Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 08.11.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-24-105264/13
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 08.11.2024
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 4238

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.11.2024, Tallinn kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

Tsiviilasja number

2-24-105264

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi H. K. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

2242,95 eurot Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479); lepinguline esindaja S. R. Kostja: H. K. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.

2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja AS Inbank Finance ja kostja vahel 09.09.2021 sõlmitud väikelaenulepingust nr L89006489772 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed (kokku 639,69 eurot) järgmiselt: 15.11.2024 1,46 eurot 15.12.2024 35,48 eurot 15.01.2025 35,72 eurot 15.02.2025 36,30 eurot 15.03.2025 37,73 eurot 15.04.2025 37,51 eurot 15.05.2025 38,36 eurot 15.06.2025 38,74 eurot 15.07.2025 39,57 eurot 15.08.2025 40,02 eurot 15.09.2025 40,67 eurot 15.10.2025 41,46 eurot 15.11.2025 42,00 eurot 15.12.2025 42,78 eurot 15.01.2026 43,38 eurot 15.02.2026 44,09 eurot 15.03.2026 44,42 eurot

3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr L89006489772 tulenevatest tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras nende tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.

4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

6.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,

6.2.Hageja on seisukohal, et algne krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet, esitades selle täitmise kohta järgmised faktiväited. Krediidianalüüsi läbiviimiseks esitas kostja taotlused. Krediidiandja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluste esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Lepingu nr. L89006489772 alusel on krediidiandja teada saanud Maksu- ja Tolliameti päringust, et kostja viimase 12 kuu keskmine igakuine sissetulek oli 1184,96 eurot, väljaminekuteks arvestati 545,00 eurot, lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 48,03 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 591,93 eurot (1184,96-545-48,03). Lepingu nr. L89007559805 alusel on krediidiandja teada saanud Maksu- ja Tolliameti päringust, et kostja viimase 10 kuu keskmine igakuine sissetulek oli 1088,58 eurot, väljaminekuteks arvestati 480,00 eurot. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 16,61 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 543,94 eurot (1088,58-480-48,03-16,61). Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita ühekordse osamaksega laenulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Hageja on tõendina kohtule esitanud failid „Taotlus L89006489772“ (dtl 85) ja „Taotlus L89007559805“ (dtl 86). Mõlemas taotluses on tühjaks jäetud lahtrid laenu eesmärk, ülalpeetavate arv, tööandja. Täidetud on lahtrid igakuised sissetulekud ja igakuised kohustused. Muid tõendeid hageja esitanud ei ole. Kohus märgib, et ka Maksu- ja Tolliameti päringu kohta on esitatud üksnes faktiväide, tõendit päringu tegemise ega saadud andmete kohta esitatud ei ole. Hageja ei ole esile toonud, et krediidiandja oleks kogunud ja analüüsinud kostja konto väljavõtet. Krediidiandja ei ole seega mingilgi määral välja selgitanud kostja igakuiseid majandamiskulusid ega kontrollinud kohustusi. Tõendamata on ka hageja väidetud päringute tegemine. Kohus on seisukohal, et krediidiandja ei täitnud vastutustundlikku laenamise kohustust.

Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale 10.10.2024 kätte toimetatud kostja poolt avaldatud e-postile saatmisega vastavalt TsMS § 3141 lg 2. Kostja vastanud ei ole. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahend asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Hageja palub mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 350 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 2242,95 eurot, millelt on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 350 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv 350 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 172 lg 9 ja § 484 2 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, p 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja

kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi 6,5 tundi summas 1098,50 eurot, millest hageja palub 03.10.2024 menetlusdokumendis välja mõista 929,50 eurot 5,5 tunni eest. Õigusabi osutamise sisaldas järgmisi toiminguid: -nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine, koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule 4 tundi; -24.09.2024 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 2 tundi; -03.10.2024 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule esitamine 0,5 tundi. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Lähtudes menetlusdokumentide sisust ja mahust peab kohus hageja lepingulise esindaja õigusabitoiminguid ja ajakulu põhjendatud ja vajalikuks hageja poolt taotletud ulatuses, s.o 5,5 tundi. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 550 eurot ilma käibemaksuta (5,5 tundi × 100 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 920 eurot, millest 350 eurot on riigilõiv, maksekäsu kiirmenetluse kulu on 20 eurot ja 550 eurot on lepingulise esindaja kulu. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 11.04.2024 esitatud hagi hind oli 2242,95 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude kokku põhivõla osas tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksetena summas 812,93 eurot (639,69 + 173,24) ja viivisenõude edasiulatuvalt tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses, mis ühe aasta eest arvestatuna on 99,58 eurot (78,36 + 21,22). Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 912,51 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (2242,95 eurot) 40,68%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 40,68% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 59,32% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 40,68% hageja põhjendatud menetluskuludest (920 eurot), millele vastab summa 374,26 eurot. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati /allkirjastatud digitaalselt/