2-25-1524/28 - Pankrotiõigus - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa pankrotihaldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks pankrotiga seotud kuriteo tunnustega teoga. Võlgniku tulutoov tegevus, tööotsingud ja menetluse jätkamise otstarbekus Haldur on võlgnikult korduvalt küsinud andmeid tema töö, muu tulutoova tegevuse, tööotsingute, elukoha, eluasemekulude kandmise ning väidetavalt ümbruskonna taludes või teiste isikute juures tehtavate tööde kohta (vt lisad 2-5) Võlgnik vastas 21.04.2026 järgmiselt (vt lisa 6) : „Olen hetkel töö otsingul. Väga keeruline on tööd leida väikeses kohas. On pakutud tööd Tartus ja Viljandis aga tööl jõudma peaksin oma kuludega. Kahjuks selline asi pole võimalik finantsiliselt. Õnneks on ehitus hooaeg alanud ja ehk on lootus kusagile lähedale tööle saada. Olen paljude tuttavatega suhelnud siis kõik kes ehitusega tegelevad ütlevad et on rasked ajad. Õnneks sõbra juures saab peavarju. Muidugi aitan teda koduste töödega tänutäheks. Vahel käin vennal abis. Selline see elu hetkel on aga elama peab. Kui saan tööle annan kohe teada.“ Halduri hinnangul ei ole nimetatud vastus piisav tõendamaks, et võlgnik täidab FIMS § 47 lgs 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või sellise tegevuse puudumisel seda otsida. Võlgniku selgitus on üldsõnaline ega sisalda kontrollitavaid andmeid konkreetsete tööandjate, kandideerimiste, tööpakkumiste, Töötukassas arveloleku, tööotsingute dokumenteerimise või muude ametlike tööturuteenuste kasutamise kohta. Olukorras, kus võlgnikul puudub töö, puuduvad teadaolevad sissetulekud ning võlgnik põhjendab töö leidmise raskust elukohaga ja tööle liikumise kuludega, on halduri hinnangul miinimum, mida võlgnikult saab mõistlikult eeldada, enda registreerimine Töötukassas töötuna või tööotsijana. See võimaldaks objektiivselt kontrollida, kas võlgnik otsib tööd, milliseid tööpakkumisi talle tehakse, kas ta kasutab tööturuteenuseid ning kas tööle asumist takistavad asjaolud on tegelikud. Võlgnik ei ole haldurile esitanud andmeid, et ta oleks Töötukassas töötuna või tööotsijana registreeritud. Lisaks kirjalikele päringutele on haldur püüdnud võlgnikuga korduvalt ühendust saada ka telefoni ja sõnumite teel. Võlgnik ei ole nendele kontaktivõttudele sisuliselt reageerinud. Sisuline tagasiside võlgnikult saabus alles pärast seda, kui haldur oli võtnud ühendust võlgniku väidetava elukoha omanikuga. Halduri hinnangul ei vasta selline käitumine võlgniku koostöö- ja teabeandmiskohustusele. Pankrotimenetluse eesmärk ei ole see, et haldur peab võlgnikku korduvalt taga otsima ja menetluses osalema sundima. Võlgniku kohustus on olla menetluses aktiivselt kättesaadav, anda halduri nõudel õigeaegselt ja kontrollitavalt teavet ning aidata kaasa oma varalise seisundi, sissetulekute ja tuluteenimise võimaluste väljaselgitamisele. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik jätnud kontrollitavalt täitmata FIMS § 47 lg-st 2 tuleneva kohustuse anda usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse, tegevuse otsimise, sissetulekute ja vara kohta. Samuti puudub halduril võimalus järeldada, et võlgnik täidab nõuetekohaselt FIMS § 47 lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida. Pankrotimenetluse jätkamise otstarbekuse kohta märgib haldur, et võlgnikul ei ole tuvastatud realiseeritavat pankrotivara, pankrotivarasse ei ole laekumisi, võlgnikul puuduvad teadaolevad sissetulekud ning puuduvad kontrollitavad andmed tulutoova tegevuse kohta. Samuti ei ole haldur tuvastanud tagasinõuete või tagasivõitmise nõuete esitamise võimalusi. Menetluse jätkamine ei tooks halduri hinnangul eelduslikult kaasa võlausaldajate nõuete rahuldamist, vaid suurendaks üksnes menetluskulusid.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 46 lg 1 näeb ette, et kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud E.M.-i kohustustest vabastamise menetluse jätkumine ja kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada. Kohtu hinnangul esinevad FIMS § 49 lg 8 toodud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise alused. FIMS § 49 lg 8 kohaselt võib kohus omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. FIMS § 47 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel, mh: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama FIMS § 49 lg 7 sätestab, et võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast Kohus korraldas 12.08.2026. a võlgniku ärakuulamiseks ja teabe saamiseks istungi, millest võlgnik osa ei võtnud ja ei teatanud ka kohtule mitteilmumise põhjuseid. Kohus edastas võlgnikule 21.07.2026. ja 29.07.2026. a e-posti aadressile XXX kohtukutse ja vastavalt TsMS §-le 3141 lg 2 luges kohus kohtukutse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel selle saajale kättetoimetatuks. Seega on E.M. saanud kohtukutse kätte 04.08.2026. Samuti on kohus saatnud võlgniku kohtukutse e-toimiku kaudu, kuid seal ei ole võlgnik kohtukutset vastu võtnud. Kohus leiab, et kohtuistungile mitteilmumisega on võlgnik tahtlikult rikkunud pankrotimenetlusest ja võlgniku kohustustest vabastamise menetlusest osavõtu kohustust ja teabe andmise kohustust. Võlgnik on haldurile andnud üldsõnalisi ja tõendamata selgitusi tööotsimise kohta. Kohus nõustub halduriga, et olukorras kus võlgnikul puudub töö, puuduvad teadaolevad sissetulekud ning võlgnik põhjendab töö leidmise raskust elukohaga ja tööle liikumise kuludega, on miinimum, mida võlgnikult saab mõistlikult eeldada, enda registreerimine Töötukassas töötuna või tööotsijana. See võimaldaks objektiivselt kontrollida, kas võlgnik otsib tööd, milliseid tööpakkumisi talle tehakse, kas ta kasutab tööturuteenuseid ning kas tööle asumist takistavad asjaolud on tegelikud. Võlgnik ei ole haldurile esitanud andmeid, et ta oleks Töötukassas töötuna või tööotsijana registreeritud. Kohus pidas esimese kohtuistungi asjas 26.02.2025, kus võlgnik osales ja andis seletuse. Võlgnik on töötanud ainult mitteametlikult ja ainult eraisikute juures. E.M.-i kinnitusel ei ole ta ametlikult tööle läinud, sest tal on palju võlgasid ja siis kohtutäiturid võtavad raha ära. E.M. tunnistab, et ta ei ole tahtnud täitmata nõudeid täita. E.M.-i sõnul oskab ta kõiki töid teha ja tahab maksejõuetusmenetluses osaleda. Kohus selgitas võlgnikule tema kohustusi maksejõuetusmenetluses, s.h. kohustust teha eraldisi võlausaldajatele. E.M.-i kinnitusel sai ta aru oma kohustustest selles menetluses ja soovib hakata nüüd oma võlgadega tegelema. Võlgnik kinnitas ka, et ta on aru saanud, et peab olema kättesaadav kohtule ja usaldusisikule.

Pankrotihalduri tasu ja kulud PankrS § 65 lg 1 sätestab: Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. PankrS § 65 lg 113 sätestab: Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (2025. aastal 2658 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 946 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – KAARNAS OÜ-le. KAARNAS OÜ ei ole käibemaksukohustuslane. Tööaja arvestuse järgi kulus halduril ülesannete täitmisele 20 töötundi tunnitasuga 66 eurot. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu täies ulatuses maksmiseks, siis taotleb haldur tasu väiksemas ulatuses. Samuti taotleb pankrotihaldur menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest 931,31 euro ulatuses, millele ei lisandu käibemaksu. Pankrotihalduri tasu summas 14,69 saab tasuda pankrotivara arvel. PankrS § 65 lg 11 sätestab: Kui kohus on kuulutanud pankroti välja FIMS § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).

Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu ja halduri taotlust, peab kohus põhjendatuks rahuldada Erik Savi taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 946 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so KAARNAS OÜ-le. Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja PankrS § 171 lg 11 alusel, saab kohus määrata halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise osaliselt riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Alates 01.04.2026 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 946 eurot, kolmekordne alammäär on 2838 eurot. FIMS § 8 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik kohustustest vabastamise korral riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 2 kohaselt võib pärast asjas tehtud lahendi jõustumist võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud välja mõista määrusega nii kohus, kelle menetluses kulud tekkisid, kui ka asja lahendanud maakohus. Määrust ei või teha, kui asjas tehtud kohtulahendi jõustumisest on möödunud üle kahe aasta. Seega kui võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest ei vabastata, on ta vastavalt FIMS § 8 lg 5 ja TsMS § 179 kohustatud riigile menetlusabikulud hüvitama. Kohus on otsustanud, et E.M.-i kohustustest vabastamise menetlus tuleb FIMS § 49 lg 8 alusel lõpetada ja keelduda E.M.-i kohustustest vabastamast. Kohus leiab, et halduri menetlusabi taotlus on põhjendatud ning E.M.-ile tuleb anda hüvitamiskohustusega menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 931,31 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Tasu tuleb välja maksta KAARNAS OÜ-le. Menetlusabi kulu tuleb välja mõista E.M.-ilt riigi kasuks TsMS § 179 lg 1 alusel. Ülejäänud pankrotihalduri tasu 14,69 eurot, millele ei lisandu käibemaksu, tuleb tasuda pankrotivara arvel. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag