitist. Vangla tunnistas eksimust ja vabandas kaebaja ees.
3.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Tartu Vanglalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 3000 eurot. Valvuri hooletu tegevus ukse sulgemisel kahjustas kaebaja tervist ning põhjustas talle valu ja ebameeldivusi. See tuleb kaebajale hüvitada. 2(4)

3-24-931

4.Tartu Vangla palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 16.10.2024 otsusega kaebuse osaliselt (resolutsiooni p 1), tuvastas Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse seoses kaebaja tervise kahjustamisega (resolutsiooni p 2) ning jättis mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise nõude rahuldamata (resolutsiooni p 3) ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 4). Tartu Vangla ametnik käitus hooletult, kui lasi 28.12.2023 ca kell 06.48 koridori (sissepääsu) vaheukse haagist lahti selliselt, et see sulgus ja tabas kaebaja vasakut kätt. Vastustaja tegevus põhjustas kaebajale füüsilist valu, sest metalluks langes vastu tema kätt. On tõsi, et videosalvestis ei kajasta kaebaja näoilmes valuaistingut. Samas on ametnik 15.03.2024 seletanud, et küsis samal päeval kell 06.51 kaebajalt, kas ta soovib pöörduda meditsiiniosakonda. Kaebaja vastas jaatavalt. Kaebajast olenematutel põhjustel toimetas ametnik ta meditsiiniosakonda alles kell 07.29. Meditsiiniosakonnas tuvastati kaebaja vasakul käel küünarnuki juures punetav ala. Samuti on ametniku 15.03.2024 seletusest näha, et kell 07.16 andis teine ametnik kaebajale külmakoti ning lasi tema käele külmaspreid. Lisaks kurtis kaebaja ametniku 28.12.2023 ettekande kohaselt valu triitsepsi piirkonnas. Neid asjaolusid kogumis hinnates on tuvastatud, et vastustaja tegevus põhjustas kaebajale füüsilist valu. Ametniku tegevusetuse tõttu ei toimetatud kaebajat kohe pärast sündmuse toimumist meditsiiniosakonda. Seetõttu jäi sündmuse ja meditsiiniosakonnas tuvastatu vahele 41 minutit. See ei välista põhjusliku seose ahelat. Seega on olemas põhjuslik seos vastustaja tegevuse ja tervisekahju tekitamise vahel. Tervisekahju tekitamise puhul saab eeldada sellise teo õigusvastasust (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 2). Puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud (VÕS § 1045 lg 2). Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega, arvestades süü vormi ja raskust (RVastS § 9 lg 2). Kohus leiab, et ametnik käitus hooletult (VÕS § 104 lg 3). Igasugune hooletusest põhjustatud tervise kahjustamine, millega kaasneb valu, ei anna siiski alust mittevaralise kahju rahas hüvitamiseks – selleks peab tervise kahjustamine ületama teatava raskusastme. Siinsel juhul ei ole see künnis ületatud. Vastustaja on kaebajalt vabandust palunud. Kui seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks on täidetud, kuid kohus jätab hüvitise seaduses sätestatud tingimustel välja mõistmata, võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud toimingu õigusvastasuse (HKMS § 41 lg 5). Siinses asjas on piisav tunnistada vastustaja tegevus seoses kaebaja tervise kahjustamisega õigusvastaseks. Seega tuleb kaebus rahuldada osaliselt selliselt, et hüvitise väljamõistmise asemel teeb kohus HKMS § 41 lg 5 ja RVastS § 9 lg 2 alusel kindlaks vastustaja toimingu õigusvastasuse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsuse resolutsiooni p 3 ning teha uus otsus, millega mõista Tartu Vanglalt välja hüvitis 3000 eurot kaebaja kehalise väärkohtlemise eest. Halduskohtu otsus ei ole apelleeritud osas nõuetekohaselt põhjendatud. Kaebaja sai tugeva ja valusa löögi küünarnuki piirkonda. See, et kaebaja valu välja ei näidanud, ei tähenda, et valu oli väike.
7.Tartu Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jääb varasemate seisukohtade juurde ja nõustub apelleeritud osas halduskohtu otsuse põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Kuna vastustaja ei ole halduskohtu otsust vaidlustanud, ei ole apellatsioonimenetluses enam vaidlust selle üle, et RVastS § 7 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mittevaralise kahju 3(4)

3-24-931 hüvitamise eeldused on täidetud. Vaidlus käib üksnes selle üle, kas kaebajale tuleks tema tervise kahjustamise eest välja mõista rahaline hüvitis.

9.See, kas RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õiguste rikkumine toob kaasa kahju hüvitamise rahas, oleneb õigusrikkumise raskusest, süü vormist ja raskusest ning vastutust piiravatest asjaoludest (RVastS § 9 lg 2 ja § 13; vt ka Riigikohtu 18.06.2020 otsus nr 3-16-1903, p 34). Mittevaralise kahju kohaseks hüvitamise viisiks võib kahju rahas kompenseerimise asemel olla ka kohtuotsusega kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine (HKMS § 41 lg 5; Riigikohtu 20.10.2011 määrus nr 3-3-1-43-11, p 18; 06.01.2021 otsus nr 319-1207, p 26; 21.06.2024 otsus nr 3-22-2022, p 28).
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et siinse vaidluse asjaoludel on kaebajale tekitatud tervisekahju rahas hüvitamise asemel piisav vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamine kohtuotsuse resolutsioonis. Vastustaja ametniku tegevus ukse sulgemisel oli hooletu, kuid mitte tahtlik. Puuduvad tõendid, et ametniku hooletuse tõttu tekkisid kaebajal tõsised või pikaajalised terviseprobleemid või ta oleks pidanud kannatama suurt valu. Vangla ametnik pakkus kaebajale pärast juhtunut valuvaigistit (mida kaebaja ei soovinud) ning külmakotti ja -spreid. Ametnik viis kaebaja 40 minutit pärast vahejuhtumit vangla meditsiiniosakonda, kus tema vigastus vaadati üle ja talle kirjutati välja valuvaigisti. Seega tegutses vastustaja selle nimel, et kaebajale hooletusest põhjustatud valu leevendada. Ühtlasi on vastustaja tunnistanud ametniku hooletust ja kaebajale valu põhjustamise eest vabandust palunud.
11.Eelneva põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus vaidlustatud osas muutmata.
12.Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ja vastustaja ei ole esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust, jäävad võimalikud menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1).
13.Kooskõlas HKMS § 175 lg-ga 1 avaldatakse jõustunud kohtuotsus selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. Kaebaja ja vanglaametniku eraelu kaitseks tuleb piirata kohtulahendi avaldamist, asendades nende nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20263-26-2105/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium