X. X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 02.10.2025 ettekirjutuse nr P13-2025-1872 ja 17.11.2025 vaideotsuse nr 5.2-3/26310-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X
Asja läbivaatamine
Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Anastassia Grigorjeva Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 15.06.2026.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. Xle (kaebaja) maksti Sotsiaalkindlustusameti (SKA/vastustaja) kaudu puuetega inimeste sotsiaaltoetust summas 37,84 eurot kuus kuni 30.09.2024.
SKA kohustas kaebajat 02.10.2025 ettekirjutusega nr P13-2025-1872 maksma tagasi puuetega inimeste sotsiaaltoetuse summas 264,88 eurot hiljemalt 30 päeva jooksul ettekirjutuse kättesaamisest. Ettekirjutuses on SKA selgitanud, et seoses kinnipidamiskohas viibimisega (alates 19.02.2024) ei olnud kaebajal õigust ajavahemikul 01.03.2024-30.09.2024 puudega inimese sotsiaaltoetusele. SKA leidis, et toetus kuulub täies ulatuses tagasinõudmisele, kuna kaebaja ei teavitanud kinnipidamisel viibimisest.
3.Kaebaja esitas SKA ettekirjutuse peale 16.10.2025 vaide.
4.SKA jättis 17.11.2025 vaideotsusega nr 5.2-3/26310-2 vaide rahuldamata.
5.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 08.12.2025 kaebuse, mille kohus võttis 03.02.2026 määrusega menetlusse nõudes Sotsiaalkindlustusameti 02.10.2025 ettekirjutuse nr P13-2025-1872 ja 17.11.2025 vaideotsuse nr 5.2-3/26310-2 tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht 1(4)
6.Kaebaja palub kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel. 6.1 Kaebaja vahistati 19.02.2023 ning talle pandi lisameetmetena peale suhtlemiskeeld, kus kaebaja ei saanud kellegagi suhelda ega kirjutada. 6.2 Sotsiaalkindlustusameti ametnikud ei tea, mis elu vanglates on ning mis vanglas toimub või kuidas asjad on. Seega ei saanud kaebaja teada anda ega kaebaja ka ei teadnud, et peab kusagile teada andma, et ta on vanglas ja enam sotsiaalkindlustusametilt raha saada ei või. 6.3 Kaebaja ei teagi mis tema pangakontodel toimus kui ta viibis repressiivaparaadi kongis kus pole ühtegi võimalust interneti ega ühendust vaba maailmaga saada. 6.4 Kaebaja ei ole nõus, et kellegi teise tegemata töö pärast peab ta maksma tagasi raha mida tal ei ole ning pole kunagi saanud. 6.5 Kaebaja tegi veel eraisiku pankroti kus pani kõik enda võlgnevused kirja ning need on pankrotihalduri käes. Kui sotsiaalkindlustusamet soovib kodanikke võlaorjusesse määrata, siis võtku ühendust Q. Q kes on kaebaja juhtumikorraldaja ja kellel on kontroll kaebaja pangakontode üle ning kes on kohtu poolt määratud. 6.6 Kaebajal ei ole kuskilt seda raha võtta, mida kaebajalt soovitakse. Vastustaja seisukoht
7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata. 7.1 SKA kontrollib perioodiliselt õigustatust hüvitisele. 7.2 Karistusregistri andmetest nähtub, et kaebaja viibib kinnipidamisasutuses alates 19.02.2024, teade vahistamisest saabus 30.09.2024. 7.3 Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmisel lähtub SKA puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses (PISTS) ja sotsiaaltoetuste tagasinõudmisel sotsiaalseadustiku üldosa seaduses (SÜS) sätestatust. 7.4 Hetkel ei ole vastustaja pööranud vaidlusalust ettekirjutust sundtäitmisele. SKA on võtnud arvesse asjaolu, et kaebaja suhtes on käimas pankrotimenetlus ning SKA hinnangul on mõistlik oodata ära pankrotimenetluse lõppemine ning seejärel otsustada ettekirjutuse sundtäitmisele pööramine. 7.5 Kaebaja ei ole täitnud teavituskohustust. Teavituskohustuse õigeaegse täitmisega oleks kaebaja saanud enammakse tekkimist ennetada. Kaebaja märgib esitatud kaebuses, et tema suhtes oli kinnipidamiskohas lisameetmetena rakendatud suhtlemiskeeld, mistõttu ta ei saanud SKA-d enda vahistamisest teavitada. Kaebaja esitas kohtule oma väidete kinnitamiseks Tallinna Vangla 31.12.2025 väljastatud tõendi, millest nähtuvalt oli kaebajale määratud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 1431 lõike 1 punkti 2 alusel kirjavahetuse ja telefoni kasutamise õiguse piiramine perioodil 21.02.2024-14.06.2024. Samuti olid samad piirangud kaebajale määratud perioodil 14.06.2024-05.08.2024, kuid viimasel perioodil oli kaebajal lubatud suhelda tema abikaasa Y. Y. SKA hinnangul ei ole eeltoodud asjaolu võimalik käeolevas asjas arvesse võtta. KrMS § 1431 lõikes 4 on täpsustatud, et käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud piirang ei laiene kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. Seega ei saanud eelviidatud suhtlemispiirang olla takistuseks kaebaja poolt teavituskohustuse täitmisel. 7.6 Vaidemenetluses on kaebajat teavitatud ka sellest, et alusetult välja makstud sotsiaaltoetuse summat on võimalik tagastada osamaksetena maksegraafiku alusel, kuid kaebaja ei ole seda võimalust kasutanud.
2(4)
7.7 Hinnates kõiki asjaolusid kogumis, on vastustaja seisukohal, et alusetult kaebajale väljamakstud puudega tööealise inimese toetus kuulub täies ulatuses tagasinõudmisele, kuna antud asjas puuduvad andmed ja tõendid, mis annaksid aluse kaaluda osalist tagasinõuet.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
9.Käesolevas asjas vaidlustab kaebaja ettekirjutust, millega kohustati kaebajat maksma tagasi puuetega inimeste sotsiaaltoetus summas 264,88 eurot. Kaebaja leiab kokkuvõtvalt, et kuna kaebaja vahistati 19.02.2023 ning talle pandi lisameetmetena peale suhtlemiskeeld, kus kaebaja ei saanud kellegagi suhelda ega kirjutada, siis ei saanud kaebaja ka suhelda SKA-ga ja anda enda vahistamisest teada.
10.Kaebaja esitas vastustajale 12.01.2023 taotluse puude raskusastme tuvastamiseks ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuse saamiseks. Sotsiaalkindlustusameti 15.02.2023 otsusega nr P26O-202312263 tuvastati kaebajal keskmise puude raskusaste kestusega 06.03.2023 kuni 05.03.2028 ja määrati kaebajale puudega tööealise inimese toetus summas 37,84 eurot kuus. Karistusregistri andmetest nähtub, et kaebaja viibib kinnipidamisasutuses alates 19.02.2024 ning teade vahistamise kohta saabus 30.09.2024. Pooled selle üle ei vaidle.
11.PISTS § 20 lõige 21 sätestab, et puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks. Sama paragrahvi lõike 23 kohaselt kui isiku suhtes on tõkendina kasutatud vahi alla võtmist, peatatakse vahi all oleku ajaks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine. Sotsiaaltoetus makstakse isikule tagantjärele välja pärast kohtuotsuse jõustumist juhul, kui isik mõisteti õigeks või teda ei karistatud vangistusega.
12.Sotsiaalministri 12.09.2008 määruse nr 49 „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust“ § 9 punkti 5 kohaselt peatatakse sotsiaaltoetuste maksmine süüdimõistetud toetusesaaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks, välja arvatud juhul, kui isik vajab oma puude tõttu individuaalset abivahendit. SKA ei ole tuvastanud kaebajal puude tõttu individuaalse abivahendi vajadust ja kaebaja ei ole väitnud, et tal esineb vastav vajadus . Sama määruse § 10 lõige 2 sätestab, et sotsiaaltoetuste maksmise peatamise asjaolude äralangemisel jätkatakse toetuste maksmist nende asjaolude äralangemise päevast.
13.Eeltoodud asjaoludest tulenevalt puudus kaebajal seoses kinnipidamiskohas viibimisega õigust ajavahemikul 01.03.2024 kuni 30.09.2024 puudega inimese sotsiaaltoetusele.
14.PISTS § 20 lg 7 kohaselt on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja kohustatud kümne päeva jooksul teatama SKA-le kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuse maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutmise. Kaebaja teavitamiskohustust ei täitnud ning vastustaja maksus kaebajale alusetult toetust kuni 30.09.2024, st kuni ajani, mil vastustajani jõudis teave kaebaja vahistamise kohta. Alusetult maksti kaebajale toetust kokku summas 264,88 eurot.
15.SÜS § 18 lõike 1 punkti 2 kohaselt õigus hüvitisele peatub, kui isik rikub seaduses sätestatud hüvitise andmisega seotud kohustust või hüvitise andmise kõrval tingimust, mille korral seadus sätestab õiguse peatumiseks. SÜS § 19 lõike 1 punktist 2 tulenevalt lõppeb hüvitise saamise õigus, kui isik ei vasta seaduses hüvitise saamiseks sätestatud tingimustele.
16.SÜS § 31 lõike 1 punkti 2 kohaselt nõuab SKA isikult talle rahalise hüvitisena alusetult makstud rahasumma osaliselt või täielikult tagasi, kuna õigus hüvitisele oli lõppenud. SÜS § 32 lõike 1 järgi otsustatakse alusetult makstud summade tagasinõudmine ettekirjutusega. Kokkuleppel isikuga või isiku põhjendatud taotluse alusel võib tagasinõutava summa suurust ja isiku võimalusi arvestades otsustada tagasimaksmise osade kaupa (SÜS § 32 lõige 2) 3(4)
17.Nagu märgitud, ei ole kaebaja täitnud teavituskohustust. Teavituskohustuse õigeaegse täitmisega oleks kaebaja saanud enammakse tekkimist ennetada. Kaebaja märgib esitatud kaebuses, et tema suhtes oli kinnipidamiskohas lisameetmetena rakendatud suhtlemiskeeld, mistõttu ta ei saanud SKA-d enda vahistamisest teavitada. Kaebaja esitas kohtule oma väidete kinnitamiseks Tallinna Vangla 31.12.2025 väljastatud tõendi, millest nähtuvalt oli kaebajale määratud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 1431 lõike 1 punkti 2 alusel kirjavahetuse ja telefoni kasutamise õiguse piiramine perioodil 21.02.2024-14.06.2024. Samuti olid samad piirangud kaebajale määratud perioodil 14.06.2024-05.08.2024, kuid viimasel perioodil oli kaebajal lubatud suhelda tema abikaasa Y. Y. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodud asjaolu võimalik käeolevas asjas arvesse võtta. KrMS § 1431 lõikes 4 on täpsustatud, et käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud piirang ei laiene kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. Seega ei saanud eelviidatud suhtlemispiirang olla takistuseks kaebaja poolt teavituskohustuse täitmisel.
18.Kohus nõustub, et praegusel juhul ei esine aluseid, mis võimaldaksid tagasinõudest loobuda või nõuda enam makstud summa tagasi osaliselt (SHS § 31 lg 1 ja lg 3). Kaebaja ei ole taotlenud hüvitise tagastamist osade kaupa, mistõttu ei saanud seda otsuse tegemisel ka arvesse võtta. Samuti on vastustaja teada andnud, et kuivõrd kaebaja suhtes on alustatud pankrotimenetlust, ei ole otsust veel kohtutäiturile sundtäitmiseks antud. Kaebaja suhtes pankrotimenetluse alustamine ei muuda aga vaidlusaluse ettekirjutuse kehtivust. Küsimus taandub üksnes sellele, kuidas panna maksma ettekirjutuses sisalduv nõue kaebaja suhtes.
19.Eeltoodust tulenevalt on ettekirjutus õiguspärane ja selle tühistamiseks puuduvad alused. Kuna kaebus ettekirjutuse tühistamiseks jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka ettekirjutusega olemuslikult seotud vaideotsus. Kokkuvõtvalt jääb kaebus kogu ulatuses rahuldamata.
MENETLUSKULUD
20.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.