3-24-1142 X kaebus Sotsiaalkindlustusameti tegevuse peale jätta lastega töötamise keeld ümber hindamata Kaebaja X , esindaja Vladimir Makarov Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Kaira Perv
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 9. oktoobri 2024. a otsus muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses X nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 29. juunil 2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X esitas 15. veebruaril 2024 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse lapsega töötamise keelu ümberhindamiseks.
2.SKA jättis 18. märtsi 2024. a otsusega nr 8-1/5481-3 X taotluse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) tööandja lubas taotleja kiirabi õena tagasi tööle võtta, kui SKA vaatab lastega töötamise keelu ümber; 2) Harju Maakohus karistas XX.XX.XXXX otsusega asjas nr X-XX-XXXX taotlejat karistusseadustiku (KarS) § 178 lg 11 järgi; 3) taotleja on korduvalt toime pandud nooremate kui 14-aastastaste isikute pornograafilises või erootilises situatsioonis ja nooremate kui 18-aastaste isikute pornograafilises situatsioonis kujutavate foto- ja videofailide omandamises ning hoidmises süüdi mõistetud. Taotleja kohta on karistusregistri arhiivi tehtud kehtiva karistuse kanne; 4) taotluse lubatavuse korral kõrvutatakse isiku karistusandmeid karistuse aluseks oleva kohtulahendiga ning tuvastatakse, kas ning missuguse koosseisu alusel on tegu endiselt karistatav. Seejärel hinnatakse, missugune on teokirjeldusele vastavale teole seatav lastega töötamise piirangu kestus kehtiva õiguse kohaselt ning kas taotleja lastega töötamise piirang on endiselt asjakohane. 1. novembril 2022 jõustus muudatus, millega täiendati KarS § 178 lg-t 1 süüd välistava asjaoluga. Nimetatud asjaolusid aga jõustunud kohtulahendist ei nähtu ning tegu on endiselt karistatav KarS § 178 lg 1 1 järgi, millega kaasneb lastega töötamise alaline piirang sõltumata karistusandmete arhiveerimisest.
3.X esitas halduskohtule kaebuse SKA 18. märtsi 2024. a otsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks rahuldama taotlus. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) vastustaja otsus piirab olulisel määral kaebaja õigusi ja võimalusi teha valikuid töökoha osas. Kaebaja soovib töötada õena haiglas; 2) Harju Maakohtu otsusega kaebajale määratud karistus KarS § 178 lg-s 11 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on ära kantud; 3) kaebaja töö PERH Kiirabi Erakorralise Meditsiini Keskuses ei hõlma otseselt ega kaudselt lastega töötamist, ta ei kuulu lastega töötavate inimeste kategooriasse vastavalt lastekaitseseaduse (LasteKS) §-le 20; 4) lastega töötamise piirang mõjutab kaebajat laiemalt kui vaid konkreetse töökoha valikul, kuna see võib takistada tema karjääri ning võimalust leida endale sobiv töökoht vastavalt tema oskustele ja eelistustele. Selline piirang seab kaebajale ebaproportsionaalseid takistusi. Lastega töötamise piirangu kehtestamine võib oluliselt mõjutada kaebaja majanduslikku heaolu.
4.Vastustaja taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) LasteKS § 20 lg-tes 1 ja 11 on kehtestatud eluaegne lastega töötamise keeld isikutele, kes on pannud toime neis sätetes nimetatud kuriteo. Lastega tegutsemise keeld on alaline, kuna ei sõltu karistusandmete kustutamisest ning nende kandmisest karistusregistri arhiivi. Seega ei ole määrav asjaolu, et kaebaja on karistuse praeguseks ära kandnud; 2) inimese õigus valida endale elukutset, tegevusala ja töökohta ei ole absoluutne. Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mistõttu võib seadusandja põhjendatud juhtudel isiku valikuõigust piirata. Vahel on seadusandja teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks isegi kohustatud seda tegema; 2(5)
3-24-1142 3) piirang puudutab üksnes LasteKS §-s 20 nimetatud süütegude eest karistatud isikuid, kes soovivad asuda tööle kohale, kus töötatakse lapsega. Seega ei tähenda see piirang, et kaebajalt võetakse võimalus leida ükskõik milline töökoht; 4) piirangu ümberhindamine ei ole lubatud piiramatus ulatuses, vaid üksnes LasteKS § 20 lg-s 4 nimetatud tegude eest karistatuse korral. Need koosseisud sätestavad vastutuse tegude eest, mis on seaduse vastuvõtmise aja seisuga osaliselt ja/või tingimuslikult dekriminaliseeritud. Muu hulgas on piirangu ümberhindamist õigus taotleda isikul, keda on karistatud KarS § 178 järgi. Nimetatud paragrahviga seotud lastega töötamise keeldu lubatakse ümber hinnata põhjusel, et 8. juunil 2022 vastuvõetud ja 1. novembril 2022 jõustunud KarS-i, perekonnaseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadusega välistatakse süü, kui tegu toimub lapse ja teo toimepanija vastastikusel nõusolekul põhinevas suhtes vabatahtlikult üksnes nende isiklikuks tarbeks, selle eest ei anta rahalist tasu või mis tahes muud hüve. Sellise tingimusliku dekriminaliseerimise tõttu on ümberhindamist võimaldav klausel lisatud ka KarS § 178 kohta; 5) vastustaja kõrvutas kaebaja karistusandmed karistuse aluseks oleva kohtulahendiga ning tuvastas, kas ja missuguse koosseisu alusel on tegu endiselt karistatav. Seejärel hindas, missugune on teokirjeldusele vastavale teole seatav lastega töötamise piirangu kestus kehtiva õiguse kohaselt ning kas kaebaja lastega töötamise piirang on endiselt asjakohane. KarS § 178 lg-s 1 sätestatud süüd välistavat asjaolu jõustunud kohtulahendist ei nähtu ning tegu on endiselt karistatav KarS § 178 lg 11 järgi. Tegemist on alalise piiranguga; 6) lapsega töötamise keelu ümberhindamise taotluse lahendamisel ei hinnata karistatud isiku isikuomadusi ega tema toimetulemist tööülesannete täitmisega.
5.Tallinna Halduskohus jättis 9. oktoobri 2024. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) LasteKS § 20 lg 1 kohaselt ei tohi lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava isikuna tegutseda isik, keda on karistatud KarS §-s 178 sätestatud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või mille karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ja kantud karistusregistri arhiivi; 2) isik, keda on karistatud KarS § 178 alusel, võib esitada SKA-le taotluse lapsega töötamise keelu ümberhindamiseks, kui keelu aluseks olev tegu ei ole kehtiva õiguse kohaselt karistatav või on üle viidud teise süüteokoosseisu alla (LasteKS § 20 lg 4); 3) kaebaja on Harju Maakohtu XX.XX.XXXX. a otsusega süüdi mõistetud KarS § 178 lg-s 11 ettenähtud kuriteo toimepanemises. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kaebaja kohta kehtib kriminaalkaristus KarS § 178 lg 1 1 alla kvalifitseeruva teo toimepanemise eest. Seega kohaldub kaebajale LasteKS § 20 lg-s 1 sätestatud piirang, mille kohaselt ei tohi kaebaja tegutseda lapsega töötava isikuna olenemata sellest, kas karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ja arhiivi kantud või mitte; 4) LasteKS § 20 lg 4 annab isikule, keda on karistatud KarS § 178 alusel, õiguse taotleda lapsega töötamise keelu ümberhindamist. Selle eelduseks on asjaolu, et keelu aluseks olev tegu ei ole kehtiva õiguse kohaselt karistatav või on üle viidud teise süüteokoosseisu alla. Kehtiva õiguse kohaselt on kaebajale omistatud süüteokoosseis endiselt karistatav. Karistusregistri seaduse, karistusseadustiku ja lastekaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (581 SE, XIV Riigikogu koosseis)[1] algatamise seletuskirjas (lk 13) on selgitatud järgmist: „Keelu vaidlustamine ei ole lubatud piiramatus ulatuses, vaid üksnes KrK § 118 lõike 2 ja § 202 korral, samuti KarS §-de 175, 175 1, 178 ning 179 korral. Nimetatud koosseisud sätestavad vastutuse tegude eest, mis on eelnõu koostamise aja seisuga osaliselt ja/või tingimuslikult dekriminaliseeritud. /.../ KarS §-de 1751, 178 ja 179 lisamise põhjuseks on aga Riigikogu menetluses olev karistusseadustiku ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu 478 SE15, millega välistatakse süü, kui see toimub lapse ja teo toimepanija vastastikusel nõusolekul põhinevas suhtes vabatahtlikult ning lapse ja teo toimepanija vanusevahe ei ületa 3(5)
3-24-1142 seaduses sätestatut. Sellise tingimusliku dekriminaliseerimise tõttu on põhjendatud lisada ümberhindamist võimaldav klausel ka nende kolme KarS-i sätte kohta.“ Kaebaja kohta tehtud süüdimõistvast kohtuotsusest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks sellele, et kaebaja tegu on selle KarS § 178 muudatuse tulemusena dekriminaliseeritud. Samuti ei ole kaebaja ise selliseid asjaolusid väitnud. Seetõttu ei ole põhjendatud tema osas LasteKS § 20 lg-s 1 sätestatud keeldu ümber hinnata. Dekriminaliseerimine ei hõlma KarS § 178 osas, milles kaebaja on talle ette heidetud süüteo toime pannud. Seega on vastustaja õiguspäraselt leidnud, et tal puudub alus kaebajale kehtestatud lastega töötamise keelu ümberhindamiseks; 5) LasteKS § 20 lg-tes 1 ja 11 sätestatud keeldu ei ole alust pidada põhiseadusevastaseks. Kuigi kahtlemata riivab säte PS § 29 lg-s 1 sätestatud Eesti kodaniku õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta, on sellel riivel kaalukas põhjus. Keelu eesmärk on kaitsta lapsi seksuaalse väärkohtlemise eest (lastekaitseseaduse eelnõu esimese lugemise seletuskiri (677 SE, XII koosseis)[2], lk 32). Ka valdkonda reguleeriva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK, põhjenduse 1 kohaselt rikub laste seksuaalne kuritarvitamine ja ärakasutamine, sh lasteporno, raskelt laste põhiõigusi. Direktiivi art 10 lg 1 näeb ette liikmesriikide kohustuse võtta süütegude kordumise ohu ärahoidmiseks meetmeid tagamaks, et mis tahes direktiivi art-tes 3–7 [sh art 5 lastepornoga seotud süüteod] osutatud süüteos süüdi mõistetud füüsilise isiku puhul võib ajutiselt või alaliselt tõkestada vähemalt tema kutsetegevust, mis eeldab otseseid ja korrapäraseid kontakte lastega. Kohtul ei ole kahtlust, et arvestades ühelt poolt kaalul olevaid äärmiselt kaalukaid õigushüvesid ja teisalt töökohavaliku üsna vähest piiratust, mis ei jäta isikut ilma võimalusest elatist teenida, ei ole piirang ebaproportsionaalne; 6) LasteKS § 20 lg-s 4 sätestatud ümberhindamise kontekstis ei ole määrav, kuidas isik oma tööülesandeid täitnud on või millise tööandja juures isik konkreetselt töötada soovib; 7) seda, kas konkreetne töökoht vastab LasteKS § 18 lg-s 2 sätestatud tingimustele, st kas isik puutub töös lapsega vahetult kokku, hindab eelkõige tööandja, lähtudes konkreetse isiku või töökoha tööülesannetest. Võrreldes müüja või bussijuhiga võib kiirabis töötav meditsiiniõde lapsega kokku puutuda oluliselt vahetumalt ja laps seejuures olla märkimisväärselt haavatavamas olukorras kui kaupluses või bussis. Küsimus, kas konkreetne tööandja pidas kaebajat õigesti lapsega töötavaks isikuks LasteKS § 18 lg 2 mõttes, ei ole aga praeguse asja lahendamisel oluline.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult põhjendusel, et tegemist on ebaproportsionaalse piiranguga. Kaebaja töö õe/ämmaemanda ametikohal ei eelda kokkupuudet alaealistega. Kaebaja ei saa praktiseerida enda erialal.
7.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Vastustaja jääb varem esitatud seisukohtade juurde, märkides, et kehtiv õigus ei võimalda kaebajal töötada nendel ametikohtadel, kus tal tuleb puutuda kokku alaealistega. Piirang on proportsionaalne.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja ei korda kõiki neid (HKMS § 201 lg 4). 4(5)
3-24-1142
9.SKA jättis õiguspäraselt kaebaja lastega töötamise keelu ümberhindamise taotluse rahuldamata.
10.Lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava isikuna ei tohi tegutseda isik, keda on karistatud KarS §-s 178 sätestatud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või mille karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ja kantud karistusregistri arhiivi (LasteKS § 20 lg 1). Isik, keda on karistatud KarS § 178 alusel, võib esitada SKA-le taotluse lapsega töötamise piirangu ümberhindamiseks, kui piirangu aluseks olev tegu ei ole kehtiva õiguse kohaselt karistatav või on üle viidud teise süüteokoosseisu alla. Seega viimati märgitud normi kohaselt, kui seadusandja on mingi teo dekriminaliseerinud, siis on SKA-l õigus LasteKS § 20 lg-st 1 tulenev keeld ümber hinnata ja luua haldusaktiga erialus lastega töötamiseks.
11.Harju Maakohus mõistis XX.XX.XXXX. a otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kaebaja süüdi KarS § 178 lg-s 11 ettenähtud kuriteo toimepanemises (dtl 35). Kaebaja omab kehtivat kriminaalkaristust KarS § 178 lg 11 alla kvalifitseeruva teo toimepanemises (dtl 38). Seega on kaebajal seadusest (s.o LasteKS § 20 lg-st 1) tulenev keeld tegutseda lapsega töötava isikuna.
12.Kuna tegu, milles kaebaja süüdi mõisteti, ei ole dekriminaliseeritud, puudus SKA-l õigus kaebaja taotlust rahuldada (LasteKS § 20 lg 4).
13.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praeguse juhtumi asjaolud ei tingi põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamist. LasteKS § 20 lg 1 sekkub intensiivselt kaebaja õigusesse valida endale töökoht (PS § 29). Seadusandja võib seda õigust seadusega piirata eesmärgil, mis ei lähe põhiseadusega vastuollu (s.o tegemist on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigusega). Lastega töötamise keelu mõtteks on kaitsta lapsi ja nende heaolu. Tegemist on legitiimse eesmärgiga, piiramaks kaebaja õigust valida töökohta. Vaidlusalune piirang on taotletava eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne. Nimelt nähtub, süüdistusest, et kaebaja laadis alla/hoidis oma kasutuses olevatel andmekandjatel kokku 1993 pildi- ja 179 videofaili, milledel oli kujutatud tõenäoliselt alla 14-aastaseid isikuid erootilises ja/või pornograafilises situatsioonis ja alla 18-aastaseid isikuid pornograafilistes situatsioonides. Lapsed on haavatav isikute grupp, kes on alles oma füüsilises ja vaimses arengus. Seetõttu vajab see ühiskonnagrupp suuremat (ennetavat) kaitset võimalike ohtude eest. Kaebaja on oma varasema käitumisega näidanud, et tema teguviis ohustab lapsi ja laste heaolu (vrd ka RKKK 1-15-1446, p 15). Kui kaebaja peaks tulevikus töökoha kaudu puutuma kokku lastega ja kui oht peaks realiseeruma, oleks lapse edasisele elule väga raskesti kõrvaldatavad või isegi pöördumatud tagajärjed. Seda tõenäosust tuleb muuta minimaalseks ja üks abinõu selleks ongi vaidlusalune keeld. Samas pole kaebajal keelatud läbi töötamise elatist teenida nendes valdkondades, kus tal ei tule lastega kokku puutuda. Kuna kaitstav õigushüve (s.o laps ja tema heaolu) on väga kaalukas väärtus, seetõttu ongi põhjendatud, et teatud elukutsetel (s.o need, kus omatakse kokkupuudet lastega) pole kaebajal lubatud tööd teha.
16.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) 5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.