Muud

kohtumäärust

pankrotihaldur

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik Üxxx Kxxxxxx esitas 06.02.2023. a Tartu Maakohtu Valga kohtumajale maksejõuetusavalduse. Võlgnik on vabaabielus ning tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. Võlgnik töötab Pxxxx Txxxxx OÜ-s drapeerijana ning tema igakuine netotöötasu on 800 eurot. Lisaks saab võlgnik igakuiselt sotsiaaltoetusi 836 eurot ning muid sissetulekuid 310 eurot (sh üüritulu). Väljaminekud on 699 eurot ning võlgnevuste tasumiseks jääv summa on 400-500 eurot. Varana on välja toodud sõiduk Volkswagen Passat (2006. a). Esitatud andmete kohaselt on kohustuste kogusumma ligikaudu 23 300 eurot ning kohustused on 9 võlausaldaja ees. Võlgnik taotleb täitemenetluste peatamist nõuete sissenõudmiseks. Avalduse kohaselt on kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses võlgniku suhtes täiteasjad nr 084/2023/25 ja nr 084/2023/792 ja kohtutäitur Anne Böckleri menetluses täiteasi 182/2023/341. Avalduse kohaselt on võlgnik sattunud pettuse ohvriks ja ise laenuraha kasutada ei ole saanud. Taotletud on maksekokkuleppeid. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus määrusega 28.02.2023 võttis Üxxx Kxxxxxxx maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Urmas Trossi. Kohus peatas võlgniku suhtes läbiviidavad täitemenetlused ja muud võimalikud sundtäitmised. Usaldusisik esitas 23.03.2023 kohtule võlgniku vara – ja võlanimekirja ja hinnangu võlgnikule sobiva maksejõuetusmenetluse liigi kohta. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnikule sobivaim menetlusliik on pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega. Võlgnikul on kohustusi võlausaldajate ees kokku summas 25 084,51 eurot. Võlgniku varana saab käsitada sõidukit xxxxxx (Volkswagen Passat 2007) ja varalist nõuet Txxx Txxxxx vastu summas 8000 eurot, kellele avaldaja on teinud ajavahemikus 09.05.2022-09.07.2022 ülekandeid summas 29562 eurot. Võlgniku sissetulekud on Sotsiaalkindlustusmetist makstav peretoetus summas 160 eurot kuus ja vanemahüvitis 836,61 eurot kuus. TMS § 132 järgi on avaldajal õigus säilitada töötamisel vahendeid alampalga 725 eurot ja kahe lapse ülalpidamiseks arvestatava summa 483,33 eurot ulatuses ehk kokku 1208,33 eurot kuus. Kuna avaldaja enam ei tööta (on lapsehoolduspuhkusel), peab säilima peretoetus, mis on 996,61 eurot kuus. Usaldusisik hindab, et püsiva sissetuleku saamine töötamise kaudu ei ole lähima paari aasta jooksul laste kõrvalt võimalik. Usaldusisik peab võimalikuks tagasivõitmist käesolevas menetluses, tagasivõidetavaks on nõue Txxx Txxxxx vastu, kellele võlgnik ülekandeid teinud on. Samas võib sellest tagasivõitmisest laekumine osutuda ebatõenäoliseks. Võlgnik on langenud pettuse ohvriks. Usaldusisik peab põhjendatuks võlgniku vabastamise menetluse algatamist.

pankroti väljakuulutamist ja kohustustest

On esitatud taotlus usaldusisiku tasu määramiseks. Kohtuistungil 24.04.2023 kinnitas võlgnik Üxxx Kxxxxxx, et ta on arvestanud vajadusega teha võlausaldajatele eraldisi ja väljamakseid. Ta on esitanud maksekäsu avalduse Txxx Txxxxxxvastu, kellele raha kandis, kuid seda ei ole veel lahendatud. Võlgnik on esitanud avalduse kriminaalasja algatamiseks Txxx Txxxxxxvastu. Võlgnik kandis raha Txxx Txxxxx

kontole, sest endine kooliõde tuli ja n.ö. rääkis ära ja lubas raha tagasi kanda. Kirjalikku laenulepingut sõlmitud ei ole. Võlgnik tegi seda hiljem, s.t. koostas laenulepingu, kuid sellel ei ole raha saaja allkirja. Kooliõde Kxxxxxx Lxxxx oli see, kes raha soovis, oma õe jaoks. Oktoobris 2022 pöördus võlgnik selle asja tõttu avaldusega politseisse. Raha tagasi maksja pidi olema Kxxxx Lxxxx. Võlgnikule on raha küsijate poolt selgitatud, et raha läheb kuhugi mustlastele, kes kannavad raha tagasi. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, uurinud Üxxx Kxxxxxxx maksejõuetusavaldust, usaldusisiku koostatud vara- ja võlanimekirja ja hinnangut võlgniku majanduslikule olukorrale, leiab, et Üxxx Kxxxxxxx pankrot tuleb välja kuulutada ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Usaldusisiku esitatud dokumentidest nähtub järgmine: Üxxx Kxxxxxxxx on võlgnevuste nimekirja alusel kohustusi kokku 25 084,51 eurot. Kokku on nõude esitanud üheksa võlausaldajat. Ehkki võlgnikul on rahaline nõue Txxx Txxxxx vastu, kellele on kantud 29 562 eurot, saab reaalse varana võlgnikul arvestada üksnes reaalse sissetulekuks 966,61 eurot kuus ja sõiduauto väärtusega 1500 eurot (või vähem). Avaldaja on väidetvalt pettuse mõjul muutunud maksejõuetuks. Raha tagasisaamise võimalusi Txxx Txxxxxxx ei ole võimalik hinnata, kuna käib kriminaalmenetlus ja kannatanuid on ilmselt rohkem kui Üxxx Kxxxxxx. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikule on selgitatud pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse käiku. Kohtuistungil kinnitas võlgnik usaldusisiku hinnangust nähtuvat. Võlgnikul muud sissetulekud peale peretoetuste puuduvad. Võlgnik on lapsehoolduspuhkusel (laps pole veel sündinud). Võlgnik on võtnud laenuandjatelt suurtes summades raha lühikese aja jooksul (09.05.202209.07.2022) ja teinud ilma olukorda kontrollimata ülekanded temale tundmatu isiku pangakontole. Raha ei ole tagasi saadud ja võlgnik on esitanud sel alusel kuriteoavalduse politseile. Kohus kontrollis järelepärimist esitades Lõuna Prefektuurilt Üxxx Kxxxxxxx poolt esitatud väiteid raha väljalaenamise kohta ja kuriteoavalduse esitamise kohta. Lõuna Prefektuur vastas kohtule 09.05.2023 (tl.190), kinnitades Üxxx Kxxxxxxx poolt kohtuistungil avaldatut: 06.10.2022 on registreeritud Üxxx Kxxxxxxx süüteoteade selle kohta, et mais 2022 langes ta pettuse ohvriks Kriminaalmenetlus selle avalduse alusel on alustatud 13.10.2022 KarS § 209 lg.1 alusel selles, et isikud on loonud üxxx Kxxxxxxxxe teadvalt vale ettekujutuse ja petnud tema perekonnalt välja raha vähemalt 50 000 eurot, mille Üxxx Kxxxxxx kandis enda kontolt edasi Txxx Txxxxxxpangakontole. Kriminaalmenetlus toimub.

Kohus kontrollis kohtute infosüsteemi vahendusel, et võlgniku poolt on algatatud maksekäsu kiirmenetlus, tsiviilasi nr. 2-23-104185, milles nõue esitatud Txxx Txxxxx vastu. Võlgniku enda suhtes kohtumenetlusi ei toimu. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku poolt esitatust nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat varalist võimekust. Seega ei ole võlgnikul võimalik endale võetud kohustusi täita ilma maksejõuetusmenetlust läbimata. Võlgnikule kuuluva vara (sõiduauto Volkswagen Passat, reg. nr. xxxxxx) arvelt on võimalik võetud kohustusi täita umbes 1500 euro ulatuses. Kuna võlgniku sissetulekust ei saa igakuiselt teha võlausaldajatele makseid, ei ole sellistel tingimustel võlgade ümberkujundamise kava koostamine ja seega ka võlgade ümberkujundamise menetlus võimalik. Võlgnikule sobiv menetlus FiMS § 18 lg.2 p.2 järgi on pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Kohus loeb tuvastatuks, et Üxxx Kxxxxxx on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga ning tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Pankrotihaldur Urmas Tross andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ja usaldusisikuks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Urmas Tross on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku Üxxx Kxxxxxxx pankroti välja 17. mail 2023.a kell 16.00 nimetab võlgniku pankrotihalduriks ja usaldusisikuks Urmas Trossi ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 05.06.2023. a algusega kell 12.00 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt. Virtuaalselt osaleda soovijatel tuleb kohtule sellest teatada pankrotihaldurile hiljemalt 31.maiks 2023. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka

vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Kohus on kaalunud FiMS § 45 lg.3 loetletud aluste esinemist Üxxx Kxxxxxxx käitumises, arvestades, et isik on kontrollimatult ja endale tagatisi loomata võtnud laenusid, et saadud raha üle kanda temale tundmatule isikule Txxx Txxxxxxx. Sellisel käitumisel on FiMS § 45 lg.3 p.4 tunnused. Arvestades, et võlgnik on neil asjaoludel esitanud süüteoavalduse, mille alusel on alustatud kriminaalmenetlus, on võimalik, et raha saajate tegevus kvalifitseerub kriminaalkorras karistatavaks teoks ja võlgnik on langenud pettuse ohvriks, s.t. raske hooletus ei ole tuvastatav. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise muud eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur Urmas Tross andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Kohus on seisukohal, et Urmas Tross on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 20.05.2024. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab: • • • • •

•

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

•

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja võlgnikule. Menetluskulude jaotus PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 kohaselt, kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Urmas Tross esitas 23.03.2023. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 14 töötunni eest määraga 145 eurot tund, kokku 2030 eurot. Usaldusisik taotleb tasu maksmist OÜ Konkurss arvelduskontole nr EE462200001120023445. Kohus kontrollis, et OÜ Konkurss, mille kaudu usaldusisik tegutseb, ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus hindab, et taotletud tasu vastab FiMS § 54 lg 4 teises lauses märgitule ega ületa lõikes 5 ettenähtud piirmäära. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 1 p 2 järgi on pankrotimenetluse kulu ajutise halduri või usaldusisiku tasu. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Ajutine haldur on taotlenud temale tasu määramist pankrotiseaduses sätestatud tasu ülemmääras, s.o. 145 eurot tund. Kohus ei pea seda põhjendatuks. Käesoleva menetluse keerukus, mis on ajutise halduri tunnitasu määramise aluseks, on olnud mõnevõrra keerukam minimaalsest keerukusest. Nimelt on tulnud usaldusisikul hinnata ka võlgniku käitumise motiive- mis on tinginud suures summas raha ülekandmise tundmatule isikule. Seetõttu peab kohus põhjendatuks hinnata usaldusisiku (ajutise halduri) tunnitasu 115 eurole kuus.

Usaldusisiku tegevusi on tehtud ulatuses, mis on vajalik tulemuseni jõudmiseks ehk siis välja on selgitatud võlgniku vara, võlad ja antud hinnang võimaliku maksejõuetusmenetluse valiku osas. Käesolevas asjas on tulnud minimaalsest enam tegeleda võlgniku pangakontol toimunule selgituste otsimisega (ülekanded Txxx Txxxxxxx, üürimaksete laekumine). Võlgnikul on üheksa võlausaldajat. Asjas ei ole muid menetlusele keerukust lisavaid tegureid. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks ajakulu 11 tundi suhtlemisele avaldajaga, pettuse asjaolude selgitamisele, dokumentide analüüsimisele ja vara seisundi hindamisele ja kohus loeb põhjendatuks 9 tundi. Kokku põhjendatud ajakulu 12 tundi. Kohus määrab usaldusisiku tasu (lähtudes ajakulust 12 tundi, tunnitasu 115 eurot) 1380 eurot, käibemaksu ei lisandu. Usaldusisiku tasu hüvitamine tuleb määrata PankrS § 23 lg 4 alusel. FiMS § 54 lg.2 sätestab: Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Pankrs § 23 lg.4 sätestab: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus peab põhjendatuks finantseerida usaldusisiku tasu võlgniku vara (pankrotivara) arvelt, kuid määrata selle hüvitamine riigi vahenditest PankrS § 23 lg.4 nimetatud määras ja nii tuleb usaldusisiku tasu hüvitada riigi vahenditest 725 euro ulatuses ja ülejäänud osas ehk 655 eurot mõista välja võlgnikult ehk katta pankrotivara arvel. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.