lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-2497/158

Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.11.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-2497/158
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
13.11.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3806
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
IR Eesti OÜ10406743Tallinn, Võlvi tn 6 korteriühistu80136305(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht 13.11.2024, Tallinn Kohtuasja number

2-21-2497

Kohtuasi

Tallinn, Võlvi tn 6 korteriühistu avaldus L.Y vastu rikkumise kõrvaldamise ja kahju hüvitamise nõudes L.Y vastuavaldus Tallinn, Võlvi tn 6 korteriühistu vastu küttetorustiku ümberehitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.06.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

L.Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Tallinn, Võlvi tn 6 korteriühistu (registrikood 80136305), lepinguline esindaja vandeadvokaat Deivi Vaht Puudutatud isikud: 1)

L.Y (isikukood XXX)

2)

H.C (isikukood XXX)

3)

S.T (isikukood XXX)

4)

P.S (isikukood XXX)

5)

G.S (isikukood XXX)

6)

W.V (isikukood XXX)

7)

Q.E (isikukood XXX)

8)

U.O (isikukood XXX)

9)

Y.H (isikukood XXX)

10) I.L (isikukood XXX) 11) E.K (isikukood XXX) 12) A.V (isikukood XXX) 13) N.O (isikukood XXX) 14) L.V (isikukood XXX)

2-21-2497 15) O.G (isikukood XXX) 16) IR Eesti OÜ (registrikood 10406743), seaduslik esindaja T.H 17) G.A (isikukood XXX) 18) K.T (isikukood XXX) 19) O.L (isikukood XXX) 20) O.Q (isikukood XXX) 21) F.M (isikukood XXX) 22) C.D (isikukood XXX) 23) P.Z (isikukood XXX) 24) C.Q (isikukood XXX) 25) Q.O (isikukood XXX) 26) T.J (isikukood XXX) 27) J.O (isikukood XXX) 28) I.X (isikukood XXX) 29) G.V (isikukood XXX) 30) Y.J (isikukood XXX) 31) K.U (isikukood XXX) 32) U.X (isikukood XXX) 33) F.O (isikukood XXX) 34) I.J (isikukood XXX) 35) P.D (isikukood XXX) 36) N.S (isikukood XXX) 37) T.C (isikukood XXX) 38) V.Q (isikukood XXX) 39) Y.W (isikukood XXX) 40) W.T (isikukood XXX)

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

41) X.R

(isikukood XXX)

42) T.U (isikukood XXX) 43) C.N (isikukood XXX) 44) Q.D (isikukood XXX) 45) A.U (isikukood XXX) 46) A.O (isikukood XXX) 47) M.C (isikukood XXX)

2-21-2497 48) M.Y (isikukood XXX) 49) N.J (isikukood XXX) 50) X.Y (isikukood XXX) 51) L.A (isikukood XXX) 52) Y.I (isikukood XXX) 53) C.K (isikukood XXX) 54) J.W (isikukood XXX) 55) A.F (isikukood XXX) 56) K.F (isikukood XXX) 57) O.V (isikukood XXX) 58) S.Y (isikukood XXX) 59) B.R (isikukood XXX) 60) D.V (isikukood XXX) 61) A.G (isikukood XXX) 62) Q.L (isikukood XXX) 63) T.B (isikukood XXX) 64) W.K (isikukood XXX) 65) W.L (isikukood XXX) 66) I.M (isikukood XXX) 67) E.N (isikukood XXX) 68) H.M (isikukood XXX) 69) Y.S (isikukood XXX) 70) D.D (isikukood XXX) 71) B.G (isikukood XXX) 72) G.R (isikukood XXX) 73) P.V (isikukood XXX) 74) S.A (isikukood XXX) 75) L.O (isikukood XXX) 76) T.K (isikukood XXX) 77) L.K (isikukood XXX) 78) C.U (isikukood XXX) 79) V.G (isikukood XXX) 80) M.W (isikukood XXX) 81) H.D (isikukood XXX)

2-21-2497 Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Asendada menetluses puudutatud isikuna osalenud W (isikukood XXXXXXXXXX) X.R ’ga (isikukood XXX).
2.Jätta Harju Maakohtu 10.06.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.
3.Jätta L.Y määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta määruskaebemenetluse kulud L.Y kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Tallinn, Võlvi tn 6 korteriühistu (avaldaja) esitas 17.02.2021 Harju Maakohtule avalduse, milles palus kohustada Tallinnas Võlvi tn 6 asuva korterelamu (korterelamu) korteri nr 12 (korter) omanikku L.Y-d (puudutatud isik I) kõrvaldama korteri WC-s paiknevatele küttetorudele ning vannitoas siugtorule paigaldatud kraanid, ning mõista puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja kahjuhüvitis 252 eurot.
1.1.Avalduse kohaselt renoveeriti 2016. a korterelamu küttesüsteemi (vana küttesüsteem asendati uuega). Uus küttesüsteem töötas neli aastat probleemideta, kuni 02.07.2020 pöördus puudutatud isik I avaldaja poole nõudega ehitada tema korteris küttesüsteem ümber. Puudutatud isik I ei olnud rahul, et tema korteris paigaldati küttetorud WC lae alla, kuigi teistes korterites lähevad torude läbiviigud otse ülemisele korrusele. Avaldaja selgitas puudutatud isikule I, et puudutatud isiku I korterisse rajatud lahendus oli tehniline otsus, millele puudutatud isik I andis oma (suulise) nõusoleku. Torude läbiviike polnud võimalik otse ülemisele korrusele viia, kuna ülemises korteris (nr 16) on tehtud ümberehitused.
1.2.Puudutatud isiku I korteris olevad torude horisontaalviigud omavat üksnes minimaalset mõju küttesüsteemi eesmärgipärasele toimimisele (0,1% ehk 1/1000 kogu küttesüsteemi rõhukaost). Soojuse mõttes on torude paigutus puudutatud isikule I kasulik. Mingit muud mõju torustiku horisontaalsel paiknemisel süsteemile ei ole. Ümberehitustööd korterites 12 ja 16 oleksid tehniliselt ebaotstarbekad ja kallid.
1.3.2020. a septembris küttesüsteemi sisse lülitades selgus, et maja vasakpoolses püstakus (korterites 16, 20, 24, 28, 32 ja 36) ei ole vannitoa küttepüstakus sooja. Avaldaja kutsutud

2-21-2497 spetsialist ei suutnud probleemi põhjust tuvastada, kuna puudutatud isik I ei lasknud santehnikut korterisse. Avaldaja pöördus kohtutäituri poole, kes fikseeriks puudutatud isiku I korteri vannitoa ja WC torude olukorra. Kohtutäitur Risto Sepa fakti tuvastamise aktist nähtub, et puudutatud isiku I vannitoa ja WC küttetorudele on paigaldatud kraanid, millega on ülemiste korterite (16, 20, 24, 28, 32 ja 36) sooja vee tsirkulatsioon sanitaarruumide kütmiseks suletud. 16.12.2020 avas puudutatud isik I kraanid ja soojavarustus taastus.

1.4.Avaldajal on kohustus tagada, et korterelamu tehnosüsteemid oleksid töökorras. Puudutatud isiku I tegevus tõi teistele korteriomanikele kaasa ebamugavusi ja rikkus nende omandiõigust. Avaldaja nõuab puudutatud isikult I rikkumise kõrvaldamist: korteri WC-s paiknevatele küttetorudele ning vannitoas siugtorule paigaldatud kraanide eemaldamist. Kraane ei paigaldatud puudutatud isiku I korterisse küttetorustiku rajamisel, vaid need on sinna paigaldatud hiljem. Kraanide paigaldamine püstikule teenib ainult ühte eesmärki: sulgeda vee vool üles minevasse püstikusse ja küttekehadesse.
1.5.Avaldaja kandis puudutatud isiku I tegevuse tõttu kulusid: avaldaja pöördus küttesüsteemi rikke leidmiseks Sanfiks OÜ poole (26.10.2020 arve nr 1872A 36 eurot) ja olukorra põhjuse fikseerimiseks kohtutäituri poole (19.11.2020 arve nr 45F 216 eurot). Avaldaja nõuab puudutatud isikult I kahju (252 eurot) hüvitamist. Menetlusosaliste seisukohad avalduse kohta
2.Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu. Puudutatud isiku I korterisse paigaldatud küttesüsteemi torustik ei vasta projektile. Tööde teostus ei ole esteetiline ega tehniliselt otstarbekas. Projektile mittevastav lahendus tehti korteri nr 16 huvides, kes ei soovinud muuta oma korteri põrandakütte lahendust. Puudutatud isik I ei ole andnud nõusolekut küttesüsteemi paigaldamiseks osundatud viisil. Avaldaja ei ole ka tõendanud, et vaidlusalused kraanid paigaldas puudutatud isik I. Avaldaja nõue aegunud.
3.Ülejäänud puudutatud isikud avalduse kohta oma seisukohta ei esitanud. Puudutatud isiku I vastuavaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
4.Puudutatud isik I esitas 21.03.2021 Harju Maakohtule vastuavalduse, milles palus kohustada avaldajat eemaldama korterist projektile mittevastav küttetorustik ja paigaldama projektile vastav küttetorustik. Vastuavalduses tugines puudutatud isik I ülalpool p-s 2 toodud asjaoludele ja põhjendustele. Lisaks leidis puudutatud isik I, et tema nõue ei ole aegunud ja puudutatud isik I ei ole käitunud pahatahtlikult. Puudutatud isik I sai alles 2020. a teada, et tema korterisse paigaldatud küttesüsteemi torustik ei vasta projektile. Menetlusosaliste seisukohad vastuavalduse kohta
5.Avaldaja vaidles vastuavaldusele vastu. Puudutatud isiku I korteri küttetorud paigaldati 2016. a puudutatud isiku I suulisel nõusolekul. Seega on vastuavalduse nõuded aegunud ja puudutatud isiku I käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Vastuavaldus on kohtule esitatud 21.03.2021 ehk ligi viis aastat pärast tööde valmimist. Puudutatud isik I viibis ehitamise juures ja nägi, et torud paigaldatakse lae alla. Seega on puudutatud isik I kaotanud õiguse küttesüsteemi ümberehitamist nõuda. Lahenduse ebaesteetilisus on subjektiivne hinnang ning arvestades seda, et puudutatud isik I oli lahendusega nõus, ei pidanud ta seda ehitamise ajal ebaesteetiliseks. Torustikku ei saanud tehnilistel põhjustel teisiti paigutada,

2-21-2497 kuna korteris nr 16 on vannitoa ja WC vaheline sein eemaldatud. Vastuavalduse rahuldamisel tuleks küttetorustik ümber ehitada ka teistes korterites.

6.Ülejäänud puudutatud isikud vastuavalduse kohta oma seisukohta ei esitanud. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine
7.Harju Maakohus kohaldas 09.03.2021 määrusega avaldaja taotlusel esialgset õiguskaitset ja kandis esialgse õiguskaitse korras puudutatud isiku I korteri kohta avatud kinnistusraamatu registriosa kolmandasse jakku märkuse käimasoleva kohtuvaidluse kohta. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas 10.06.2024 määrusega avalduse, kohustas puudutatud isikut I kõrvaldama korteri WC-s paiknevatelt küttetorudelt ja vannitoas paiknevalt siugtorult kraanid, ning mõistis puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 252 eurot. Vastuavaldus jäi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku I kanda ning mõistis puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja menetluskuluse hüvitise 8055 eurot.
8.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb puudutatud isiku I vastuavalduse nõue jätta rahuldamata, kuna see on aegunud. Korterelamu küttesüsteem renoveeriti 2016. a. Renoveerimise käigus paigaldati korterelamu sanitaarruumidesse küttetorustik. Puudutatud isiku I korteris paikneb küttetorustik WC lae all. Osundatud lahendus erineb teistest korteritest. APK EHITUS OÜ projektis (töö nr 16030, 01.06.2016) ei ole puudutatud isiku I korterit läbivat küttesüsteemi osa kajastatud. Korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla osadeks jaotatud (mh ühiskasutuses olevad torustikud), on korteriomanike kaasomandis, isegi kui need läbivad korteriomandi reaalosa. Korteriomanik võib korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 30 lg 2 alusel nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt, ning kui eriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest. Korteriühistu vastutab korteriomaniku ees korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning võlaõigusseaduse (VÕS) kahju hüvitamist reguleerivate sätete alusel. Korteriühistu liikme suhe korteriühistuga on tehingulaadne suhe. Korteriomaniku nõude aegumisele kohaldub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi kolmeaastane aegumistähtaeg. Kui korteriomanikule on korteriühistu kohustuste rikkumise tõttu tekkinud kahju, peab korteriomanik üldjuhul arvestama kõikide mõistlikult ettenähtavate tagajärgedega ning esitama kõik rikkumisest tulenevad nõuded kolmeaastase aegumistähtaja jooksul. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Seadusest ei tulene otseselt, millal võib võlausaldaja nõuda lepingu rikkumisest tuleneva kohustuse täitmist. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse ning võlausaldaja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumisel pärast kohustuse tekkimist. Aegumistähtaja alguse väljaselgitamiseks tuleb seega tuvastada, millal möödus VÕS § 82 lg-s 3 ja VÕS § 82

2-21-2497 lg 7 kolmandas lauses osundatud mõistlik aeg. Korterelamu küttetorustik valmis 2016. a lõpus. Küttetorustiku paigaldus on toiming, mille toimumine ja tagajärg on kohe nähtav. Ka juhul, kui puudutatud isik I ei andnud nõusolekut torude paigutamiseks korteri WC lae alla ega ei viibinud tööde juures, oli puudutatud isik I tööde tegemisest teadlik ja sai torude paiknemisest teadlikuks vahetult pärast tööde tegemist. Mõistlikuks nõude sissenõutavaks muutumise ajaks saab pidada kolme kuud. Seega algas puudutatud isiku I nõude aegumine kolm kuud pärast tööde tegemist, s.o hiljemalt 2017. a aprillis, ning nõuded aegusid 2020. a. Puudutatud isiku I vastuavaldus on esitatud 21.03.2021, s.o pärast aegumistähtaja möödumist.

8.2.Avaldaja nõue kohustada puudutatud isikut I kõrvaldama korteri WC-s paiknevatele küttetorudele ning vannitoas siugtorule paigaldatud kraanid kuulub rahuldamisele. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KrtS § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Eeltoodud sätete järgi on korteriomanikul nii korteriomandi eriomandi korrashoiu kohustus kui ka kaasomandi alalhoiu kohustus ning eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus. Korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, samuti kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust. KrtS § 30 lg 2 esimese lause järgi võib korteriomanik nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. KrtS § 30 lg 4 sätestab, et sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud nõude võib esitada ka korteriühistu. Pärast tööde valmimist tehtud fotode ja kohtutäituri 06.11.2020 fakti tuvastamise aktiga on tõendatud, et puudutatud isik I on teinud sanitaarruumide küttetorustikus muudatusi (s.o paigaldanud torustikule kuulkraanid). Pärast tööde valmimist tehtud fotodel kraane ei ole. Küll aga on kraanid olemas kohtutäituri 06.11.2020 fakti tuvastamise aktis toodud fotodel ja nende olemasolu kinnitab ka G 18.03.2021 eksperdiarvamuses toodud kirjeldus. C 20.12.2023 eksperdiarvamuses on märgitud, et torustikele on paigaldatud kraanid, mis ei ole tavapärane. Küttetorustikule kuulkraanide paigaldamine ja nende omavoliline sulgemine on lubamatu, vastuolus hea usu põhimõttega ja ületab omandi tavakasutusest tekkivaid mõjusid, mida teised korteriomanikud oleksid kohustatud taluma. Puudutatud isik I ei ole toonud esile asjaolusid, millest nähtuks, et kuulkraanide paigaldus oleks kooskõlas korteriomanike kokkulepete ja/või seaduse ning korteriühistu põhikirjaga. Seega on puudutatud isik I rikkunud KrtS § 31 lg 1 p-st 1 ja § 12 lg-st 2 tulenevat kaasomandi alalhoiu ning teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustust. Korteriomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste omanike õiguste kahjustamisest. Asjaolu, et küttesüsteemi rekonstrueerimistöödel kalduti projektist kõrvale, ei välista avaldaja nõude rahuldamist. C 20.12.2023 eksperdiarvamuse kohaselt töötab küttesüsteem olemasoleval kujul sihipäraselt, vaatamata sellele, et nõutav ehitusdokumentatsioon (tööprojekt, teostusjoonised) puudub. Tööde teostamisega seotud nõuded oleks puudutatud isik I pidanud maksma panema aegumistähtaja jooksul, kuid seda puudutatud isik ei teinud. Korteriomanikul ei ole õigust toimivat kaasomandi eset muuta, sh paigaldada küttetorustikule süsteemi toimimist halvata võimaldavaid kuulkraane.

2-21-2497 Kuna kuulkraanid paigaldati torustikule kõige varem 2020. aastal (varasemalt töötas küttesüsteem probleemideta) ning avaldaja esitas avalduse kraanide eemaldamiseks 17.02.2021, ei ole avaldaja nõue aegunud.

8.3.Avaldaja nõue kahju hüvitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Avaldaja tegi 2020. a kulutusi küttesüsteemi rikke kindlakstegemiseks 36 euro ulatuses (mida tõendab Sanfiks OÜ 26.10.2020 arve nr 1872A) ja rikke põhjuse fikseerimiseks 216 euro ulatuses (mida tõendab kohtutäituri 19.11.2020 arve nr 45F). Avaldaja nõude õiguslik alus on VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3. Avaldaja kantud kulud olid vajalikud, kuna rikke põhjust välja selgitamata poleks korteriühistul olnud võimalik täita oma kohustust tagada kaasomandi eseme korrashoid. Kulud olid mõistliku suurusega. Kulutuste tegemine (st kahju tekkimine) pidi olema puudutatud isikule I ettenähtav – kraane paigaldades ja sooja vee tsirkulatsiooni sulgedes pidi puudutatud isik I ette nägema, et see võib tekitada korteriühistule kulusid seoses rikke põhjuse väljaselgitamisega. Tekkinud kahju on põhjuslikus seoses puudutatud isikule I etteheidetava õigusvastase käitumisega (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud isik I poleks sooja vee tsirkulatsiooni sulgenud, ei oleks avaldajad küttesüsteemi rikke tuvastamisega seoses kulusid tekkinud. Seega on avaldaja nõue kahju hüvitamiseks 252 euro ulatuses põhjendatud.
8.4.Maakohtu 09.03.2021 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu tuleb jätta kehtima kuni määruse täitmiseni. Määruskaebus
9.Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldaja avaldus rahuldamata ning rahuldada puudutatud isiku I vastuavaldus, tühistada Harju Maakohtu 09.03.2021 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu ning jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus avaldaja kanda.
9.1.Määruskaebuse kohaselt ei ole puudutatud isiku I vastuavalduse nõue (s.o nõue kohustada avaldajat eemaldama korterist projektile mittevastav küttetorustik ja paigaldama korterisse projektile vastav küttetorustik) aegunud. Puudutatud isik I sai asjaolust, et tema korterisse paigutatud küttetorustik ei vasta projektile, teada siis, kui avaldaja pöördus kuulkraanide kõrvaldamise nõudega kohtusse. Avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et puudutatud isikule I oleks küttetorustiku projekti tutvustatud või et puudutatud isik I oleks tööde vastuvõtmisel osalenud. Puudutatud isiku I nõude aegumine algas sellest hetkest, kui ta sai teada (või pidi teada saama), et tema korteris asuv küttetorustik ei vasta projektile.
9.2.Asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et kuulkraanid on paigaldanud puudutatud isik I. Maakohus leidis avaldaja esitatud fotodele tuginedes, et kraanid peavad olema paigutatud puudutatud isiku I poolt. Puudutatud isik I leiab, et fotod, millest ühel on näha ilma kraanideta torustik ja teisel kraanidega torustik, ning asjaolu, et mõlemad fotod olid avaldajal olemas enne kohtutäituri akti, kinnitavad, et kraanid paigaldati juba küttesüsteemi renoveerimise käigus. Kohtul puuduvad erialased teadmised hindamaks kuulkraanide paigaldamise tehnilist põhjust, mistõttu ei ole põhjendatud kohtu seisukoht, et „[p]uuduvad tõendid selle kohta ning kohus ei pea vaidluse asjaolusid arvestades ka usutavaks, et kraanid oleks paigaldatud küttetorustiku rajamisel töövõtja poolt, kuna kaasomandis olevas torustikus vee sulgemise võimaldamiseks korteriomaniku poolt puudub igasugune mõistlik põhjendus.”

2-21-2497 Menetlusosaliste seisukohad

10.Avaldaja ega ülejäänud puudutatud isikud määruskaebuse kohta oma seisukohta ei esitanud. Menetluse edasine käik
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni muutmiseks, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Osas, milles ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi ei muuda ega täienda, nõustub ringkonnakohus põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus TsMS §-ga 659). Määruskaebus jääb rahuldamata.
13.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
14.Määruskaebuse väitel tuleks puudutatud isiku I vastuavalduse nõude aegumistähtaja algus määrata selle järgi, millal puudutatud isik I sai teada, et tema korterisse paigaldatud küttetorustik ei vasta projektile (s.o 2020. a), mitte selle järgi, millal küttetorustiku paigaldamine lõpule viidi (s.o 2016. a). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole puudutatud isiku I nõude aegumistähtaja kulgemise algusaja kindlaksmääramisel eksinud. Puudutatud isiku I korterisse paigaldati küttetorustik 2016. a ja küttesüsteem (sh nii süsteem tervikuna kui ka puudutatud isiku I korteris asuv osa) töötas mitu aastat probleemideta. Asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isik I oleks tema korterisse paigaldatud küttetorustikuga seoses enne 2020. a nõudeid esitanud. Seega oli paigaldatud küttetorustik puudutatud isiku I jaoks üldjoontes vastuvõetav. 2020. a juulis (s.o pärast seda, kui puudutatud isik I sai teada, et teistes korterites on küttetorustik paigaldatud mõnevõrra esteetilisemalt – teistes korterites lähevad torud otse läbi lae, mitte ei kulge osaliselt horisontaalselt lae all), esitas puudutatud isik I avaldajale nõude küttetorustiku paigalduse muutmiseks, tuginedes asjaolule, et olemasolev paigaldus ei vasta projektile. Avaldaja keeldus puudutatud isiku I nõuet täitmast. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et küttetorustikuga seotud nõuete esitamise aegumistähtaeg hakkas puudutatud isiku I jaoks kulgema ajal, mil torustik puudutatud isiku I korterisse paigaldati, mitte ajal, mil puudutatud isik I sai teada sellest, kuidas on torustik paigaldatud teistesse korteritesse või milline oli esialgne projekt. Puudutatud isikul I oli alates 2016. a mitme aasta jooksul võimalik küttesüsteemi sobivust hinnata ja kaaluda, kas esitada nõudeid. Kahtluste tekkimisel oleks puudutatud isik I saanud küsida avaldajalt küttesüsteemi projekti. Praeguseks ajaks on tähtaeg nõuete maksmapanekuks möödunud.
15.Määruskaebuse väitel ei ole avaldaja nõude rahuldamiseks alust, kuna ei ole tõendatud, et kraanid puudutatud isiku I korteris asuvale torustikule paigaldas puudutatud isik I. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus tõendeid hinnanud nõuetekohaselt. TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Ringkonnakohus peab põhjendatuks maakohtu järeldust, et kõiki asjas esile toodud asjaolusid ja seisukohti ning esitatud tõendeid kogumis arvestades ei ole usutav, et kraanid puudutatud isiku I korteris asuvale küttetorustikule oleks paigaldatud renoveerimistööde

2-21-2497 käigus. Pärast tööde valmimist tehtud fotodelt nähtub, et puudutatud isiku I korteris WC-s asuval küttetorustikul ei ole kraane (III kd, tl 170–171). Kohtutäituri 06.11.2020 fakti tuvastamise aktist (I kd, tl 8–9) ja G 18.03.2021 eksperdiarvamusest (I kd, tl 60 pöördel) nähtub, et torustikul on kraanid. C 20.12.2023 eksperdiarvamuses on märgitud, et torustikele paigaldatud kuulkraanid ei ole tavapärased ning teenivad ainult ühte eesmärki: sulgeda vee vool ülesminevasse püstikusse ja küttekehadesse (III kd, tl 139 pöördel ja tl 141). Avaldaja selgituste kohaselt, kuigi puudutatud isiku I korterit puudutav projektdokumentatsioon puudub, ei olnud küttesüsteemi renoveerimise projektis üldisemalt küttetorustikule kraanide paigaldamist ette nähtud (II kd, tl 156 pöördel ja tl 157), ning kraanide paigaldamine puudutatud isiku I korterisse oleks olnud tarbetu ja ebamõistlik (III kd, tl 168). Puudutatud isik I on küll väitnud, et ei ole tõendatud, et kraanid paigaldas just tema, kuid ei ole toonud esile asjaolusid ega põhjendusi, mille pinnalt saaks lugeda usutavaks, et kraanid paigaldati 2016. a renoveerimistööde käigus või mingitel muudel puudutatud isikuga I mitteseotud asjaoludel. Võimaluse, et kraanid paigaldati juba renoveerimistööde käigus, lükkavad ümber avaldaja esitatud eelnevalt viidatud fotod küttetorustikust, millel kraane ei ole (III kd, tl 170– 171).

16.Määruskaebuses on märgitud, et mõlemad fotod (nii see, millel on torustik ilma kraanideta, kui ka see, millel on kraanidega torustik), olid avaldajal olemas juba enne kohtutäituri akti. Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest ei nähtu, et avaldajal oleks foto kraanidega torustikust olnud olemas juba enne kohtutäituri 06.11.2020 fakti tuvastamise akti. Asja materjalide hulgas on ilma kraanideta fotod renoveerimistööde järgsest olukorrast, mille avaldaja esitas 20.03.2024 menetlusdokumendi lisana (III kd, tl 170–171), ja kraanidega fotod, mille on teinud kohtutäitur ja mis sisalduvad kohtutäituri 06.11.2020 fakti tuvastamise aktis (I kd, tl 8–9). Samuti on asja materjalide hulgas C 20.12.2023 eksperdiarvamuses sisalduvad fotod, mis on tehtud eksperdi paikvaatlusel 2023. a oktoobris (III kd, tl 134 pöördel ja tl 141). Rohkem fotosid asja materjalide hulgas ei ole.
17.Ringkonnakohus muudab maakohtu määruse p-s 19.1 esitatud põhjendust, mille kohaselt avaldaja nõue ei ole aegunud, kuna avaldaja esitas kohtule avalduse 17.02.2021, kuid kuulkraanid paigaldati torustikule kõige varem 2020. aastal (kuna varasemalt töötas küttesüsteem probleemideta). Asjaolust, et enne 2020. aastat töötas küttesüsteem probleemideta, ei saa järeldada, et kraanid paigaldati kõige varem 2020. aastal. Iseenesest võis kraanide paigaldamine toimuda ka varem, kuid kuni 2020. aastani võidi kraane mitte kasutada. Eeltoodud täpsustus ei muuda aga ebaõigeks maakohtu järeldust, et avaldaja nõue kraanide eemaldamiseks ei ole aegunud. Enne 2020. aastat ei olnud soojavarustusega probleeme ning usutavasti ei olnud avaldaja kraanide olemasolust teadlik. Kohustuse rikkumise kõrvaldamise nõude aegumine ei saa alata enne, kui rikkumine on toimunud ning isik, kelle suhtes rikkumine on toime pandud, on rikkumisest teada saanud.
18.Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata.
19.Maakohus jättis 09.03.2021 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu kuni asja lõplikult lahendava määruse täitmiseni kehtima. Määruskaebuses taotles puudutatud isik I esialgse õiguskaitse abinõu tühistamist. Määruskaebuses ei ole toodud põhjendusi, millest nähtuks puudutatud isiku I soov vaidlustada esialgse õiguskaitse abinõu jõusse jätmist eraldiseisvalt ka juhul, kui määruskaebus jääb rahuldamata. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus muutmata maakohtu otsustuse maakohtu 09.03.2021 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu kehtima jäämise kohta. Esialgse õiguskaitse abinõu jääb TsMS § 445 lg 2 alusel (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 ja § 477 1 lg 2 teise lausega) kehtima kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

2-21-2497

20.TsMS § 614 lg 1 järgi kuuluvad korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul menetlusosaliste hulka asjassepuutuvad korteriomanikud ja korteriühistu. Kuna praeguses asjas puudutab vaidlus korteriomanike kaasomandi eset, tuleb menetlusosalistena kaasata kõik korteriomanikud. TsMS § 198 lg 3 esimese lause järgi kaasab kohus hagita menetluse osalised omal algatusel. Ringkonnakohus kontrollis kinnistusraamatu andmeid korterelamus asuvate korteriomandite omanike kohta. Kuna korteriomandi nr 36 omanik on alates 22.10.2024 muutunud, asendab ringkonnakohus seni menetluses osalenud puudutatud isiku W tema õigusjärglase X.R ’ga, kes on korteriomandi nr 36 uus omanik. Õigusjärglase poolt menetluse ülevõtmise korral saab õigusjärglane menetlusosaliseks oma õiguseellase asemel – see tähendab, et õigusjärglane võtab menetluse üle sellises seisus, nagu see on. Muu hulgas on õigusjärglane seotud oma õiguseellase poolt menetluse käigus tehtud menetlustoimingutega, sh tema poolt omaks võetud asjaolude ja tehtud avaldustega. Asja materjalid tehakse õigusjärglasele nähtavaks e-toimikus. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai W ringkonnakohtu 10.09.2024 kirja, millega kohus määras menetlusosalistele tähtaja määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulude nimekirjade esitamiseks, kätte 22.09.2024. Seega möödus menetluskulude nimekirjade esitamiseks antud tähtaeg enne korteriomandi omaniku muutumist ja ringkonnakohus ei määra uuele omanikule uuesti menetluskulude nimekirja esitamise tähtaega.
21.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel jätta puudutatud isiku I kanda. Avaldaja ega ülejäänud puudutatud isikud ei esitanud ringkonnakohtule määruskaebemenetluse kulude nimekirja, mistõttu tuleb eeldada, et neil menetluskulusid ei tekkinud, ning avaldaja ja puudutatud isikute menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks vajadus puudub.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja