lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-17347/2

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 19.11.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-17347/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.11.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
864
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-24-17347

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

19.11.2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-17347

Tsiviilasi

Q.I hagi N.M-i vastu tahteavalduse andmiseks kohustamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Q.I (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja: A.L Kostja: N.M (isikukood XXX)

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1.Jätta menetlusse võtmata Q.I hagi N.M-i vastu tahteavalduse andmiseks kohustamise nõudes.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada määrus kätte hagejale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib hageja esitada määrusekaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Q.I (hageja) esitas Tartu Maakohtule 15.11.2024 hagiavalduse N.M-i (kostja) vastu tahteavalduse andmiseks kohustamise nõudes. Hageja taotleb, et kohus kohustaks kostjat andma kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxx teises jaos omanikukannete muutmiseks selliselt, et poolte kohta tehtud kaasomandi kanne kustutatakse ja tehakse uus kanne, millega kantakse kinnistusraamatusse kinnistu ainuomanikuna sisse hageja. Hagiavalduse kohaselt on kinnisasi, s.o korteriomand, registriosa numbriga xxxxxx, poolte kaasomandis. Tartu Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-19-20224 oli hageja Q.I (end perekonnanimi N.M-i) hagi kostja N.M-i vastu korteriomandi kaasomandi lõpetamise nõudes. Pooled sõlmisid selles tsiviilasjas kompromissi, millega leppisid kokku, et kaasomand lõpetatakse selliselt, et korteriomand jääb hageja ainuomandisse ja pooled on kohustatud andma nõusoleku kinnistu registriossa nr xxxxxx kantud korteriomandi teise jao omanikukande, mille kohaselt Q.I N.M-i on korteriomandi

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

2-24-17347 omanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse Q.I N.M-i. Hageja esitas 30.09.2024. a Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, kuid Tartu Maakohtu kinnistusosakond määras hagejale tähtaja kostja nõuetekohase tahteavalduse esitamiseks. Hageja selgitas, et kostja tahteavaldus on juba asendatud kohtulahendiga, kuid kohus ei nõustunud hageja seisukohaga. Hageja pöördus kostja poole nõusoleku saamiseks, kuid kostja keeldus nõusoleku andmisest, sest viimase sõnul on tal kõik vajalikud nõusolekud ammu antud ja tal ei ole aega sellega uuesti tegeleda.

2.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata.
3.TsMS § 371 lg 1 p 4 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kohus tegi Kohtute infosüsteemi andmete alusel kindlaks, et Tartu Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-19-20224 oli Q.I N.M-i hagi N.M-i vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hagiavalduses taotles hageja, et kohus lõpetaks poolte kaasomandi korteriomandile, registriosa numbriga xxxxxx, jätta korteriomand hageja ainuomandisse ja kohustada kostjat andma tahteavaldused kinnistusraamatus vastavalt korteriomandi omanikukande muutmiseks. Tartu Maakohtu 03.02.2020. a määrusega tsiviilasjas nr 219-20224 kinnitati poolte kompromiss, millega pooled leppisid kokku, et lõpetavad korteriomandi kaasomandi korteriomandi jätmisega hageja ainuomandisse. Muu hulgas leppisid pooled kokku, et pooled on kohustatud andma nõusoleku kinnistu registriossa nr xxxxxx kantud korteriomandi teise jao omanikukande, mille kohaselt hageja on korteriomandi omanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja. Kohtumäärus jõustus 18.02.2020. a. Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul olemas jõustunud kohtulahend, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel, mis välistab asjas uue kohtusse pöördumise. Sisuliselt soovib hageja, et kohus kohustaks andma kostjat samasisulist tahteavaldust, mida ta nõudis hagis tsiviilasjas nr 2-19-20224 ja milline kohustus sisaldub ka poolte kompromissis, mis Tartu Maakohtu 03.02.2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-20224 kinnitati. Seega tuleb jätta hagi TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel menetlusse võtmata. Kohus selgitab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lg 1 näeb ette, et kui võlgnikku on kohtuotsusega kohustatud tahteavalduse tegemiseks, asendab tahteavaldust jõustunud kohtuotsus. Riigikohus on oma praktikas (vt RKTKo 16.06.2021. a nr 2-17-9822, p 16) selgitanud, et TMS § 184 lg 1 mõttes on täidetav kohtulahendi resolutsioon, millega on kostjaid kohustatud kinnistusraamatu kannete parandamiseks tahteavaldust andma ning nõutav ei ole kohtulahendi resolutsioon, mille kohaselt kohus asendab nõutud tahteavalduse kohtulahendiga.

2-24-17347 Tartu Maakohtu 03.02.2020. a määruse tsiviilasjas nr 2-19-20224 resolutsioonis sisaldub kostja kohustus anda tahteavaldus kinnistusraamatus korteriomandi omanikukannete muutmiseks hageja soovitud viisil. Seega asendab see jõustunud kohtulahend kostja vastavat tahteavaldust ning hagejal on võimalik avalduse ja jõustunud kohtulahendiga pöörduda kinnistusregistripidaja poole kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Juhul kui kinnistusosakond keeldub tegemast kannet, on hagejal võimalik esitada vastava määruse peale määruskaebus, kuivõrd kostja kui puudutatud isiku tahteavaldust kannete tegemiseks asendab jõustunud kohtulahend.

4.TsMS § 168 lg 1 järgi kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab mennetluskulud hageja kanda. Kuna kostja ei ole hagimenetluses osalenud, ei ole tal tekkinud ka kulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse. Lõike 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik esitada taotlus hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks.
5.TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja