X kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) 19.09.2025 toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, PTA 23.09.2025 ettekirjutuse nr 16-707-25/061-1 ja 29.09.2025 järelevalvetasu otsuse nr 34067578 tühistamiseks, Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) 10.10.2025 ja 14.10.2025 toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja PTA 15.10.2025 ettekirjutuse nr 16-70725/073-1 ja 15.10.2025 järelevalvetasu otsuse nr 34068283 tühistamisteks, PTA 28.10.2025 toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja PTA kohustamiseks tagastama kaebajale kass Miku.
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja P.S Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet, esindajad Kärt Aavel ja Carol Laurimaa
Asja läbivaatamine
Kolmas isik- MTÜ CatsHelp Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 09.07.2026.
1.19.09.2025 kell 13.30-16.00 teostas Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA/vastustaja) ametnik kontrolli vihjele (08.09.2025) aadressil XXX, Tallinn, Haabersti linnaosa, xxx, mis on X (kaebaja) elukoht. Kaebaja ust ametnikule ei avanud ja telefonile ei vastanud. Ametnik koputas korduvalt uksele vahemikus 13:30-14:00, selgitades, miks on vaja uks avada. Kell 13:59 helistas ametnik Luku abisse, kust saabus spetsialist kohale kell 14:23 ja alustas luku puurimisega. Kohale kutsuti politsei, kes saabus kell 14:43 ametnikku korterisse laskma ja kontrolli läbi viima. Kaebaja lasi seejärel ametniku korterisse. Ülevaatusel tuvastati, et korteri põrand oli kaetud riiete ja prügiga, kassil ei olnud võimalik korteris ringi liikuda, sest asju oli palju. Korteris oli tugev ammoniaagi ja 1(10)
uriini hais. Korteris oli olemas kassi jaoks sobiv liivakast, kuid kassil ei olnud sinna ligipääsu, sest liivakast oli toa otsas, kus ees oli palju asju ja esemeid. Loomal oli joogivesi ja toit ning loom oli heas toitumuses. Loom oli marutaudi vastu vaktsineerimata. Ülevaatuse kohta koostati 19.09.2025 protokoll nr 16-707-25/061.
2.PTA koostas 23.09.2025 ettekirjutuse nr 16-707-25/061-1, millega kohustati kaebajat puhastama kassi pidamise ala uriinist selliselt, et ei oleks tunda selget ammoniaagi haisu, tagama kassile ligipääs heas korras liivakastile ja vaktsineerima looma marutaudi vastu. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määrati 05.10.2025. Ettekirjutus sisaldas hoiatust kohaldada ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmisel asendustäitmist, mille kulude eeldatav suurus iga ettekirjutuses toodud kohustuse täitmata jätmise eest on 500 eurot. Kaebaja väidete kohaselt sai ta protokolli ja ettekirjutuse kätte 24.09.2025.
3.PTA 29.09.2025 järelevalvetasu otsusega nr 34067578 kohustati kaebajat tasuma 23.09.2025 veterinaarjärelevalve toimingute eest järelevalvetasu summas 264,80 eurot.
4.10.10.2025 protokoll nr 16-707-25/083 kohaselt võttis PTA üle looma nõuetekohase pidamise kohustused. Protokollis on selgitatud, et looma nõuetekohase pidamise kohustus võetakse üle kuna korteri mikrokliima on äärmiselt kehv, korteris on kõrge ammoniaagi sisaldus, mistõttu on korteris viibimine raskendatud.
5.13.10.2025 teatisega informeeriti kaebajat, et seoses 10.10.2025 loomakaitseseaduse nõuete rikkumisega võttis PTA üle ühe kassi nõuetekohase pidamise kohustuse ning paigutas ta MTÜ CatsHelp nõuetekohaseks pidamiseks. Teatises informeeriti kaebajat, et PTA võõrandas kassi MTÜ-le CatsHelp.
6.10.10.2025 menetlustoimingu kohta 14.10.2025 vormistatud protokollis nr 16-707-25/073 tuvastati, et kassile oli tagatud sobiv liivakast, ning 23.09.2025 ettekirjutus on täidetud, korteri mikrokliima ei olnud paranenud, tulenevalt asjaolust, et PTA võttis üle kassi nõuetekohase pidamise kohustuse, on langenud ära asjaolud, mis tingisid loomapidajale marutaudi vastu vaktsineerimise kohustuse panemise.
7.PTA 15.10.2025 ettekirjutusega nr 16-707-25/073-1 otsustati kohustada kaebajat võõrandama kass Miku MTÜ-le Cat`s help, kes seda kassi asendustäitmise korras pidas. Ettekirjutuses on märgitud, et arvestades rikkumise ulatust loomapidajalt tagasisidet ei oodatud, vaid mindi edasi ettekirjutusega kooskõlas LoKS § 64 lg-s 4 sätestatuga. Ettekirjutuse kohaselt teostas PTA 10.10.2025 kell 09.15-10.06 järelkontrolli ettekirjutusele nr 16-707-25/061-1 aadressil XXX, Tallinn, Haabersti linnaosa, xxx. Kontroll salvestati rinnakaameraga. Peale korduvaid selgitusi, et vajalik on teostada loomapidamise järelkontrolli avas kaebaja ametnikele ukse, kuid ametnikke sisse ei lubanud. Kohale kutsuti politsei, kes abistas PTA-d oma ülesannete täitmisel. Korteris selgus, et korteri mikrokliima ei olnud paranenud ja ammoniaagi sisaldus ole endiselt kõrge. Lähtudes korteri äärmiselt kehvast mikrokliimast ei olnud PTA-l võimalik rakendada leebemaid meetmeid, kui looma nõuetekohase pidamise nõuete ülevõtmine loomakaitseseaduse (LoKS) § 64 lõigetes 1-2 sätestatud korras. Selle kohta koostati protokoll, mis jäeti kontrolli järgselt korteri 57 postkasti.
8.15.10.2025 järelevalvetasu otsusega nr 34068283 kohustati kaebajat tasuma järelevalvetasu summas 132,40 eurot.
9.Tallinna Halduskohtus registreeriti 20.10.2025 ja 10.11.2025 X kaebus, mille kohus liitis ja võttis 04.12.2025 määrusega menetlusse nõudes Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) 19.09.2025 toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, PTA 23.09.2025 ettekirjutuse nr 16-707-25/061-1 ja 29.09.2025 järelevalvetasu otsuse nr 34067578 tühistamiseks, PTA 10.10.2025 ja 14.10.2025 toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja PTA 14.10.2025 ettekirjutuse nr 16-707-25/073-1 ja 15.10.2025 järelevalvetasu otsuse nr 34068283 tühistamisteks.
10.Tulenevalt kaebaja 27.03.2026 kaebuse täiendusest ja halduskohtu 04.12.2025 määrusest on kohtu menetluses kaebaja poolt esitatud kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) 19.09.2025 toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, PTA 23.09.2025 ettekirjutuse nr 16-707-25/061-1 ja 2(10)
29.09.2025 järelevalvetasu otsuse nr 34067578 tühistamiseks, Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) 10.10.2025 ja 14.10.2025 toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja PTA 15.10.2025 ettekirjutuse nr 16-707-25/073-1 ja 15.10.2025 järelevalvetasu otsuse nr 34068283 tühistamisteks, PTA 28.10.2025 toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja PTA kohustamiseks tagastama kaebajale kass Miku.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
11.Kaebaja palub kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel. 11.1 Protokollist nähtub, et 19.09.2025 tungisid vastustaja ametnikud ja politsei ilma eelnevalt ette teatamata kaebaja eluruumidesse. Kaebaja palub kontrollida, kas neil oli selliseks tegevuseks halduskohtu luba. 11.2 Protokollist nähtub muude etteheidete seas, et loomal olevat väga halvad elutingimused. Selline umbmäärane kirjeldus ei ole lahti kirjutatud ja jääb arusaamatuks, milles need seisnevad. 11.3 Kirjas on, et kassi liivakast paiknevat loomale kättesaamatus kohas. See oli üksnes ajutiselt nii, sest kast tuli ümber paigutada seoses remonditöödega, kuid kassil on jätkuvalt võimalik liivakasti kasutada. 11.4 Etteheide, et korteris oli liiga palju asju on alusetud, kuna seoses remonditööde algusega olid asjad nihutatud ja kokku koondatud. 11.5 Etteheited, mis olid tekkinud kontrolli käigus polnud objektiivsed antud looma puhul. Põhjused etteheideteks ei ole proportsionaalsed ja on fabritseeritud. 11.6 PTA haldusmenetluse toimingud peale 19.09.2025 ning selle baasil vastu võetud järgnevad otsused ja ettekirjutused ei ole haldusmenetluse seadusega kooskõlas. Kaebajat ei ole ära kuulatud ega võimaldatud anda selgitusi. Omandisse sisenemiseks oleks pidanud olema halduskohtu luba. 11.7 Protokollides on ekslikult väidetud, nagu olnuks eelneva, s.o 23.09.2025 kuupäevast pärineva ettekirjutusega nõutud kaebajalt vabatahtlikult kassi võõrandamist asendustäitmise korras. Ettekirjutusega loodi sellele uus sisu ja täitmise kuupäevad, mida selles varem ei olnud. 10.10.2025 menetlustoimingutega viidi kass jõuga ära. Väidetavalt olevat kassi võõrandamise otsus senimaani täitmata ja võltsprotokolliga üritatakse olukorda legaliseerida. 11.8 10.10.2025 protokoll ja sellele järgnevad otsused ei ole haldusmenetluse seadusega kooskõlas. Tõendatud ei ole ettekirjutuse täitmise asjaolud. Eirati kaebaja õigust olla ära kuulatud. Vastustaja seisukoht
12.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata. 12.1 19.09.2025 kaebaja valdusesse sisenemine kaebaja poolt peetava lemmiklooma pidamise nõuete järgimise kontrollimiseks ilma selleks kaebajalt nõusolekut saamata oli lubatav ja proportsionaalne. PTA oli enne kontrolli toimumist saanud vihje selle kohta, et kaebaja peab kassi väga halbades tingimustes. Kuna PTA-l oli saadud vihje põhjal tõsine kahtlus, et korteris rikutakse lemmiklooma pidamise nõudeid ning looma heaolu ja tervis on ohus, olid KorS 50 lg 1 p-s 3 sätestatud tingimused kaebaja korterisse sisenemiseks, sh ukse avamiseks täidetud. 12.2 Kaebajal oli võimalik valdusesse sisenemise rakendamist vältida. Nii kaebaja naaber kui järelevalveametnik koputasid uksele, kaebajale püüti helistada ja saadeti sõnum ning selgitati kontrolli eesmärki. Ka Luku abi spetsialist palus kaebajal ukse avada. Olukorras, kus kaebaja keeldus igasugusest koostööst, kuid PTA-l oli teave potentsiaalselt ohus olevast loomast, ei olnud PTA-l ohu väljaselgitamiseks ja korrarikkumise kõrvaldamiseks muid valikuid, kui ukse avamise teel valdusesse sisenemine. 3(10)
12.3 Kõrsu § 50 kohaselt ei ole valdusesse sisenemiseks halduskohtu luba vaja. Rakendati üksnes valdusesse sisenemise, mitte valduse läbivaatuse meedet. 12.4 Vastavalt määrusele (EL) nr 2017/625 artikli 9 lõikele 4 tehaksegi ametlikke kontrolle ette teatamata, välja arvatud, kui etteteatamine on vajalik ja piisavalt õigustatud ametliku kontrolli tegemiseks. 12.5 Vastustaja tuvastas korteris 19.09.2025 toimunud kontrolli käigus LoKS § 3 lg 2 p-s 3 sätestatud nõuete täitmata jätmise, mille kõrvaldamiseks tegi PTA kaebajale 23.09.2025 ettekirjutuse. Puudub alus kahelda loomadega tegeleva ametniku selgitustes, et ammoniaagisisaldus pani silmad kipitama ning teadmistes, et selline ammoniaagi tase on ohtlik ning potentsiaalselt surmav. LoKS ei eelda ammoniaagisisalduse mõõtmist ega anna piirmäärasid. Peab välja tooma, et kõrge ammoniaagitase on tunnetatav. 12.6 Ettekirjutuse resolutsioon on HMS § 55 lg 1 tähenduses selge ja üheselt mõistetav. Ettekirjutusest nähtuvad asetatava kohustuse tekkimise eeldused ning selle sisu ning ulatus ning kaebajal oli mõistlik võimalus ettekirjutust täita. 12.7 Kaebaja jättis ettekirjutuse täitmata. 10.10.2025 järelkontrolli käigus tuvastati, et korteri mikrokliima ei olnud paranenud. Korteris viibimine oli endiselt oluliselt raskendatud, sest korteri õhus oli ammoniaagisisaldus endiselt äärmiselt kõrge. 12.8 Kuna kaebajale tehtud ettekirjutuse p 1 ei olnud järelkontrolli toimumise ajaks täidetud, otsustati rakendada loomapidaja suhtes asendustäitmist LoKS § 64 lõigete 1 ja 2 alusel, mille kohaselt võeti kaebaja korterist ära kass Miku. Loom toimetati tema tervisele ja heaolule vastavatesse tingimustesse MTÜ CatsHelp varjupaika. 12.9 Järgnevalt tehti kaebajale ettekirjutus kassi võõrandamiseks 15.10.2025 ettekirjutuses määratud viisil ja tingimustel. 12.10 Järelevalvetasu otsused on seadusega kooskõlas. 12.11 Ei ole rikutud kaebaja õigust olla ära kuulatud. Kaebajal oli võimalik esitada oma seisukohad 19.09.2025 toiminud järelevalvetoimingu käigus. Kaebaja täiendav ärakuulamine ei oleks muutnud 23.09.2025 otsuse tegemist. Kassi pidamistingimused ei vastanud LoKS nõuetele ja puudus võimalus jätta ettekirjutus tegemata. Vastustajal tulu tegutseda kassi tervise ja heaolu nimel. Kolmanda isiku seisukoht
13.Kolmas isik seisukohta ei avaldanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 19.09.2025 toimingu ja 23.09.2025 ettekirjutus.
15.Vastustajale esitatud Eesti Loomakaitse Seltsi 08.09.2025 pöördumisega (dtl 287 ja 295) on tõendatud, et vastustajale saabus 08.09.2025. a vihje, et aadressil Harjumaa, Tallinn, xxx peetakse kassi, kelle tingimused on väga halvad. Vihjes kirjeldati, kuidas korteris valitses antisanitaarne olukord ning sealt tuleb ebameeldivat lõhna. Olukorda kontrollis Eesti Loomakaitse Seltsi vabatahtlik vastavalt neile saabunud vihjele. Kontrolli käigus tuvastati, et olukord korteris oli väga halb. Korteris oli uriini hais ja väga palju kaste. Kassi näha ei õnnestunud, sest korterisse sisse saada ei õnnestunud.
16.Vihje kontrollimiseks viis vastustaja järelevalveametnik 19.09.2025 kaebaja korteris läbi kontrolli. Kontrolli käik on kajastatud 19.09.2025 toimingu protokollis nr 16-707-25/061-1 (dtl 710) ja toimingu rinnakaamera salvestisel. Protokollis kajastatust ja rinnakaamera salvestiselt ilmneb, et ehkki kaebaja viibis kodus, ta ust ametnikule ei avanud ega ametniku kõnele ei 4(10)
vastanud. PTA selgitas kaebajale, et kui kaebaja ust ei ava, on vastustaja sunnitud kasutama lukuabi teenust, kes ka kaasati ning alustati luku puurimisega. Kaasati ka politsei.
17.PTA teostab LoKS § 60 lg 1 alusel riiklikku järelevalvet LoKS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle. Korrakaitseorgan võib LoKS-s sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse (KorS) §-des 30, 31, 32, 45, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-s sätestatud alustel ja korras (LoKS § 601). Muu hulgas võib PTA riikliku järelevalve teostamisel kohaldada mh KorS § -s 50 sätestatud valdusesse sisenemise erimeedet.
18.Arvestades ka LoKS § 60 lg-s 2 sätestatut, ei ole kohtul kahtlust PTA pädevuses teostada praegusel juhul kaebaja poolt lemmiklooma pidamise üle riiklikku järelevalvet. Järelevalve hõlmab kontrolli lemmiklooma pidamise materiaalsete tingimuste (LoKS § 5 2), heaolu tagamise (LoKS § 51) ning kohtlemise üle (LoKS § 3 lg 2). Riikliku järelevalve teostamisel on PTA-l KorSs ja LoKS-s sätestatud riikliku järelevalve teostamise pädevus. PTA kohaldas 19.09.2025 järelevalvetoimingu käigus kaebaja suhtes KorS §-s 50 sätestatud erimeedet: valdusesse sisenemine valdaja nõusolekuta. Esmalt alustati koputamisega kaebaja uksele nii ametniku kui naabri poolt, siis püüdis ametnik kaebajale helistada ning saatis ka SMS-i. Läbi ukse selgitati kaebajale toimingu sisu. Kuna eelnev ei andnud tulemusi ning kaebaja ust ei avanud, siis alustati vahetu sunniga kaebaja korterisse sisenemist Luku abi abil ning politsei juurdesolekul kuni korteri uks korteris viibinu poolt avati (protokoll dtl 7-10). PTA ametnikud sisenesid seejärel korterisse. Asjaolus, et vastustajal ei jäänud üle muud, kui eelpool kirjeldatud viisil korterisse siseneda kinnitavad vastustaja poolt kohtule 30.04.2025 rinnakaameraga tehtud toimingu salvestised 19.09.2025 toimingu kohta. Kaebaja on igati püüdnud takistada menetluse läbi viimist.
19.KorS § 50 lg 1 p 3 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sh avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi, kui see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks ning selliste nõuete täitmise tagamine on valdusesse siseneva korrakaitseorgani pädevuses. Neil tingimustel võib valdusesse ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks siseneda, kui valdusest levivad väljapoole teist isikut oluliselt häirivad mõjutused ning nende kõrvaldamine ei ole muul viisil võimalik, kusjuures mõjutuse häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust (KorS § 50 lg 2). PTA koostatud 19.09.2025 protokollist (dtl 7-10) nähtub, et kaebaja korterisse siseneti eesmärgiga kontrollida peeta looma heaolunõuete tagamist kassi pidamiskohas, lähtudes PTA-sse saabunud vihjest, mille kohaselt on korteris elava kassi elamistingimused halvad. Korterist levib tugev kassiuriini hais ning korteri põrand on kaetud riiete ja asjadega. Vastuses kaebusele on PTA täpsustanud, et vihje tegi Eesti Loomakaitse Selts eraisiku poolt esitatud vihje alusel. Eesti Loomakaitse Seltsi vabatahtlik käis koha peal ning leidis, et saabunud vihje on põhjendatud (dtl 287 ja 295). Korterist väljapoole levivat kassiuriini haisu võib pidada valdusest väljapoole levivaks teist objektiivset isikut oluliselt häirivaks mõjutuseks. PTA-l oli vaja veenduda selles, kas kaebaja korteris järgitakse looma pidamisel LoKS nõudeid. Kaebaja ei ole vastu vaielnud sellele, et ei lasknud PTA ametnikke oma korterisse.
20.KorS § 50 kohaselt ei ole valdusesse sisenemiseks vajalik halduskohtu luba. Nähtuvalt PTA selgitustest ja menetlustoimingu käigus tehtud fotodelt (dtl 16-18) ei ole PTA teostanud valduse läbivaatust KorS § 51 mõttes ning kaebaja korteris ei ole avatud kappide uksi ega otsitud esemeid. Teostatud on üksnes vaatlust.
21.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et 19.09.2025 PTA poolt teostatud toiming on õiguspärane.
22.19.09.2025 läbi viidud kontrolli tulemuste põhjal tegi PTA kaebajale ettekirjutuse nr 16-70725/061-1 (dtl 11-15), millega pandi kaebajale järgmised kohustused: 1) kassi pidamise ala tuleb 5(10)
puhastada uriinist selliselt, et korteris ei oleks tunda selget ammoniaagi haisu (ettekirjutuse resolutsiooni p 1); 2) kassile tuleb tagada ligipääs heas korras liivakastile (ettekirjutuse p 2); kass tuleb vastavalt nõuetele marutaudi vastu vaktsineerida (ettekirjutuse p 3). Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määrati 05.10.2025 ning ettekirjutus sisaldas asendustäitmise hoiatust ning asendustäitmise kulude eeldatavat suurust 500 eurot.
23.Vastustaja heidab vaidlusaluses ettekirjutuses kaebajale ette LoKS § 3 lg 2 p-s 3 sätestatud nõude täitmata jätmist, mis andis vastustaja hinnangul õiguse teha kaebajale ettekirjutus ja hoiatada teda vajadusel haldussunni vahendite kohaldamise eest (KorS § 28 lg-d 1 ja 2). LoKS § 3 lg 2 p 3 kohaselt peab loomapidaja võimaldama vastavalt looma liigile ja eale sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust. Kuna vaidlusaluse kassi näol on tegemist lemmikloomaga LoKS § 2 lg 3 tähenduses, siis täpsustab eelnimetatud regulatsiooni LoKS § 52 lg 2, mis sätestab, et lemmiklooma pidamise ruum või ehitis ning tema pidamiseks kasutatavad vahendid ja seadmed peavad olema loomale ohutud ja kergesti puhastatavad. Lisaks rakendub määruse nr 76 § 3, mille esimese lause järgi tuleb lemmiklooma pidamise ruumi või ehitise põrand ja põhi hoida puhtana.
24.Vaidlusaluse ettekirjutuse kohaselt oli kaebaja korteri põrand, kus kassi peeti, kaetud prügi ja riietega. Kassil ei olnud võimalik korteris vabalt liikuda, sest asju oli liiga palju. Samuti oli korteris kõrge kassiuriini hais, mis levis ka koridori. Kassi liivakast oli kohas, kuhu kassil oli raske pääseda. Kaebaja ei ole vaielnud nimetatud väidetele vastu, kuid on tuginenud väitele, et olukord oli ajutine, kuna korteris kavatseti teha remonti. Kohtu hinnangul ei tähenda asjaolu, et soovitakse teha remonti, mööndusi looma heaolust tulenevalt. Looma heaolu peab olema tagatud igal ajahetkel. Ettekirjutusele on lisatud fotod, mis kinnitavad ettekirjutuses ja 19.09.2025 protokollis toodud asjaolusid. Kõikjal vedelevad asjad ja riided ning korteri põrandal ei ole võimalik mõistlikult liikuda ei inimesel ega loomal. Samuti ei ole asjade hulka ja paigutust arvestades usutav, et segadus on tekkinud põhjusel, et kavatseti teha remonti. Remondi puhul paigutatakse asjad tavaliselt ühte kohta, et tagada juurdepääs remonditavale ruumile. Praegu nähtub, et asjad on kõikjal laiali. Korteris ei nähtu ka remondi ettevalmistamisele viitavaid esemeid (nt värvipotid, redelid). Seega on kohtu jaoks usutav, et korteris valitsenud olukord, mis tuvastati PTA poolt 19.09.2025, ei olnud ajutine, vaid tavaline kaebaja elukeskkond. Samuti nähtub fotolt 2, et kassil on küll olemas liivakast, kuid selleni jõuda on looma jaoks raske. Kohus loeb ka usutavaks, et korteris oli kõrge ammoniaagi tase, kuivõrd vihje PTA-le tingiski korterist väljapoole levinud ammoniaagi hais. Ammoniaagi haisu tuvastasid nii Eesti Loomakaitse Seltsile vihje teinud isik, seltsi vabatahtlik ning ka PTA järelevalveametnik. Kaebaja ei ole ka väitnud, et ammoniaagi haisu korteris ei olnud. Samuti ei ole kaebaja vaielnud vastu, et kass oli vaktsineerimata marutaudi vastu. Kohus nõustub PTA-ga, et kaebaja looma pidamise tingimused seadsid looma heaolu ja tervise ohtu, mistõttu oli ettekirjutuse tegemine õigustatud.
25.Ettekirjutuse resolutsiooni kolmes alapunktis on selgelt välja toodud kohustused, mida kaebajal tuleb ettekirjutuse täitmiseks teha. Kohtu hinnangul on ettekirjutuse resolutsioon HMS § 55 lg 1 tähenduses selge ja üheselt mõistetav. PTA ettekirjutusest nähtuvad asetatava kohustuse tekkimise eeldused ning nende sisu ja ulatus, kaebajal oli mõistlik võimalus ettekirjutust täita ning ettekirjutust ei saa pidada õigusvastaselt abstraktseks. Ettekirjutuse sisu väljaselgitamisel oli lisaks resolutiivosale võimalik arvestada ettekirjutuse ja 19.09.2025 protokolli põhjendusi ning faktilist konteksti. Vastustaja ei ole kohustanud kaebajat tegema midagi ressursimahukat. Kodu koristamine prahist ja asjadest on pigem igapäeva toiming. Koristamine oleks aidanud tuvastada kohad, kust ammoniaagi hais levib ning need neutraliseerida. Kaebaja ei ole väitnud, et toiming ei olnu d tema jaoks jõukohane. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et tal puuduvad rahalised vahendid kassi vaktsineerimiseks. Kohtu hinnangul pidi kaebaja ettekirjutuse põhjal aru saama, milliseid tingimusi PTA lubamatuks pidas ning ta oleks saanud selle põhjal oma korteris ümberkorraldusi teha, st korter koristada, vähendades seal olevate esemete hulka ja kass vaktsineerida. Kaebaja oleks ettekirjutuse resolutsiooni saanud täita ilma märkimisväärsete täiendavate kulutuste 6(10)
kandmiseta. Samuti oleks kaebaja saanud paluda vastustajalt ettekirjutuse nõuetekohase täitmise kohta täiendavaid selgitusi, kui ta tõepoolest ei mõistnud, mis tema majapidamises ebakohast oli.
26.Kaebaja viibis 19.09.2025 menetlustoimingu juures ning seega oli tal võimalik anda ettekirjutuse tinginud asjaolude osas selgitusi. Seda on kaebaja rinnakaamera salvestiselt nähtuvalt ka kasutanud. Seega ei ole põhjendatud kaebaja etteheide, mille kohaselt ei ole teda menetluses enne ettekirjutuse tegemist ära kuulatud. Kaebaja sisuline ärakuulamine toimus 19.09.2025 menetlustoimingu käigus ning vastustajale oli seega 10.10.2025, 14.10.2025, 28.10.2025 toimingud ja 15.10.2025 ettekirjutus.
27.Nähtuvalt 10.10.2025 koostatud looma nõuetekohase pidamiseülevõtmise protokollist (dtl 183-185) võttis PTA kaebajalt LoKS § 64 lg 1 alusel üle kassi nõuetekohase pidamise kohustuse. Toimingu aluseks on PTA tuvastus, et 23.09.2025 ettekirjutus on täitmata, kuna korteri mikrokliima on jätkuvalt kehv ning korteris viibimine on raskendatud kõrge ammoniaagisisalduse tõttu. Kohustuse ülevõtmise aluseks on loomapidamise nõuete oluline rikkumine, 23.09.2025 ettekirjutuse nr 16-707-25/061-1 täitmata jätmine ning ettekirjutuse mittekohane täitmine. Protokollis on kirjas, et kass paigutati MTÜ CatsHelp hoole alla. Menetlustoimingu käigu kohta koostati 14.10.2025 kuupäeva kandev protokoll nr 16-707-25/073 (dtl 189-190), milles on kirjas, et 23.09.2025 ettekirjutuse punkt 1 oli täitmata (korteri sisekliima), ettekirjutuse punkt 2 oli täidetud, kuna kassile oli tagatud liivakast, punkt 3 (marutaudi vastu vaktsineerimine) osas märkis vastustaja, et kuna PTA võttis üle looma nõuetekohase pidamise kohustuse, on kohustuse aluseks olevad asjaolud ära langenud.
28.Kohus jääb ka 10.10.2025 toimunud kaebaja valdusesse sisenemise õiguspärasuse hindamisel seisukohale, mida kohus avaldas juba 19.09.2025 toimingu puhul, st kohus leiab, et kaebaja valdusesse sisenemine oli õiguspärane. Lisaks nähtub vastustaja poolt koos 30.04.2026 vastusega esitatud rinnakaamera salvestistelt, et kaebaja osutas toimingu tegemisele aktiivset vastupanu ning ei lubanud ametnikku pika aja vältel korterisse. Vastustaja selgitas kaebajale korduvalt menetlustoimingu eesmärki ning põhjuseid. Salvestiselt nähtub, et kaebaja sai selgitustest aru. Korterisse sisenemine osutus võimalikuks alles siis, kui saabus politsei.
29.10.10.2025 menetlustoimingu viimaselt salvestiselt on näha, et nimetatud toimingu tulemusel võeti kaebaja korterist kaasa hirmunud kass, kes oli pugenud kardina taha. Asja materjalidest nähtuvalt ei teostatud 14.10.2025 menetlustoiminguid, vaid üksnes vormistati 10.10.2025 menetlustoimingu protokoll. Protokolli koostamine iseenesest ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja subjektiivseid õigusi rikub 10.10.2025 toiming.
30.15.10.2025 ettekirjutusega kohustati kaebajat võõrandama kass MTÜ-le CatsHelp (dtl 194196). Ettekirjutuse täitmise tähtajaks on märgitud 16.10.2025. Samuti on välja toodud, et arvestades rikkumise ulatust loomapidajalt tagasisidet ei oodatuid, vaid mindi edasi menetlustoimingutega.
31.LoKS nõuete olulise rikkumise korral või PTA ettekirjutuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral on PTA-l õigus täitmiseks üle võtta need loomapidaja kohustused, mis on seotud looma nõuetekohase pidamisega (LoKS § 64 lg 1). PTA võtab looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse täitmiseks üle LoKS-s ning asendustäitmise ja sunniraha seaduses (ATSS) sätestatud alustel ja korras, rakendades asendustäitmist (LoKS § 64 lg 2). Kohustuse ülevõtmisega samal ajal võib PTA võtta looma tema senisest asukohast ära ja paigutada loomade pidamiseks ettenähtud kohta, kui looma jätmine senisesse asukohta ohustab tema tervist või elu või ei võimalda PTA-l täita looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustust (LoKS § 64 lg 3). LoKS § 64 lg 4 kohaselt paneb PTA looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmise korral loomapidajale ettekirjutusega kohustuse loom võõrandada või korraldada looma hukkamine ettekirjutusega määratud viisil ja tingimustel. Kui looma terviseseisundi tõttu ei ole võimalik rakendada LoKS § 64 lg-tes 3–5 sätestatut ilma looma tervist või elu ohustamata või 7(10)
loomapidajast tuleneval muul põhjusel, rakendab PTA asendustäitmist, korraldades looma võõrandamise või hukkamise (LoKS § 64 lg 6).
32.Kaebajalt looma nõuetekohase pidamise kohustust üle võttes tugines PTA kaebaja poolt LoKS § 3 lg 2 p 3 rikkumisele. Nagu nähtub ettekirjutuse põhjendavast osast, siis ei olnud korteri mikrokliima võrreldes eelneva külastusega paranenud. Korteris levis uriini hais ning korter oli jätkuvalt asjadest puhastamata. Kohtule 30.04.2025 vastustaja poolt edastatud rinnakaamera viimase salvestuse lõpus on näha korteri seisukord, mis ühtib 23.09.2025 ettekirjutusele lisatud fotodelt nähtuga. Salvestisel rõhutab ametnik korduvalt, et korter ei ole korras ning olukord ei ole võrreldes 19.09.2025 külastusega paranenud. Samuti rõhutatakse, et korteris levib ammoniaagi lõhn. Kohtul ei ole alust vastustaja ametniku poolt suuliselt salvestisel esitatud kirjelduses kahelda. Kirjeldus ühtib 23.09.2025 ettekirjutuse lisaks olevatel fotodel tuvastatuga ja rinnakaamera viimase salvestise lõpus nähtuvaga. Kaebaja ise iseenesest ei sea nimetatud väiteid kahtluse alla, tuginedes vaid väitele, et korteris on remont ja et tegemist ei ole kassi uriini lõhnaga. Arvestades asjade paigutust korteris ei loe kohus usutavaks, et tegemist on ajutise olukorraga. Kohus möönab, et ammoniaagilõhna ega ka selle puudumist ei ole võimalik tagantjärele tõendada muul moel kui kohal viibinud inimeste ütlustega. Kohtule ei nähtu aga põhjust, miks järelevalveametnik pidanuks protokollis ja menetlustoimingut läbi viies valetama. Kogumis vihjetega, mis ajendasid PTA-d kaebajat kontrollima, loeb kohus PTA väite piisavalt tõendatuks. Ka ilma ammoniaagilõhnata olnuks loomapidamise tingimused siiski eeltoodud põhjustel ilmselgelt sobimatud ja loomale ohtlikud
33.Seega loeb kohus tuvastatuks, et 23.09.2025 ettekirjutuse punkt 1 ei olnud täidetud, st kassile ei olnud tagatud eluks sobivat mikrokliimat. Arvestades loomapidamise tingimusi ja sellega seotud rikkumise ulatust leiab kohus, et looma heaolu arvestades oli tegemist proportsionaalse meetmega. Kaebajal oli võimalik 23.09.2025 ettekirjutus täita ja oma korter liigsest prahist koristada. Nimetatu ei oleks nõudnud suurt ressurssi ega kulutusi. Kaebajal oli vajadusel võimalik paluda abi oma lähedastelt. Kaebaja seda ei teinud. Kaebajale ei ole küll enam ette heidetud, et ta ei ole kassi marutaudi vastu vaktsineerinud, kuid rinnakaamera salvestisel kaebaja selgitab, et ta ei ole kassi vaktsineerinud, kuna tegemist on kodukassiga, kes ei käi väljas.
34.Sunnivahendi rakendamise õiguspärasus ei sõltu ettekirjutuse õiguspärasusest. Kehtivat ettekirjutust on võimalik sundtäita, sõltumata adressaadi vastuväidetest ettekirjutuse õiguspärasusele (HMS § 60, ATSS § 8 lg-d 1 ja 3). Kohus kontrollib haldustäite vaidlustes üldjuhul seda, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis olid proportsionaalsed ning ei esine sunni kohaldamist välistavat asjaolu (Riigikohtu halduskolleegiumi 12. aprilli 2022. a otsus asjas nr 3-19-2051, p 10; 22. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 16).
35.Vaidlusalune 23.09.2025 ettekirjutus oli sundtäitmise ajal kehtiv ning selles ei esinenud tühisuse aluseid (ATSS § 8 lg 1). Samuti ei tuvasta kohus sunnivahendi rakendamist välistavaid asjaolusid (ATSS § 8 lg 3). Vastustaja on teinud kaebajale 23.09.2025. a ettekirjutuses vastavalt ATSS § 7 lg-le 1 enne sunnivahendi rakendamist kirjaliku hoiatuse (dtl 13). Kuivõrd hoiatus kaasnes vaidlusaluse ettekirjutusega, mis on ATSS § 7 lg 2 kohaselt lubatav, siis on üheselt arusaadav, millise ettekirjutuse täitmist taotletakse. Hoiatusest selgub vastavalt ATSS § 7 lg 1 p-le 4 sunnivahend, mida ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatakse, kuivõrd PTA on selgitanud, et ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendab vastustaja asendustäitmist, täites ettekirjutuse ise või korraldades selle täitmise kolmanda isiku poolt. Kuna ettekirjutuse eesmärgiks on loomale nõuetekohaste pidamistingimuste tagamine, siis pidi kaebaja mõistma, et kui kaebaja ise vastavaid tingimusi ei taga, siis peab looma heaolu tagama ja vastavad kohustused üle võtma vastustaja. Samuti on vaidlusaluses ettekirjutuses, milles hoiatus sisaldub, märgitud nõuetekohaselt järgnev teave: kaebaja ees- ja perekonnanimi ning aadress; kuupäev, milleni on aega ettekirjutus vabatahtlikult täita, s.o 05.10.2025; hoiatuse teinud haldusorgani nimetus; hoiatuse teinud haldusorgani volitatud ametiisiku allkiri; hoiatuse koostamise kuupäev (ATSS § 7 8(10)
lg 1 p-d 1, 3, 5-7). Vastavalt ATSS § 7 lg-le 3 võimaldas hoiatusega ettekirjutuse vabatahtlikult täitmiseks antud tähtaeg, s.o 05.10.2025, kaebajal kohustust täita. Arvestades kohustuse iseloomu (korter oli vajalik koristada) ei saa tähtaega pidada ülemäära lühikeseks. Kaebajal oli selle aja jooksul mõistlik võimalus oma majapidamist korrastada ja looma nõuetekohane pidamine tagada. PTA ei kohustanud kaebajat teostama ehitustöid ning ettekirjutuse täitmiseks piisanuks, kui kaebaja oleks ruumid mõistlikul määral koristanud. Asendustäitmise rakendamise hoiatuses on märgitud ka asendustäitmise kulude eeldatav suurus, s.o 500 eurot (ATSS § 7 lg 6).
36.Kuna kaebaja ei olnud PTA 23.09.2025 ettekirjutust tähtaegselt täitnud, siis oli 10.10.2025 asendustäitmise korras looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmine ja kassi majapidamisest eemaldamine, tema tervisele ja heaolule vastavatesse tingimustesse toimetamine põhjendatud (ATSS § 11 lg 1; LoKS § 64 lg-d 1-3 ja 6, § 64 2 lg 2). Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja ei korraldanud ise kassi võõrandamist, st jättis täitmata 15.10.2025 ettekirjutuses toodud kohustuse võõrandada kass ise hiljemalt 16.10.2025.
37.Kassi kaebajalt võõrandamist 28.10.2025 toiminguga põhjendas PTA asendustäitmise toimingu protokollis (dtl 284-286) kaebaja poolt 15.10.2025 ettekirjutuse täitmata jätmisega. Toimingu protokollist nähtub, et 10.10.2025 looma nõuetekohase pidamise ülevõtmise protokoll jäeti toimingu järgselt kaebaja postkasti. 15.10.2025 ettekirjutuse täitmise tähtajaks on märgitud 16.10.2025. Kohtu hinnangul ei vasta hea halduse tavale ettekirjutuse täitmiseks niivõrd lühikese tähtaja määramine. Kohtu jaoks on kaebaja suhtumist arvestades küll usutav, et kaebaja ei oleks soostunud ise kassi võõrandama, kuid nimetatu ei õigusta menetlusnormide rikkumist. Samas ei ole asendustäitmise toimingutega alustatud enne 28.10.2025, st on tuvastatud, et 15.10.2025 ettekirjutus, mis kohustas kaebajat kass ise võõrandama, on täitmata. Kaebaja on oma 17.11.2025 kaebuse täienduses selgitanud, et ta sai protokollid ja otsused kätte 15.10.2025, sh järelevalvetasu otsuse sai ta kätte 16.10.2025. Seega oli kaebaja 28.10.2025 toimingu tegemisele eelnevalt teadlik kohustusest võõrandada kass MTÜ-le CatsHelp, kuid ta seda ei teinud.
38.Ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei täitnud 15.10.2025 ettekirjutust. Kohus nõustub iseenesest, et looma ei saanud 15.10.2025 jätta kaebaja korterisse, sest looma pidamise tingimused ei vastanud nõuetele. Kuigi põhimõtteliselt oleks sellises olukorras mõeldav teha loomapidajale veelkord ettekirjutus korrastada oma korterit selliselt, et see oleks loomadele sobiv ja ohutu (hoides loomi seni asenduskodus), otsustas PTA praegusel juhul õigustatult looma võõrandamise kasuks. Kaebaja korteris valitses juba 19.09.2025 sarnane olukord, kuid kaebaja ei võtnud midagi ette selleks, et olukorda parandada. Kaebaja käitumine menetlustoimingute käigus viitab soovimatusele olukorda parandada. Seega oli vastustaja õigustatud 28.10.2025 toiminguga otsustama LoKS § 652 lg 1 alusel kassi võõrandamise MTÜ-le CatsHelp, kelle hoole alla kass 10.10.2025 paigutati. Toiming on õiguspärane.
39.Kaebaja on esitanud nõude kassi tagastamiseks. Kuna PTA toimingud, mis olid suunatud kassi äravõtmisele ja võõrandamisele on õiguspärased, siis puudub alus kassi kaebajale tagastamiseks. Seega jääb rahuldamata ka kohustamisnõue. 29.09.2025 ja 15.10.2025 järelevalvetasu otsused
40.PTA 29.09.2025 (dtl 267-268) ja 15.10 2025 (282-283) järelevalvetasu otsustega kohustati kaebajat tasuma 19.09.2025 ja 10.10.2025 järelevalvetoimingu läbiviimisega kaasnenud järelevalvetasu.
41.LoKS § 60 lg 21 kohaselt on Põllumajandus- ja Toiduameti teostatav riiklik järelevalve, välja arvatud katseloomade puhul, riiklik veterinaarjärelevalve veterinaarseaduse tähenduses ja seda teostatakse samas seaduses sätestatud korras. Veterinaarseaduse § 85 lõige 1 sätestab, et veterinaarjärelevalve tasu on veterinaarjärelevalve teostamise ja veterinaarkontrolli toimingu (edaspidi koos veterinaarjärelevalve toiming) tegemise eest käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud määras tasutav summa (edaspidi järelevalvetasu). Järelevalvetasu laekub Rahandusministeeriumi riigikassa kontsernikonto koosseisus olevale arvelduskontole. 9(10)
Veterinaarjärelevalve toimingu tegemise kulude hulka arvatakse veterinaarjärelevalveametniku veterinaarjärelevalve teostamiseks ja veterinaarkontrolli tegemiseks tehaslaevale lähetamise kulud. Sama seaduse § 87 lõike 9 kohaselt võetakse järelevalvetasu määra arvutamise aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 sätestatud kulud, mis on seotud Põllumajandus- ja Toiduameti veterinaarjärelevalve toimingute tegemisega, lg 7 kohaselt kehtestab veterinaarjärelevalve toimingu eest võetava tunnitasu määra igaks aastaks valdkonna eest vastustav minister määrusega. Regionaal- ja põllumanajdusministri 17.12.2024 määrusega nr 84 kehtestati toidu- sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingu eest võetava tunnitasu määraks 2025. aastal oli 33,1 eurot. Vaidlusalustes otsustes on nimetatud määrast lähtutud. Kaebaja ei ole vaidlustanud otsustes kajastatud tundide arvu. Seega on nimetatud otsused õiguspärased.
42.Kokkuvõtvalt jääb kaebus kogu ulatuses rahuldamata.
MENETLUSKULUD
43.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.