Määrata kindlaks Tartu linn, Vasara tn 25 korteriühistu määruskaebemenetluses kantud menetluskulud ja mõista OÜ-lt Rohe Invest Tartu linn, Vasara tn 25 korteriühistu kasuks välja menetluskulud 512 eurot 53 senti. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.OÜ Rohe Invest (avaldaja) esitas 10. novembril 2025 avalduse kohustada Tartu linn, Vasara tn 25 korteriühistu (puudutatud isik) juhatust dokumentidega tutvumiseks. Kohus võttis avalduse 26. novembril 2025 menetlusse. Avaldaja esitas 17. veebruaril 2026 taotluse avaldusest loobumiseks, sest puudutatud isik on avaldaja nõude pärast avalduse esitamist täitnud. Avaldaja palus jätta menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 5 ja § 477 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda, kuna avaldusest loobumine on tingitud sellest, et avaldaja saavutas oma eesmärgi pärast avalduse esitamist korteriühistu tegevuse tulemusena. Avaldaja jäi seisukohale, et TsMS § 168 lg 5 kohaldamise eeldused on täidetud. Juhul kui kohus avaldajaga ei nõustu, palus avaldaja alternatiivselt jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda.
2.Puudutatud isik ei nõustunud avaldaja käsitlusega ja palus jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel avaldaja kanda või alternatiivselt TsMS § 162 lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Maakohus võttis 23. aprilli 2026. a määrusega vastu avaldaja taotluse menetluse lõpetamiseks ja lõpetas asjas menetluse. Maakohus tagastas avaldajale poole menetluses tasutud riigilõivust ja jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda. Maakohus märkis, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Maakohus märkis, et menetlusosalised on ise esitanud kohtule alternatiivse taotluse menetluskulude kummagi menetlusosalise enda kanda jätmiseks. Maakohus nõustus avaldajaga selles, et avaldusest loobumise tingis nõude täitmine ning menetlusökonoomia põhimõttega ei ole kooskõlas, kui menetleda edasi avaldust, milles esitatud nõue on juba täidetud. Avaldaja kasutas kohtusse pöördumise õigust õigustatult ning alles pärast seda võimaldas korteriühistu dokumentidega tutvumist.
MÄÄRUSKAEBUS
4.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja märkis, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Avaldaja palub teha tühistatud osas uue määruse ja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõista puudutatud isikult välja menetluskulud 2533 eurot. Alternatiivselt palub avaldaja saata asja tühistatud osas tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Säte kohaldub ka
hagita menetluses. Maakohus leidis, et TsMS § 168 lg 5 rakendamise eeldused on täidetud. Maakohus leidis, et avaldusest loobumise tingis nõude täitmine ning kohtusse pöördumine oli õigustatud, sest alles pärast seda võimaldas korteriühistu dokumentidega tutvuda (maakohtu määruse p 9). Tuvastades, et korteriühistu täitis avaldaja nõude pärast kohtusse pöördumist, tuvastas maakohus ühtlasi TsMS § 168 lg 5 rakendamise eelduse. Maakohus jättis vaatamata sellele TsMS § 168 lg 5 kohaldamata. TsMS § 370 lg 2 võimaldab esitada hagis mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata (alternatiivsed või järjestatud nõuded). Avaldaja taotles esmajärjekorras korteriühistult menetluskulude väljamõistmist. Avaldaja hinnangul olid TsMS § 168 lg 5 kohaldamise eeldused täidetud, mistõttu palus avaldaja jätta menetluskulud korteriühistu kanda ja mõista avaldaja menetluskulud korteriühistult välja summas 2533 eurot. Kohus ei saanud lahendada kohe alternatiivset taotlust, jättes esmalt primaarse taotluse lahendamata. Maakohus ei ole TsMS § 168 lg 5 kohaldamata jätmist põhjendanud, maakohus nõustus avaldajaga, et avaldusest loobumise tingis nõude täitmine. Maakohus viitab määruses TsMS § 162 lg-le 4, mis võimaldab kohtul jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Maakohus ei ole põhjendanud, miks oleks menetluskulude väljamõistmine korteriühistult ebaõiglane või ebamõistlik.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4.Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja esitas ühe nõude – kohustada puudutatud isikut dokumentidega tutvumise võimaldamiseks. Menetluskulude jaotamine on kohtu lahendada olev küsimus ning see ei ole hagi ese, seega ei kohaldu ka TsMS § 370 lg 2. TsMS § 146 lg 1 p 2 sätestab, et menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Mõlemad menetlusosalised avaldasid, et nende hinnangul tuleb menetluskulud jätta kas teineteise või poolte endi kanda. Puudutatud isiku hinnangul sai kohus sellest järeldada, et ühe võimalusena on pooled nõus sellega, et nad kannavad enda menetluskulud ise. Puudutatud isik ei nõustu avaldajaga ega maakohtuga selles, et alles peale kohtusse pöördumist õnnestus avaldajal tutvuda dokumentidega. Avaldaja seadusliku esindaja ning puudutatud isiku seadusliku esindaja suhted on keerulised. 29. septembril 2025 edastas avaldaja puudutatud isikule ametliku pöördumise ning nõudis dokumentide esitamist hiljemalt
3.oktoobriks 2025. Puudutatud isik vastas 2. oktoobril 2025 ning tõi välja, et avaldaja määratud tähtaeg on ebamõistlikult lühike ning et puudutatud isik vastab avaldaja taotlusele 7 tööpäeva jooksul. Mõne tunni möödudes andis avaldaja oma e-kirjaga teada, et jätkab hagimenetlusega. Eeltoodust järeldas puudutatud isik, et avaldaja ei soovi vastust pöördumisele. Avaldaja aga esitas 10. novembril 2025 avalduse kohtule, mille kohus oma 26. novembri 2025. a määrusega menetlusse võttis. E-toimikust nähtub, et puudutatud isiku seaduslikele esindajatele toimetati kohtumäärus kätte 8. detsembril 2025 ja 25. märtsil 2026. Lepinguline esindaja tutvus määrusega 9. detsembril 2025. 25. novembril 2025 edastas avaldaja puudutatud isikule uue teabenõude, millele puudutatud isik vastas 30. novembril 2025. Kuna
teabenõudes soovis avaldaja saada dokumente esmajoones elektrooniliselt vaatamata sellele, et puudutatud isik oli varem selgitanud, et dokumendid on paberkujul, siis selgitas pudutatud isik, et dokumentidega on võimalik tutvuda ühistus kohapeal, andis ülevaate dokumentidega tutvumise ajalisest raamistikust ning selgitas, et ühistu vajab aega, et dokumentides olevad isikuandmed jmt kinni katta. Puudutatud isik palus teatada, millistel kuupäevadel kindlas ajavahemikus oleks avaldajal võimalik dokumentidega tutvuma tulla. Vastusele avaldaja ei reageerinud. Puudutatud isiku lepinguline esindaja pakkus välja, et pooled võiksid ühise laua taga kokku saada ja kõik küsimused lahendada ning pakkus selleks välja ka aja, mis aga ei sobinud avaldajale. Avaldaja ei soovinud asja kohtuvälisele lahendamisele kaasa aidata ning kohtumine leidis aset lõpuks just puudutatud isiku esindaja tegevuse tulemusena. Avaldaja väide, et ta soovis olukorda kohtuväliselt lahendada, on pahatahtlik olukorras, kus avaldaja esitas segaseid nõudeid, tormakaid e-kirju ning venitas menetluse ajal kohtumise aja kokkuleppimisega. Puudutatud isik jääb maakohtule menetluskulude jaotuse osas esitatud seisukoha juurde ning leiab, et 4. veebruaril 2026 täitis puudutatud isik avaldaja 25. novembril 2025 edastatud teabenõude. Praegune olukord ei ole võrreldav sooritushagi õigeksvõtuga. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg 3 annab korteriomanikule õiguse esitada kohtule avaldus ühistu kohustamiseks dokumentidega tutvumise võimaldamiseks. Sama säte sätestab korteriomanikule tähtajad, mille jooksul peab ta oma nõudega kohtusse pöörduma ning kohus peab asja lahendamisel lähtuma korteriomaniku poolt esitatud nõudest. Igat teabenõuet tuleb käsitleda eraldiseisva nõudena. Puudutatud isiku esindaja palus täpsustada, mis dokumentidega avaldaja tutvuda tahab ning avaldaja tõi välja, et soovib tutvuda 25. novembri 2025. a teabenõudes välja toodud dokumentidega, mitte kohtule esitatud avalduses välja toodud dokumentidega. Seetõttu on puudutatud isiku hinnangul äärmiselt ebaõiglane tugineda TsMS § 168 lg-le 5 ja nõuda menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2 1 ja § 659 alusel muutmata, kuid muuta tuleb maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ning põhjendatust TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Avaldaja on vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja märkis, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad (resolutsiooni p 3). Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus lõpetas asjas menetluse ja tagastas avaldajale poole menetluses tasutud riigilõivust (resolutsiooni p-d 1 ja 2). Selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 kohaselt jõustunud.
6.Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et praegusel juhul on põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus aga eksinud, tuginedes menetluskulude jaotamise alusena TsMS § 162 lg-le 4, mille järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (RKTKm 04.04.2024, 2-22-17383, p 13.1).
Ringkonnakohtu hinnangul on praeguses asjas võimalik menetluskulude jaotamisel lähtuda TsMS § 172 lg 1 teisest lausest. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus lahendi põhjendustes ka vastuoluliselt lähtunud esmalt menetlusosaliste taotlusest (maakohtu lahendi p 9) ning seejärel põhjendanud menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmist sellega, et avaldusest loobumise tingis nõude täitmine ja avaldaja pöördus kohtusse õigustatult (maakohtu lahendi p 10).
7.Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga, et menetluskulude jaotuse osas esitatud taotlusi ei saa käsitada alternatiivselt esitatutena (määruskaebuse p 2.2). Menetluskulude jaotus on küll kohtu diskretsiooniotsustus (RKTKm 04.04.2024, 2-22-17383, p 13.1), kuid kohus kuulab reeglina poolte seisukohad menetluses ära. Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine on aluseks menetluskulude hüvitamise nõudele.
8.Hagita menetluse lõpetamise korral saab kohus jaotada menetluskulud mh TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt, mis sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu, kohalduvad menetluskulude jaotusele TsMS § 168 lg-d 4 ja 5. TsMS § 168 regulatsiooni on võimalik asjakohases ulatuses kohaldada ka hagita menetluses tehtavate menetlust lõpetavate lahendite puhul (vt nt RKTKm 20.10.2010, 3-2-1-90-10, p 11; RKTKm 11.05.2010, 3-2-1-28-10, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult asjas esitatu põhjal asunud seisukohale, et avaldusest loobumise tingis nõude täitmine ning kohtusse pöördumine oli õigustatud, sest alles pärast seda võimaldas korteriühistu dokumentidega tutvuda. Asjas esitatu põhjal (pooltevaheline kirjavahetus, dtl 71 jj) oli avaldajal puudutatud isiku ees võlgnevus, mille tasumist puudutatud isik avaldajalt nõudis (dtl 76). Puudutatud isik ei keeldunud dokumentidega tutvumise võimaldamisest, vaid leidis, et selleks avaldaja poolt määratud tähtaeg on liiga lühike (dtl 76; 82). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa asjas esitatu põhjal nõustuda avaldajaga, et puudutatud isik oleks sundinud avaldajat pöörduma kohtusse. Puudutatud isik vastas avaldajale, et ei ole võimeline avaldaja märgitud tähtaja jooksul nõutud dokumente esitama (dtl 82) ning vastab 7 tööpäeva jooksul. Seejärel teatas avaldaja, et jätkab hagimenetlusega (dtl 118). Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodut arvestades õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.
9.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg 3 alusel kindlaks puudutatud isiku menetluskulude rahalise suuruse. Puudutatud isiku esitatud menetluskulude nimekirja (dtl 187) kohaselt on tema menetluskuluks määruskaebemenetluses lepingulise esindaja kulud 544 eurot 57 senti (koos käibemaksuga). Esindaja on osutanud puudutatud isikule õigusabi 2 tundi 35 minutit tunnihinnaga 160 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus peab puudutatud isiku esindamisele kulunud aega ja esindaja tunnitasu põhjendatuks ja vajalikuks (TsMS § 175 lg 1). Puudutatud isik kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane, seega kuuluvad menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Arvestades taotluses märgitud esindaja ajakulu ja tunnihinda, kujuneb puudutatud isiku lepingulise esindaja kulude suuruseks määruskaebemenetluses 512 eurot 53 senti (koos käibemaksuga) (160x2,58333x1,24). Ringkonnakohus mõistab selle avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja.
Lisaks tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel avaldajalt puudutatud isiku taotlusel tema kasuks välja mõista viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.