Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 5 korteriühistu avaldus X vastu võla väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja: Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 5 korteriühistu (registrikood 80175481), lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko Puudutatud isik: X (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 5 korteriühistu avaldus.
2.Mõista Xlt Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 5 korteriühistu kasuks välja ajavahemiku 1. august 2023 kuni 30. september 2025 eest majandamiskulude võlg 2326,62 eurot ning 1. augustist 2023 kuni 4. septembrini 2026 sissenõutavaks muutunud viivis 485,61 eurot.
3.Mõista Xl Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 5 korteriühistu kasuks välja viivis põhivõlalt (2326,62 eurot) alates 5. septembrist 2026 kuni põhivõla täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Mõista Xlt Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 5 korteriühistu kasuks menetluskulude katteks välja 366 eurot.
6.Mõista Xlt Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 5 korteriühistu kasuks välja viivis menetluskuludelt (366 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
7.Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
1(5)
Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
ASJAOLUD
1.Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 5 korteriühistu (avaldaja, korteriühistu) esitas 14. oktoobril 2025 (täiendatud 14. novembril 2025) Viru Maakohtule avalduse X (puudutatud isik) vastu, milles palub mõista puudutatud isikult välja ajavahemiku august 2023 - september 2025 majahoolduse kulude võlg 2326,62 eurot ja viivis 265,23 eurot. Samuti palub avaldaja mõista puudutatud isikult välja viivis alates 1. oktoobrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt on puudutatud isik korteriühistu liige ja korteri aadressil Sinivoore 5-xx, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn omanik. Seetõttu on tal põhikirja ja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 42 alusel kohustus kanda korteriühistu tegevusega seotud kulusid, mis koosnevad majahoolduse kuludest, remondifondist, veest, kanalisatsioonist ja küttest. Puudutatud isik on jätnud korteriühistu esitatud arved tasumata. Puudutatud isikul on korteriühistu ees võlgnevus ajavahemiku august 2023 – september 2025 eest 2326,62 eurot. Samuti on puudutatud isikul viivisevõlg sama ajavahemiku eest 265,23 eurot. Korteriühistu palub majandamiskulud välja mõista korteriühistu üldkoosoleku otsuste, põhikirja ja teenuse osutajate tasumäärade alusel. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja ka viivis KrtS § 42 lg 1 alusel. Viivist on arvutatud üksnes põhivõlalt. Viivise arvutused on jälgitavad avalduse lisas 4.2, milles on toodud viivise arvutuskäik, mh millistelt summadelt, millise ajavahemiku eest on viivist arvutatud ja mis on viivise määr.
Puudutatud isik ei ole avalduse osas seisukohta esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus rahuldab avalduse.
4.Korteriühistu nõuab puudutatud isikult majahoolduse kulude võla tasumist ja viivist, sest puudutatud isik jättis ajavahemiku 1. august 2023 kuni 30. september 2025 eest tekkinud korteriomandiga seotud majandamiskulud tasumata. Nõude aluseks on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 p 1 ja § 108 lg 1 ning viivisenõude aluseks KrtS § 42 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1.
5.Kohus tuvastab, et puudutatud isik on korteriühistu liige (KrtS § 1 lg 4), sest ta oli nõude ajavahemikul (august 2023 – september 2025) korteri, asukohaga Sinivoore 5-xx, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, omanik (dtl 16-19). Alates 7. oktoobrist 2025 on korteril nr xx uus omanik (kanne on tehtud kohtutäituri avalduse alusel). KrtS § 43 lg 1 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel lähevad korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest. KrtS § 43 lg 2 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega.
2(5)
Eeltoodust tulenevalt on avaldajal õigus esitada korteriga nr xx seotud majandamiskulude võlanõue puudutatud isiku vastu.
6.Korteriühistu liikmena (kuni 6. oktoobrini 2025) olid puudutatud isikul korteriühistu ees KrtS-st tulenevad kohustused. Korteriühistu peab tõendama, et korteriühistu liikmel oli kohustus tasuda majahoolduse kulude eest ning kohustuse suuruse. Majandamiskulud on kõik kulud, mida korteriomanik peab korteriühistu liikmena kandma (KrtS § 40 lg-d 1 ja 2, § 12 lg 1, § 35 lg 2 p 2 ja § 41 lg 2). Korteriühistu võib kulude hüvitamist nõuda, kui majandamiskulude kandmise on otsustanud korteriomanike üldkoosolek. Juhul kui majanduskava ei ole kehtestatud ja kulude kandmist ei ole otsustatud korteriomanike üldkoosoleku otsusega, saab korteriühistu nõuda korteriomanikelt kaasomandil lasuvate kohustuste täitmist KrtS §-s 40 sätestatud suhte alusel. Selliste majahoolduse kulude suurust, mis ei sõltu vahetult tegelikust tarbimisest (nt remondifond, haldus- ja hoolduskulu), saab seega tõendada majanduskava või korteriomanike üldkoosoleku otsusega, millega vastavad kulud ja nende jaotus kindlaks määrati. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt soojusenergia, kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Seejuures peab korteriühistu välja tooma, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingil ajavahemikul, mil nende tasumist nõuti. Korteriühistu nõuet ei tõenda korteriomanikule esitatud arved ega raamatupidaja poolt koostatud dokumendid võlgnevuse kohta (vt RKTKm 24.05.2023, 2-20-119460, p 16.1; 20.06.2022, 219-8045, p 11; RKTKo 16.06.2010, 3-2-1-53-10, p-d 13 ja 14; TrtRnKm 04.02.2022, 2-207413, p 12.2).
7.Korteriühistu nõuab puudutatud isikult majahoolduse, remondifondi, üldvee, kindlustuse, kütte ja koristaja kulude väljamõistmist.
7.1.Majahoolduse kulude nõude alusena viitab avaldaja korteriühistu põhikirja p-le 3.2.5 ja 26. juuni 2018 üldkoosoleku otsusele (dtl 25-31, tõlge dtl 32), millega määrati kindlaks majahoolduse kulude tariif ühe ruutmeetri kohta 0,45 eurot (dtl 32). Avaldaja nõuab majahoolduse kulusid 26 kuu eest (ajavahemikul 1. august 2023 – 30. september 2025). Puudutatud isiku korteri suurus on 46,6 m2 (dtl 16). Seega on puudutatud isikult nõutav (dtl 21-24) majahoolduse kulude nõue 20,97 eurot ühes kuus jälgitav ja kontrollitav (46,6 m 2 × 0,45 eurot). Puudutatud isik ei ole vastuväiteid esitanud. Seega on avaldus majahoolduse kulude kogusummas 545,22 eurot (20,97 eurot × 26 kuud) ulatuses põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.2.Remondifondi kulude nõude alusena viitab avaldaja korteriühistu põhikirja p-le 3.2.5 ja 26. juuni 2018 üldkoosoleku otsusele (dtl 25-31, tõlge dtl 32), millega määrati kindlaks remondifondi tariif ühe ruutmeetri kohta 0,25 eurot (dtl 32). Avaldaja nõuab remondifondi kulusid 26 kuu eest (ajavahemikul 1. august 2023 – 1. september 2025). Seega on puudutatud isikult nõutav (dtl 21-24) remondifondi kulude nõue 11,65 eurot ühes kuus jälgitav ja kontrollitav (46,6 m2 × 0,25 eurot). Puudutatud isik ei ole vastuväiteid esitanud. Seega on avaldus remondifondi kulude kogusummas 302,90 eurot (11,65 eurot × 26 kuud) ulatuses põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.3.Üldvee kulude nõude alusena viitab avaldaja, et see sõltub tarbimisest ning mõõturite näitudest. Samuti tugineb avaldaja korteriühistu 26. juuni 2018 üldkoosoleku otsusele, millega otsustati, et veekadu arvutatakse vastavalt korterite arvule. Maja üldveearvesti näidust lahutatakse kõigi korterite veearvesti näidud. Pärast seda jääb tavaliselt jagamata veekogumi 3(5)
jääk. See jääk jagatakse maja kõige korterite vahel võrdselt. Avaldaja on esitanud OÜ Järve Biopuhastuse arved korteriühistule (dtl 61-91). Avaldaja on kohtu hinnangul piisavalt selgitanud (dtl 23-24) ja tõendanud üldvee kujunemist ajavahemikul 2023 august kuni 2025 september. Üldvett on tulnud korterite vahel jagada 20 kuul. Puudutatud isik ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Seega on avaldus üldvee kogusummas 20,34 eurot (0,70 + 0,71 + 0,95+ 0,93 + 2,70 + 1,01 + 0,84 + 0,87 + 0,69 + 0,45 + 0,92 + 1,38 + 1,03 + 3,74 -1,15 + 0,60 + 0,86 + 0,24 + 0,47 + 2,40).
7.4.Kindlustuse kulu nõude osas tugineb avaldaja 26. juuni 2018 üldkoosoleku otsusele, millega on otsustatud, et maja kindlustust tasutakse vastavalt esitatud arvele poole aasta eest. Arve summa jagatakse elamu elanike vahel korteriomandi 1 m2 pealt. Avaldaja on tõenditena esitanud Salva Kindlustuse AS arved (dtl 92-96). Puudutatud isikult on kindlustuse arveid nõutud neljal kuul: 31. juulil 2023 4,19 eurot, 31. augustil 2024 4,19 eurot, 31. jaanuaril 2025 4,19 ning 31. juulil 2025 4,19 eurot (dtl 22-34). Kokku 16,76 eurot. Puudutatud isik ei ole vastuväiteid esitanud. Seega on avaldus arvestades eelnevat arvutuskäiku ja tõendeid kogusummas 16,76 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.5.Küttekulude nõude alusena viitab põhikirja p-le 3.2.6.b. Avaldaja selgitab, et Gren Viru AS arvetel märgitud summa jaotatakse korteriomanike vahel lähtudes elamu korteriomandite köetavast pinnast, s.o 3601,8 m2 ning saab köetava pinna 1 m2 maksumuse arvestuse tegemise perioodil. Seejärel iga korteri köetav pind korrutatakse köetava pinna 1 m2 maksumuse suurusega. Avaldaja nõuab puudutatud isikult küttekulu 2023. a oktoobrist detsembrini, 2024. a jaanuarist maini, oktoobrist detsembrini ning 2025. a jaanuarist maini (16 kuud). Avaldaja on tõenditena esitanud korteriühistule esitatud Gren Viru AS-i arved (45-60) ning arvutuskäigu selgitused ja lõppsummad (dtl 22-24), kuidas on kujunenud küttekulu ühe korteri kohta. Küttekulu märgitud ühikute arvutuse hind on jälgitav ja kontrollitav ning vastab esitatud Gren Viru AS-i arvetele. Puudutatud isik ei ole vastuväiteid esitanud. Seega on avaldus küttekulu nõudes kogusummas 1360,20 eurot (68,83 + 97,39 + 121,95 + 143,11 + 107,83 + 87,70 + 68,55 + 20,18 + 69,99 + 78,75 + 109,28 + 101,08 + 99,30 + 92,41 + 57,60 + 36,25) põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
7.6.Koristaja kulude nõude alusena viitab avaldaja korteriühistu majanduskavadele (dtl 123-126). Koristusteenuseid osutab avaldajale Järve Maja OÜ, kes esitab korteriühistule ka arved teenuse eest. Tasu ühiskasutatavate ruumide sanitaarse puhastuse ja desinfitseerimise eest kinnitatakse korteriühistu üldkoosolekute poolt. Koristaja kulu on nõutud 26 kuu eest. Puudutatud isik ei ole koristaja kuludele vastu vaielnud. Avaldus on koristajakulu nõudes kogusummas 81,20 eurot (18 × 2,47 + 6 × 4,57 + 2 × 4,66) põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8.Eeltoodust tulenevalt on korteriühistu ajavahemiku 1. august 2023 – 30. september 2025 majandamiskulude (majahoolduse, remondifondi, üldvee, kindlustuse, kütte ja koristaja) põhinõue tervikuna põhjendatud summas 2326,62 eurot (545,22+302,90+20,34+16,76 +1360,20+81,20) ning tuleb puudutatud isikult korteriühistu kasuks välja mõista.
9.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista ajavahemikul 1. august 2023 kuni 30. september 2025 viivise 265,23 eurot. Avaldaja viitab viivisenõude alusena KrtS § 42 lg-le 1 ja on viivise arvutustest lähtunud VÕS § 113 lg 1 teise lauses sätestatud määras. Avaldaja viivisearvutus on jälgitav ja kontrollitav (dtl 22-24).
4(5)
Samuti kuulub rahuldamisele avaldaja nõue mõista puudutatud isikult välja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 1. oktoobrist 2025 kuni põhivõla tasumiseni TsMS § 367 alusel. Lahendi tegemise ajaks 4. septembril 2026 on sissenõutavaks muutunud viivis 220,38 eurot (arvutatud viivisekalkulaator.ee abil).
10.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus avalduse, s.o 2812,23 euro (2326,62+265,23+220,38) ulatuses, mille mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja. Summale lisandub edasiulatuv viivis.
11.Kuna avaldus kuulub täies ulatuses rahuldamisele on TsMS § 172 lg 1 alusel õiglane jätta menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku kanda.
12.Avaldaja menetluskulude nimekirja (dtl 43) kohaselt koosnesid avaldaja menetluskulud esindajakuludest 310 eurot ja riigilõivust 50 eurot ning dokumentaalse tõendi saamise kulust 6 eurot, kokku 366 eurot.
12.1.Kohus leiab, et avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot on TsMS § 174 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 5). Samuti on avaldaja põhjendatud menetluskuluks tõendi saamise kulu 6 eurot (TsMS § 143 p 2).
12.2.Avaldaja esindaja tunnitasu suurus on 124 eurot käibemaksuta. Avaldaja esindaja ajakulu on kokku 2,5 h, s.o avalduse koostamine, tõendite kogumine ja avalduse täiendamine. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 124 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab menetlusdokumentide sisu, lisasid ja mahtu arvestades ning puudutatud isiku vastuväidete puudumist arvestades, et avaldaja lepingulise esindaja ajakulu on vajalik ja põhjendatud 2,5 h ulatuses. Kohus peab eelnevat arvestades avaldaja esindajakulusid põhjendatuks kokku 310 eurot (124 eurot × 2,5 h).
12.3.Seega on avaldaja menetluskulud kokku põhjendatud 366 eurot (50+6+310). Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 366 eurot.
12.4.Rahuldamisele kuulub avaldaja taotlus mõista puudutatud isikult menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). (digitaalselt allkirjastatud)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.