Nordic Shield Group AB kaebus tühistada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 29.04.2026 otsus osas, millega jäeti ühistaotlejad Nordic Shield Group AB ja AS Muuga Betoonelement riigihankes viitenumbriga 302612 kvalifitseerimata, ning tühistada Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 09.06.2026 otsus vaidlustusasjas nr 109-26/302612
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) ‒ Nordic Shield Group AB, lepingulised esindajad v.adv Ramil Pärdi, adv Toomas Pugri Vastustaja (hankija) – Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, volitatud esindaja Simona Šois
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates (s.o hiljemalt 03.08.2026) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (halduskohtumenetluse seadustiku ‒ HKMS ‒ § 278 lg 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) avaldas 19.02.2026 riigihangete registris (edaspidi RHR) riigihanke nr 302612 „Betoonist punkrid“.
2.Hankes sätestatud kvalifitseerimistingimuse p D kohaselt: „Taotlejal peab olema tootmisprotsessis rakendatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastaks vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardites või samaväärses dokumendis sätestatud tingimustele. Samaväärseks dokumendiks loeb hankija sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija kinnitust selle kohta, et taotleja ettevõttes on rakendatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardites
3-26-1854 sätestatud tingimustele. Hankija nõudmisel peab taotleja esitama tõendusmaterjali samaväärsete kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimismeetmete nõuetele vastavuse kohta. Taotleja esitab tõenduse (sertifikaat, süsteemi kirjeldus) ettevõttesisese kvaliteedi tagamise süsteemi olemasolu kohta. Kvaliteedistandardite kohta sõltumatute asutuste väljastatud tõendi nõude osas ei ole tuginemine lubatud ja vastav tõend peab taotlejal endal olema.“
3.RKIK jättis 14.04.2026 otsusega nr 2-1/26/131 Nordic Shield Group AB kvalifitseerimata (otsuse p 3.2).
4.RKIK tunnistas 23.04.2026 omaalgatuslikult 14.04.2026 otsuse nr 2-1/26/131 kehtetuks.
5.RKIK 29.04.2026 otsuse nr 2-1/26/156 p 3.6 kohaselt jäeti Nordic Shield Group AB ja AS-i Muuga Betoonelement kvalifitseerimata (edaspidi 29.04 otsus).
6.Nordic Shield Group AB esitas 11.05.2026 Riigihangete Vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija 29.04. otsuse punkti 3.6, millega jäeti kaebaja ja temaga koos ühistatoluse esitanud AS Muuga Betoonelement hankesse kvalifitseerimata, kehtetuks tunnistamiseks.
7.VAKO jättis 09.06.2026 otsusega nr 109-26/302612 vaidlustuse rahuldamata. VAKO leidis, et mitte ükski kaebaja poolt esitatud dokumentidest ei ole sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija kinnitus, et Nordic Shield Group AB tootmisprotsessis on rakendatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemid, mis vastavad vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardites sätestatud tingimustele. Riigihanke alusdokumentidele (RHAD) vastavuse tõendamiseks ei piisa vaidlustajaga samasse kontserni kuuluvatele ettevõtetele väljastatud sertifikaatidest ja vastavasisulisest Nordic Shield Group AB tegevjuhi selgitusest. 20.05.2026 vaidlustusmenetluses esitatud SBcert AB 20.05.2026 selgitus näitab RHAD tingimusele vastavust, kuid vaidlustaja ei tohtinud 20.05.2026 oma 09.04.2026 kinnitust sellisel viisil täiendada ega alles vaidlustusmenetluses ühistaotlejate vastavust RHAD tingimusele tõendada.
8.Tallinna Halduskohtusse saabus 19.06.2026 Nordic Shield Group AB kaebus nõuetes: 1) tühistada VAKO 09.06.2026 otsus vaidlustusasjas nr 109-26/302612 osas, millega jäeti Nordic Shield Group AB vaidlustus rahuldamata ja Nordic Shield Group AB vaidlustusmenetluse kulud RKIK-lt välja mõistmata; 2) tunnistada kehtetuks RKIK 29.04.2026 otsus osas, millega jäeti ühistaotlejad Nordic Shield Group AB ja AS Muuga Betoonelement riigihankes viitenumbriga 302612 kvalifitseerimata. Kaebus sisaldas taotlust kohaldada esialgset õiguskaitset (EÕK) ning peatada riigihankemenetlus „Betoonist punkrid“ (viitenumbriga 302612) kuni käesolevas kohtuasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
9.Kohus rahuldas 25.06.2026 määrusega EÕK taotluse ja peatas riigihanke „Betoonist punkrid“ (viitenumber 302612) menetluse ning keelas hankijal enne käesolevas kohtuvaidluses lõpliku lahendi jõustumist teha teistele taotlejatele riigihangete seaduse (RHS) § 69 lg 1 ja RHAD p 3.2 kohaselt ettepanek pakkumuse esitamiseks ning võimaldada neil tutvuda tehnilise dokumentatsiooniga.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Nordic Shield Group AB seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 1) VAKO järeldas ekslikult, et kaebajaga samasse kontserni kuuluvatele ettevõtetele väljastatud sertifikaatidele vastavate kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamine kogu kontsernis ei täida kvalifitseerimistingimust kaebaja suhtes. 2) Kaebaja on 09.04.2026 hankijale esitatud tõendite juurde täiendavalt selgitanud, et NSG kontsernis on kasutusel ühtne juhtimissüsteem (group-wide management system), selle 2(7)
3-26-1854 süsteemi osad on juba auditeeritud ja sertifitseeritud kontserni ettevõtete tasandil (nt NEZ AB) ning et sama süsteemi laiendamine ja sertifitseerimine NSG tasandil toimub hetkel SBcert AB poolt. Seega ei ole tegemist üksnes teise ettevõtte sertifikaadi esitamisega, vaid sama juhtimissüsteemi auditeerimise ja sertifitseerimisega taotleja ettevõttes. Kaebaja oli valmis esitama täiendavaid materjale koheselt vastavalt vajadusele. Kuna kaebaja kontsernis on kasutusel ühtne juhtimissüsteem (group-wide management system) ja kuna tütarettevõtjatele on kõnealustele standarditele vastavad sertifikaadid väljastatud, on seeläbi võimalik hankijal veenduda, et ka kaebaja tootmisprotsessides on standarditele ISO 9001 ja ISO 14001 vastavad kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemid kasutusel. Vaidlustajaga samasse kontserni kuuluvatele ettevõtetele väljastatud sertifikaatidest ja vastavasisulisest selgitusest (ehk kuidas sama kontserni ettevõtetele väljastatud sertifikaate pidanuks vaidlustaja puhul kvalifitseerimistingimuse täitmise kontekstis mõistma) nähtub kaebaja enda sisuline vastavus kvalifitseerimistingimusele. 3) Isegi, kui toodud tõendite ja selgituste ahel, mille kaebaja on esitanud, on mõneti ebatavaline, ei saa see iseeneslikult tuua kaasa hankes kvalifitseerimata jätmist. S.t isegi, kui dokumentide vormi puhul oli tegemist puudusega, oligi niisugune puudus justnimelt vormiline, mitte sisuline. Sisuliselt on kaebajal nõutud keskkonnaja kvaliteedijuhtimissüsteemid rakendatud ning see nähtub kontserni-ülesest juhtimissüsteemist, kus mitmele kontserni kuuluvale ettevõttele on ISA 9001 ja ISO 14001 sertifikaadid väljastatud. Sealjuures kaebaja möönis, et kuigi tema hinnangul on tegemist piisavate, aga siiski kaudsete tõenditega, siis vaidlustaja oli valmis viivitamatult esitama täiendavaid tõendeid rakendatavate protsesside, nende kirjelduste ja siseauditite kohta, kui hankija soovinuks täiendavaid tõendeid (vt 07.04.2026 vastuskirjaga hankijale esitatud dokument: „20260406 Response letter to the contracting authority-RKIK-EST“). Hankija aga selle kohta täiendavaid selgitusi ja tõendeid ei küsinud. Tõenäoliselt seetõttu, et hankija mõistis kaebaja esitatud tõendeid valesti (nagu VAKO otsuse punktis 6.3 õigesti leidis). 4) Kaebaja on esitanud nõuetekohased tõendid, et tal on kvalifitseerimistingimustes nõutud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemid reaalselt rakendatud ja kasutusel, mistõttu hankija pidi kaebaja kvalifitseerima. SB Cert AB kinnitusest nähtuvat tuleb sertifitseerimisprotsessi toimumist mõista sellisena, et kaebaja ettevõttes on kvaliteedija keskkonnajuhtimissüsteemid reaalselt rakendatud ja kasutusel. S.o, sertifitseerimisprotsess saab toimuda siis, kui sertifitseerimise aluseks olevad juhtimissüsteemid on kasutusel. Sertifitseerimisprotsess ei saa toimuda juhtimissüsteemide osas, mis ei ole standarditega kooskõlas. Sealjuures sertifikaadi tulevikus väljastamise kinnitus (sertifikaadi väljastamine 2026.a sügisel) viitab ühemõtteliselt, et kaebaja kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem on de facto kasutusel ning kõikidele sertifikaadi väljastamise tingimustele vastavad nõuded on täidetud ja kasutusele võetud. Sertifitseerimisasutus ei saa kinnitada sertifikaadi väljastamist tulevikus, kui kinnituse esitamise ajahetkel ei ole kõik sertifikaadi saamise eeldused täidetud. Seega – ka sertifitseerija kinnitus sertifikaadi väljastamisest 2026. aasta sügisel tähendab seda, et sertifikaadi aluseks olevad eeltingimused on täidetud ‒ standarditele vastavad juhtimissüsteemid on kasutusel. Ülaltoodut on kinnitanud ka sõltumatu akrediteeritud sertifitseerija oma 20.05.2026 täiendava selgitusega, kuidas tulnuks 09.04.2026 SBcert AB sertifitseerija kinnitust mõista. 20.05.2026 sertifitseerija täiendavat selgitust ei tuleks mõista kui uut eraldiseisvat tõendit tingimusele vastavuse osas. Sertifitseerija kinnitab, et 09.04.2026 hankijale esitatud kinnitus tähendab justnimelt seda, et kaebajal olid standarditele ISO 9001 ja ISO 14001 vastavad keskkonna- ja kvaliteedijuhtimissüsteemid rakendatud ja kasutusel. VAKO on aga omatahtsi omistanud siiski 09.04.2026 kinnitusele tähenduse, mida sertifitseerija ise selgelt silmas ei pidanud ning mida ei saanud sellisena ka hankija kvalifitseerimata jätmise otsustamisel mõista. 3(7)
3-26-1854
11.Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. RKIKi seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 1) Vastustaja kontrollis kaebaja vastavust kvalifitseerimistingimusele sisuliselt ning küsis kahel korral täiendavaid selgitusi ja tõendeid. Kaebajale anti võimalus esitada kõik dokumendid, millele ta soovis oma vastavuse tõendamisel tugineda. Vastuseks esimesele teabepäringule esitas kaebaja täiendavaid dokumente, kuid nende hulgas ei olnud dokumente, mis tõendaks, et kaebaja ettevõttes on sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija poolt kinnitatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardites sätestatud tingimustele. Seetõttu esitas vastustaja täiendava päringu, milles palus esitada konkreetsed tõendid või sõltumatu sertifitseerija kinnituse selle kohta, et esitatud sertifikaadid või auditid hõlmavad konkreetselt kaebajat või et sama süsteem on reaalselt auditeeritud ja rakendatud ka kaebaja ettevõttes. Kaebaja sellist tõendit ei esitanud. 2) Vastustaja ei vaidle vastu sellele, et kontserni ettevõtetes võib olla kasutusel ühine juhtimissüsteem. Samas ei olnud vaidluse all kontserni kui terviku, vaid konkreetse taotleja vastavus kvalifitseerimistingimusele. Kaebaja esitatud dokumentidest nähtus, et kehtivad ISO sertifikaadid olid väljastatud teistele kontserni ettevõtetele, mitte kaebajale. Nõustuda tuleb VAKO seisukohaga, et samasse kontserni kuuluvatele ettevõtetele väljastatud sertifikaatide olemasolu ei tähenda automaatselt, et kvalifitseerimistingimus on täidetud ka kaebaja suhtes. Hankedokumentides oli selgesõnaliselt sätestatud, et vastav tõend peab olema taotlejal endal. Kaebaja on selgitanud, et ta ei soovinud esitatud dokumentidega tugineda teise ettevõtja vahenditele RHS § 103 tähenduses, vaid tõendada enda vastavust kontserniülese juhtimissüsteemi kaudu. Käesolevas vaidluses ei ole siiski määrava tähtsusega küsimus, kas kaebaja esitatud tõendeid tuleks käsitada tuginemisena RHS § 103 tähenduses või mitte. Kaebaja poolt riigihanke menetluses esitatud dokumendid ei tõenda, et kaebaja ettevõttes oleks sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija poolt kinnitatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardites sätestatud tingimustele. 3) Kaebaja tugines ka Scandinavian Business Certification AB 09.04.2026 kinnitusele, mille kohaselt kaebaja on sertifitseerimisprotsessis vastavalt standarditele ISO 9001, ISO 14001 ja ISO 27001 ning sertifitseerimisauditi teine etapp on planeeritud 2026. aasta sügisesse. Nimetatud dokument ei tõenda kvalifitseerimistingimuse täitmist. Kinnitusest nähtub üksnes asjaolu, et kaebaja osaleb sertifitseerimisprotsessis ning sertifitseerimisaudit pidi toimuma tulevikus. Dokument ei sisaldanud kinnitust selle kohta, et sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija oleks tuvastanud, et kaebaja ettevõttes on juba rakendatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemid, mis vastavad vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardites sätestatud tingimustele. Nõustuda ei saa sellega, et sertifitseerimisprotsessis olemine iseenesest tähendab, et kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemid on standarditele vastavalt rakendatud. Asjaolu, et ettevõte on sertifitseerimisprotsessis, ei ole samastatav olukorraga, kus sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija on hinnanud ettevõttes rakendatava kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi vastavust vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardites sätestatud tingimustele ning andnud selle kohta vastava kinnituse. Sertifitseerimisprotsessis olemine näitab üksnes, et selline hindamine on pooleli. 4) Käesolevas hankes ei nõudnud vastustaja üksnes ISO sertifikaadi esitamist. Taotlejal oli võimalik tõendada kvalifitseerimistingimuse täitmist ka sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija kinnitusega selle kohta, et taotleja ettevõttes on rakendatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardites sätestatud tingimustele. Kaebaja sellist dokumenti hankemenetluse käigus ei esitanud. Kaebaja tugineb ka sertifitseerija hilisematele, 29.04.2026 ja 20.05.2026 esitatud 4(7)
3-26-1854 täiendavatele selgitustele ning leiab, et need üksnes selgitavad varem esitatud kinnituse tähendust. Kvalifitseerimise üle otsustamisel sai lähtuda dokumentidest ja selgitustest, mis olid esitatud hankemenetluse ajal enne otsuste tegemist. Hilisemad selgitused ei muuda asjaolu, et kaebaja ei esitanud hankemenetluse jooksul sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija kinnitust, mis vastanuks riigihanke alusdokumentides sätestatud nõudele. Ka juhul, kui käsitada hilisemaid selgitusi varasema kinnituse tõlgendusena, ei nähtu neist, et kaebaja oleks hankemenetluse jooksul esitanud riigihanke alusdokumentides nõutud sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija kinnituse.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus nõustub vastustaja ja VAKO seisukohtadega. Kaebaja kvalifitseerimata jätmine ning VAKO 09.06.2026 otsus on õiguspärased.
13.RHAD kvalifitseerimistingimuse p D kohaselt peab taotlejal olema tootmisprotsessis rakendatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastaks vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardites või samaväärses dokumendis sätestatud tingimustele. Samaväärseks dokumendiks loetakse RHAD kohaselt sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija kinnitust selle kohta, et taotleja ettevõttes on rakendatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardites sätestatud tingimustele. Sealjuures on RHAD-s fikseeritud, et kvaliteedistandardite kohta sõltumatute asutuste väljastatud tõendi nõude osas ei ole tuginemine lubatud ja vastav tõend peab taotlejal endal olema. Kaebaja RHAD nõuetele vastavat dokumenti ega kinnitust esitanud ei ole.
14.RHR teabevahetuse väljavõttest (kaebaja osas dtl 237‒241) nähtuvalt on hankija kaebaja poole pöördunud 30.03.2026 ja 07.04.2026 palvega, et kaebaja esitakse konkreetsed tõendid või kinnituse selle kohta, et kaebajal on kasutusel kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardites sätestatud tingimustele. Kaebaja oli taotluse koosseisus esitanud FEMiSEC AB töötaja Sophie Kallini kinnituse (dtl 242), mille kohaselt: „ Nordic Shield Group viib praegu ellu struktureeritud ja kontserniülest algatust, et rakendada rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele, sealhulgas keskkonnajuhtimise standardile ISO 14001, vastavat juhtimissüsteemi.“ Kinnituskirja kohaselt on töö täies hoos ja Nordic Shield Group liigub plaanipäraselt ISO 14001 sertifikaadi saavutamise suunas 2026. aastaks. Sellest kinnitusest tegi hankija põhjendatult järelduse, et kaebajal ei ole vastavaid sertifikaate ning töö nende hankimiseks alles käib.
15.Hankija palus 07.04.2026 teabepäringus (dtl 239) kaebajal taaskord esitada konkreetsed tõendid või sõltumatu sertifitseerija kinnitus selle kohta, et kaebaja vastab RHAD nõuetele. Kaebaja vastas 09.04.2026 (dtl 239) ning lisas SBcert AB kinnituse (dtl 111), mille kohaselt Nordic Shield Group AB on sertifitseerimisprotsessis standardite ISO 9001, ISO 14001 ja ISO 27001 osas, kontserni sertifitseerimisprotsessi viib läbi akrediteeritud sertifitseerimisasutus (SWEDAC akrediteering nr 10127) ning et järgmine sertifitseerimise astme 2 audit on planeeritud sügisesse 2026. Tõendis on välja toodud, et Cesium AB (kaebaja tütarettevõte), ettevõtte registreerimisnumber 556342-0628, kontor ja tehas Katrineholmis, on sertifitseerimisprotsessis vastavalt standarditele ISO 9001 ja ISO 14001. 2. etapp, sertifitseerimisaudit, on planeeritud 2026. aasta sügisesse ning et NEZ AB-l (kaebaja tütarettevõte), ettevõtte ID 556682-8587, kontor Visbys, on kehtiv ISO 9001, ISO 14001 ja ISO 27001 sertifikaat. Kohtule nähtuvalt kinnitavad 09.04.2026 esitatud tõendid, et Nordic Shield Group AB suhtes on sertifitseerimisprotsess alles käimas.
16.Hankija jättis kaebaja 29.04.2026 otsusega nr 2-1/26/156 kvalifitseerimata (vt põhjendused 30.04.2026 teabevahetuse sõnumi ID 1 085 959, dtl 237‒238). Hankija tõi välja, 5(7)
3-26-1854 et taotleja on esitanud akrediteeritud sertifitseerija kinnituse, millest nähtub, et Nordic Shield Group AB on ISO 9001 ja ISO 14001 sertifitseerimisprotsessis ning sertifitseerimisaudit on kavandatud 2026. aasta sügisesse. Esitatud tõendid kinnitavad hankija veendumuse kohaselt üksnes sertifitseerimisprotsessi toimumist, kuid ei tõenda, et taotleja ettevõttes on kvaliteedija keskkonnajuhtimissüsteem sõltumatu asutuse poolt auditeeritud ja tunnistatud vastavaks nimetatud standarditele. Hankija väljatoodu kohaselt nähtub kaebaja esitatud materjalidest, et kehtivad ISO sertifikaadid on kontserni teistel ettevõtjatel, mitte taotlejal endal. Kuna tuginemine teise ettevõtja vahenditele on antud nõude osas välistatud, ei saa hankija hinnangul nimetatud sertifikaate arvestada taotleja kvalifikatsiooni tõendamisel. Samal seisukohal on ka VAKO. Kohus nõustub hankija ja VAKO seisukohtadega. Pakkumuse esitajaks on kaebaja, mitte tema kontserni kuuluvad tütarettevõtted, mistõttu neile antud sertifikaate ei saa automaatselt laiendada kaebajale.
17.Hankija ei pea ega saagi asuda hindama seda, kas sertifikaadi väljastamise eeltingimused on täidetud enne vastava lõppotsuse tegemist ning kas taotleja on nõutud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteeme reaalselt rakendatud juba varasemalt. Sellisena hälbiks hankija enda poolt kehtestatud RHAD-st, mis ei ole lubatav. Seega nõustub kohus hankijaga, et asjaolu, et ettevõte on sertifitseerimisprotsessis, ei ole samastatav olukorraga, kus sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija on hinnanud ettevõttes rakendatava kvaliteedija keskkonnajuhtimissüsteemi vastavust ISO 9001 ja ISO 14001 standardites sätestatud tingimustele ning andnud selle kohta vastava kinnituse. Sertifitseerimisprotsessis olemine näitab üksnes, et selline hindamine on pooleli.
18.Kaebaja on vaidlustusmenetluses (vt vaidlustuse lisa 1) esitanud SBCert AB täiendava selgituse, mille kohaselt 24. märtsi 2026. aasta kirjas esitatud kinnitust tuleks mõista nii, et Nordic Shield Group AB, registrikood 559457-4054, registrijärgne asukoht Linköping, on oma tootmisprotsessis rakendanud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi, mis on kavandatud vastama standardite ISO 9001 ja ISO 14001 nõuetele. Sertifikaadi väljastamine, vastavalt sertifitseerimisprotsessi 2. etapile, on kavandatud 2026. aasta sügiseks (dtl 130). 20.05.2026 on SBCert AB esitanud täiendava selgituse, mille kohaselt: „24. märtsi 2026. aasta kirjas esitatud kinnitust tuleb mõista nii, et Nordic Shield Group AB, registrikood 559457-4054, registrijärgne asukoht Linköping, on juba rakendanud meetmeid kõigis valdkondades, mida peetakse ISO 9001 ja ISO 14001 sertifitseerimisprotsessi seisukohast oluliseks. Need meetmed moodustavad osa ettevõtte kvaliteedija keskkonnajuhtimissüsteemist ning neid rakendatakse tootmisprotsessis viisil, mis vastab ISO 9001 ja ISO 14001 standardites sätestatud asjakohastele nõuetele.“ (dtl 195). Kohtule nähtuvalt on kaebaja SBCert AB erinevate kinnituste abil püüdnud välja pakkuda sõnastust, mis hankijale lõpuks sobiks, kuid ka muudetud sõnastuses kinnituskirjad ei tõenda seda, et kaebaja suhtes oleks vastavuskontroll läbi viidud ja et see oleks toimunud enne pakkumuste esitamise tähtaega. Kohus nõustub hankija ja VAKO-ga ka selles, et kvalifitseerimise üle otsustamisel sai hankija lähtuda dokumentidest ja selgitustest, mis olid esitatud hankemenetluse ajal enne kvalifitseerimise otsuste tegemist. Hilisemad selgitused ei muuda asjaolu, et kaebaja ei esitanud hankemenetluse jooksul sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija kinnitust, mis vastanuks RHAD-s sätestatud nõudele.
19.Ülaltoodut arvestades jääb kaebus rahuldamata.
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hankija pole esitanud andmeid kantud menetluskulude kohta, jäävad hankija menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Kaebaja menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6(7)
3-26-1854 Janek Laidvee
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.