ja koht Resolutsioonmääruse 26.08.2026, Tallinn põhjendustega täiendamise aeg ja koht Haldusasja number 3-26-2627 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus N.C kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad
Taotluse esitanud haldusorgan – Politsei- ja Piirivalveamet, Margit Paas, Katrin Toom Puudutatud isik – N.C (sünd sündinud 22.11.2004) Puudutatud isiku esindaja – Uljana Ponomarjova
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetluses 26.08.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde 1) Tallinna Halduskohtu 24.07.2026 määrus haldusasjas 3-26-2225. 2) Politsei- ja Piirivalveameti 23.07.2026 taotlus haldusasjas 3-26-2225.
2.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus osaliselt. Anda luba N.C kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 18.09.2026 (kaasa arvatud).
3.Politsei- ja Piirivalveametil koos puudutatud isiku esindajaga tuleb määrust puututatud isikule viivitamatult tutvustada.
Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
1.N.C Eestisse saabumise ja esmase kinnipidamise asjaolud on kokkuvõtlikult järgmised: 22.07.2026 kontrolliti Keevise tn 10 Tallinn juures kell 11:13 viite alaealist isikut, kellest üks oli N.C-d. Isikul ei olnud kaasas ühtegi päritolu tõendavat või isikuandmetega dokumenti. Isiku sõnul soovis ta jõuda Suurbritanniasse, Hollandisse või Saksamaale, aga auto tõi ta Eestisse. Isik peeti 22.07.2026 kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lõigete 1, 2 punktide 1, 2, 3, 6 alusel ja toimetati kinnipidamiskeskusse. Esialgu väitis isik, et tema nimeks on N.C-d ning väitis end olevat alaealine, sündinud 22.08.2010. Isiku taustakontrolli läbiviimise käigus esitas ta soovi taotleda rahvusvahelist kaitset. Isik peeti kinni 23.07.2026 kell 14.50 Harjumaa, Rae vald, Soodevahe küla, Linnaaru tee 5/1, välismaalasele rahvusvahalise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 65 lõike 2 punktide 1, 2 ja 4 alusel. Isiku reisiteekond: Sudaan-Liibüa-Tšaad-Itaalia-Prantsusmaa-Eesti.
2.PPA tuvastas, et isik saabus Euroopa Liitu ja Schengeni alale Valgevenest ebaseaduslikult piiri ületades Läti kaudu, mistõttu tegi PPA 07.08.2026 tagasivõtutaotluse Läti Vabariigile (dtl 4). Läti Vabariigi ametivõimude vastus registreeriti 14.08.2026, milles Läti vastas, et isik kuulub tagasivõtmisele (dtl 7).
3.24.07.2026 määrusega asjas 3-26-2225 rahuldas Tallinna Halduskohus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) taotluse osaliselt ning andis loa N.C-d kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 24.10.2026 (kaasa arvatud). Kohus andis loa VRKS § 65 lõike 2 punktide1 ja 2 alusel, mille kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada isiku ja kodakondsuse tuvastamiseks ja kontrollimiseks, rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht. Kohus leidis, et isiku suhtes esineb põgenemisoht VSS § 68 punktide 3, 6, 11 mõistes.
4.21.08.2026 läbi viidud vestluse käigus isik kinnitas, et tema täisnimeks on N.C ning on sündinud 22.11.2004. Seega pole tegemist alaealise isikuga.
5.25.08.2026 registreeriti Tallinna Halduskohtus uus PPA taotlus N.C kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 66 lõike 2 alusel ja VSS § 23 lõikes 7 sätestatud korras, VRKS § 65 lõike 1 tingimusi arvestades ja § 65 lõike 2 punktis 7 sätestatud kinnipidamise alusel. PPA taotluse põhimotiivid on järgmised: PPA on seisukohal, et isiku kinnipidamine kuni isiku üleandmiseni vastutavale riigile, Läti Vabariigile, on vältimatult vajalik, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht, mis tugineb isiku varasemale käitumisele (isik on ebaseaduslikult ületanud Valgevene ja Läti piiri ja Läti ja Eesti riigipiiri, esitanud valeandmeid enda isiku kohta, ei esitanud esimeses turvalises liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotlust, viibib Schengenis ebaseaduslikult ja isiku eesmärk oli lahkuda meelepärasesse EL liikmesriiki). Isiku suhtes on PPA koostanud Läti Vabariigile tagasivõtu palve ja Läti Vabariik vastas, et isik kuulub tagasivõtmisele. PPA on seisukohal, et vabaduses viibides ei oleks isik PPA-le kättesaadav vastutavale riigile üleandmiseks. Isik on eelnevalt taotlenud rahvusvahelist kaitset Eesti Vabariigis, enne üleandmise teostamist koostab PPA otsuse, mis tõlgitakse isikule arusaadavase keelde ja peale otsusega tutvumist on isikul aega otsuse vaidlustamiseks. Peale otsuse vaidlustamise aja lõppu saab PPA alustada isiku üleandmise korraldamisega ja tulenevalt Läti Vabariigil
nõudest teatada üleandmisest 5 tööpäeva ette ja PPA poolne täpne üleandmise kuupäev sõltub Läti vastusest ja vastuvõtmise võimekusest. Eeltoodule tuginedes on isiku kinnipidamine kuni kaheks kuuks vajalik ja proportsionaalne meede
6.25.08.2026 tehti isiku suhtes rahvusvahelise kaitse taotluse sisuliselt läbivaatamata jätmise ja vastutavale liikmesriigile üleandmise otsus nr 12607240039-1 (dtl 29 jj).
7.PPA taotluse arutamiseks toimus 26.08.2026 istung, milles puudutatud isik nõustus, et tema taotlus vaadatakse läbi koos 3 teise isikuga.
7.1.N.C esindaja seisukoht istungil oli kokkuvõtlikult järgmine: PPA taotlused ei vasta Ringkonnakohtu poolt asjas 3-26-2220 antud suunistele. Põgenemisohtu ei ole hinnatud individuaalselt ja taotlused on tehtud copy paste meetodil. Taotlustes on mitmeid vigu. Isiku senine taust nii enne kinnipidamist kui kinnipidamisel ei anna alust järeldada põgenemisohtu. Isiku nime vahetus süsteemis on toimunud viitega. Peale seda kui isikule olid selged tema õigused, teavitas isik koheselt PPA-d oma päris nimest ja teeb koostööd. Isik on koheselt teada andnud, et ta väljaandmisotsust ei vaidlusta.
7.2.N.C selgitas, et kui ta täna vabastatakse Eesti siis ta jääks siin ootama PPA juhiseid. Ta ei ole suhelnud isikutega, kelle abil ta Eestisse jõudis ja on kustutanud need kontaktid ära. Ta on saanud kinnipidamise ajal pereliikmetega suhelda. Esitas algselt valeandmed omavanuse kohta, kuna nägi Lätis, kus tal on sõbrad, et nad saadetakse Valgevenesesse tagasi. Kui selgus, et see siin nii ei lähe, esitas õiged andmed. Kinnipidamiskeskuses on kohtlemine hea, kuid pikk kinnipidamine on väga koormav võttes arvesse, et menetlus Lätis võtab ka täiendavalt aega.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.PPA võib oma otsusega rahvusvahelise kaitse taotlejat VRKS § 65 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud tingimusi arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi. Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks (VRKS § 66 lg 2).
9.PPA on tuvastanud, et haldusasjas 3-26-2225 tuvastatud kinnipidamise alused on ära langenud.
10.Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid (VRKS § 67 lg 1). PPA võib otsustada kinnipidamise asemel kinnipidamise alternatiivi kohaldamise, kui esineb VRKS § 65 lõikes 2 nimetatud kinnipidamise alus.
11.PPA tugineb puudutatud isiku kinnipidamisel VRKS § 65 lõike 2 punktile 7, mille kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 14.mai 2024, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust ning millega muudetakse määruseid (EL) 2021/1147 ja (EL) 2021/1060 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 604/2013 (Määrus nr 2024/135) artiklis 44 sätestatud alusel ja korras.
12.Määruse 2024/1351 art 44 punkt 2 sätestab, et kui on olemas põgenemise oht või kui see on vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks, võivad liikmesriigid asjaomast isikut kinni pidada, et tagada üleandmismenetluse täideviimine kooskõlas käesoleva määrusega, kui kinnipidamine toimub isiku olukorra individuaalse hindamise alusel ja on proportsionaalne ning muid leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada.
13.Tegemist on üleandmismenetlusega. PPA tuvastas, et isik saabus Euroopa Liitu ja Schengeni alale Valgevenest ebaseaduslikult piiri ületades Läti kaudu, mistõttu tegi PPA 07.08.2026 tagasivõtutaotluse Läti Vabariigile (dtl 4). Läti Vabariigi ametivõimude vastus registreeriti 14.08.2026, milles Läti vastas, et isik kuulub tagasivõtmisele (dtl 7).
14.VRKS § 65 lõike 3 punkti 1 kohaselt sisustakse põgenemisohtu väljasõidukohutuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 sätestatuga.
14.1.PPA tugineb taotluses põgenemiseohu sisustamisel esiteks VSS § 6 8 punktile 6, mille kohaselt isiku suhtes esineb põgenemisoht kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohtu hinnangul saab põgenemisohtu sellel alusel jaatada. Isik on ebaseaduslikult nii Valgevene-Läti kui ka Läti-Eesti piire ning suundumas Eestist edasi, mis näitab valmisolekut Schengeni alal liikumiseks. Isiku rahvusvahelise kaitse menetluses antud seletused (dtl 8 jj) ega 26.08.2026 kohtuistungil antud seletused, et ta on nõus Lätile üleandmisega, ei veena kohut vastupidises. Isikul on varasemalt olnud kontaktid isikutega, eks võimaldavad ebaseaduslikku rännet Schengeni alal. Isik küll kinnitas 26.08.2026 istungil, et on vastavad kontaktid ära kustutanud, kuid samal ajal on ta suhtluses oma perekonna ja sõpradega. Tõenäoliseks saab pidada, et isikul on lihtsal viisil võimalik uuesti kontakti saada isikutega, kes võimaldavad ringi liikumist Schengeni alale. Vastuseks kohtunõudele selgitas PPA täiendavalt, et rahvusvahelise kaitse menetluses on selgunud, et isik saabus Schengeni alale Valgevenest Läti kaudu, ning sellel teekonnal suhtles temale varasemalt tundmatute (võõraste) isikutega, kes teda Euroopasse saabumiseks abistasid ja juhendasid. Kuigi tal oli võimalik Lätis ja ka Eestis otsida abi saamise eesmärgil suhtlust kohalike ametiasutustega, reisis ta Euroopasse jõudes üheskoos edasi teiste isikutega, kes olid saabunud Lätti ebaseaduslikult ja ilma seadusliku aluse olemasoluta. Seetõttu järeldab PPA, et isik on käitunud teiste, temale tundmatute isikute, antud suuniste järgi (dtl 26). Seega nähtub, et isik on osalenud ebaseaduslikus skeemis, mille eesmärgiks ei olnud turismi eesmärgil liikumine, vaid Schengeni alale püsivalt pääsemine. Isik ka ise esmasel kinnipidamisel 22.07.2026 kinnitanud, et tema soov oli jõuda Euroopa Liidu riiki ja Eesti on transiitriik. Taustakontrolli kokkuvõttes 23.07.2026 on märgitud, et isik soovis jõuda Suurbritanniasse, Hollandisse või Saksamaale. Isik selgitas 26.08.2026 istungil, et esitas oma vanuse kohta valeandmeid sisuliselt eesmärgiga vältida Valgevenesse väljasaatmist, millest nähtub isiku valmidus Euroopa Liidust väljasaatmise vältimiseks valetada.
14.2.PPA tugineb taotluses põgenemiseohu sisustamisel teiseks VSS § 68 punktile 2, sest välismaalane on esitanud valeandmeid rahvusvahelise kaitse taotlemisel. VRKS muudatuste seletuskirja (831 SE) kohaselt VSS § 6 8 punktis 2 nähakse ette, et välismaalane kujutab põgenemise ohtu, kui ta on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumente Eestisse sisenemisel, nt taustakontrollis. Kuna isiks esitas teadvalt valeandmed enda vanuse kohta, saab kohtu hinnangul põgenemisohtu jaatada.
15.VRKS § 67 lõige 1 sätestab, et PPA võib otsustada kinnipidamise asemel kinnipidamise alternatiivi (kindlaksmääratud kohas elamine, PPA-s registreerimas käimine või dokumendi hoiule andmine – VRKS § 67 lg 2 ja § 60 lg 1 koosmõjus) kohaldamise, kui esineb VRKS § 65 lõikes 2 nimetatud kinnipidamise alus (VRKS § 67 lg 1). Arvestades puudutatud isikul sidemete puudumist Eestis, valeandmete esitamist enda vanusesse puutvalt, isiku valmidust Schengeni alale ebaseaduslikult siseneda ja siin edasi olla, isiku võimalusi kontaktide leidmiseks Schengeni alal edasi liikumiseks, ei pea kohus kinnipidamise alternatiive tulemuslikuks.
16.Määruse 2024/1351 artiklis 44 punkt 4 sätestab, et määruse artikli 44 artikli kohaselt kinni peetud taotlejate kinnipidamistingimuste ja tagatiste suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2024/1346 artikleid 11, 12 ja 13.
Direktiivi 2024/1346 artikli 11 punkt 3 sätestab muu hulgas, kui kinnipidamiseks on korralduse andnud haldusasutus, siis näevad liikmesriigid ette kas kinnipidamise õiguspärasuse kiire kohtuliku läbivaatamise ametiülesande korras või taotleja taotlusel või mõlemad. Ametiülesande korras teostatav läbivaatamine viiakse lõpule iga juhtumi asjaolusid arvestades võimalikult kiiresti, hiljemalt 15 päeva või erakorralistel juhtudel 21 päeva jooksul alates kinnipidamise algusest. Kui esimeses lõigus osutatud kohtulikku läbivaatamist ametiülesande korras ei viida lõpule 21 päeva jooksul alates kinnipidamise algusest või kui taotleja esitatud taotlusel teostatavat läbivaatamist ei viida lõpule 21 päeva jooksul pärast asjakohaste menetluste alustamist, vabastatakse asjaomane taotleja viivitamata. PPA muutis isiku kinnipidamise aluseid 25.08.2026 kell 09:30 VRKS § 65 lõike 2 punktiks 7, sest isik on üleantav Läti Vabariigile ja tegi samal päeval üleandmisotsuse. Taotlus on tähtaegne.
17.Määruse 2024/1351 art 45 lõike 3 punkti a kohaselt erandina artiklist 46, kui isik on kinni peetud, toimub selle isiku üleandmine üleandvalt liikmesriigilt vastutavale liikmesriigile niipea kui tegelikkuses võimalik ja viie nädala jooksul alates kuupäevast, mil vastuvõtmispalve rahuldati või tagasivõtmisteade kinnitati. PPA taotlusest nähtuvalt edastas PPA 07.08.2026 Läti Vabariigile tagasivõtutaotluse, Läti Vabariigi ametivõimude vastus saabus 14.08.2026, milles Läti teatas, et isik kuulub tagasivõtmisele. Seega selleks, et kinnipidamine oleks õiguspärane, peab puudutatud isiku Läti Vabariigile üleandmine toimuma hiljemalt 18.09.2026 s.o ning kinnipidamine taotletud alusel on võimalik kuni selle ajani. Kokkuvõte
18.Kohus rahuldab PPA taotluse osaliselt ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kuni 18.09.2026 (kaasa arvatud) (VRKS § 66 lg 2, § 65 lg 2 p 7 ning HKMS § 264 lg-d 1 ja 3).
19.Asjas ei nähtu, et KPK-sse paigutamine oleks vastuolus turvalisuse kaalutlustega (direktiivi 2024/1346 artikkel 12). Kohus leiab, et kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes.
20.Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest või arestimajast vabastada (VRKS § 71 lg 1).
21.Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünnikuupäev tähemärkidega (HKMS § 173 lg 5, VRKS § 9 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.