U.E kaebus Kose valla 22. juuli 2025. a korralduse tühistamiseks ja valla kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja U.E Vastustaja Kose Vald, esindaja Talvo Rüütelmaa
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata vastustaja taotlus kaebajat trahvida.
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Asendada otsuse avaldamise korral U.E ja A.A nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 25. mail 2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.U.E esitas 5. mail 2025 Kose vallale taotluse saada sotsiaaleluruum. Kose Vallavalitsus eraldas 13. mai 2025. a korraldusega nr 140 kaebajale korteri Kose alevikus Hariduse 2a-5072. 15. mail 2025 edastas Kose Halduse esindaja kaebajale üürilepingu. Kaebaja ei nõustunud sõlmima üürilepingut pakutud tingimustel. Kose Vallavalitsus tunnistas 17. juuni 2025. a korraldusega nr 184 korralduse nr 140 kehtetuks.
3-25-2457
2.U.E esitas 10. juulil 2025 Kose Vallavalitsusele uue taotluse sotsiaalkorteri saamiseks. Taotluse järgi on kaebaja kodutu ja osalise töövõimega.
3.Kose Vallavalitsus jättis 22. juuli 2025. a korraldusega nr 219 taotluse rahuldamata. Korralduse põhjendused on järgmised.
3.1.Kaebajale saadeti varasema sotsiaalkorteri määramise otsuse alusel tüüptingimustega üürileping. Kaebaja esitas e-kirja teel lepingu kohta rea küsimusi, millele Kose Halduse esindaja vastas. Kuna kirjalikult esitatud vastused ei olnud kaebaja jaoks piisavad, toimus 27. mail 2025 kohtumine, kus osalesid valla jurist Y.Y ja sotsiaalnõunik. Kaebaja soovis, et lepingus asendataks sõnad köök ja tuba sõnaga kööktuba. Pikalt arutati korteri ventilatsioonilahendust. Kohtumine jätkus kaebajale eraldatud korteris. Sellega liitus Kose Halduse hooldusspetsialist X.X.
3.2.X.X lubas uurida, kas seina on võimalik puurida lisaauk ventilatsiooniks. 9. juunil 2025 andis ta kaebajale e-kirja teel teada, et korteri köögiosasse pole võimalik ventilatsiooni paigaldada. Hoonet haldavate spetsialistide hinnangul pole selleks ka vajadust, kuna hoone ehitamisel rajatud ventilatsioon on korras ja toimib. Kaebajale eraldatud korter on projekti järgi ehitatud paneelmaja tüüpkorter, mis on hiljuti renoveeritud. Korteris elasid vahetult enne selle kaebajale eraldamist üürnikud, kes ei andnud märku vajadusest rajada lisaventilatsioon. Samas majas on täpselt samasuguse ventilatsiooniga kortereid palju. Keegi üürnikest ei ole andnud märku, et ventilatsioon poleks piisav.
3.3.Kaebajal oli võimalik korteriga põhjalikult tutvuda. Ta sai vastused kõigile oma küsimustele, nii lepingu kui ka korteri kohta. Mööbel ja pesumasin, mida kaebaja ei soovinud, viidi korterist ära. 5. juunil 2025 saatis Kose Haldus kaebajale e-kirja, milles juhtis tähelepanu sellele, et üürileping on endiselt allkirjastamata. Kaebajal paluti leping allkirjastada hiljemalt
12.juunil 2025. Kaebajale selgitati, et juhul, kui leping ei ole selleks kuupäevaks allkirjastatud, pole võimalik korterit talle eraldada ja vald tunnistab korralduse nr 140 kehtetuks. Kaebaja vastas e-kirjaga, milles tõi esile, et lepingus on komaga eraldatud ruumi nimetuste loendis „köök“, kuid korteris ei ole eraldi kööki. Lepingus peaks olema „kööktuba“. Ehitada tuleks lisaventilatsioon, et tagada eluruumi nõuetele vastav õhuniiskus.
13.juunil 2025 saatis Kose Halduse esindaja kaebajale kirja, kus andis teada, et lepingu sõnastust muudeti kööktoa osas. Kaebajal paluti teada anda, kas ta soovib talle eraldatud korterit või ei. Kirjas oli märgitud, et viimane päev üürilepingu sõlmimiseks on 16. juuni 2025.
3.4.14. juunil 2025 saatis kaebaja e-kirja, milles andis teada, et ei ole nõus spetsialisti arvamusega, et ventilatsiooni ei ole võimalik paigaldada. Kaebaja ei vastanud küsimusele, kas ta plaanib üürilepingu allkirjastada või ei soovi seda teha.
3.5.Kose Vallavolikogu 25. mai 2025. a määruse nr 39 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ § 19 lg 7 järgi tuleb üürileping sõlmida 15 tööpäeva jooksul vallavalitsuse otsuse teatavaks tegemisest. Nimetatud tähtaja jooksul üürilepingu sõlmimata jätmise korral on vallavalitsusel õigus tunnistada vastav haldusakt kehtetuks.
3.6.Kaebajale tehti korraldus teatavaks 13. mail 2025. Kõigile kaebaja sisulistele küsimustele anti vastused 27. mail 2025 toimunud kohtumisel. Ühtegi probleemi, mis oleks takistanud lepingu allkirjastamist ja korterisse elama asumist, üles ei jäänud. Mitmele kaebaja soovile tuldi vastu. Kaebajale tuletati üürilepingu allkirjastamise vajadust korduvalt meelde. Kaebaja soovitud lisaventilatsiooni puudumine ei takista korteri kasutamist. See pole hoonet haldavate spetsialistide hinnangul tervisele ohtlik või kahjulik.
3.7.Kaebaja esitas 24. mail 2025 taotluse, et saada vallalt toetust korteri Ravila mnt 27a-8 üürimiseks üüriturult. Kaebaja soovis toetust 1050 eurot (350 eurot korteri ettemaksuks, 350 2(9)
3-25-2457 eurot vahendustasuks ja 350 eurot tagatiseks). Vahendustasu kulu oli arusaamatu ja põhjendamatu. See, kas Kose Vallavalitsus saab tagatiseks makstava summa tagasi, oleks jäänud sõltuma sellest, kas kaebaja täidab üürilepingust tulenevaid kohustusi või mitte. Kohalik omavalitsus (KOV) ei või lubada kasutada avalikku raha olukorras, kus inimene ei täida oma kohustusi. Kui kaebaja ei oleks tasunud üüri- või kommunaalkulusid või oleks põhjustanud üürileandjale kahju, ei oleks vald tagatisraha tagasi saanud.
3.8.Kaebaja soovitud korteri üürihind oli võrreldes turuhindadega põhjendamatult suur. Lisaks oleks vald võtnud üürilepingu kohaselt tavapäratuid rahalisi lisakohustusi. Vallal oli võimalik eraldada kaebajale sotsiaalkorter. Seetõttu ei andnud vald kaebajale toetust soovitud üürilepingu sõlmimiseks. Arvestades kõike eelnevat ja seda, et kaebaja ei sõlminud üürilepingut, tunnistas vallavalitsus korralduse nr 140 kehtetuks.
3.9.Inimesel endal on esmane vastutus sotsiaalsete riskidega toimetulekul (sotsiaalseadustiku üldosa seadus (SÜS) § 5 lg 1). Taotlejal on kohustus aidata kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele (samas, lg 2). Kaebaja pole oma kohustusi täitnud. Kaebaja väitel on ta kodutu, kuid samas ei soovinud ta allkirjastada sotsiaalkorteri üürilepingut ja sinna elama asuda. Kaebaja on praeguseni kusagil elanud, sh talvel, kuid keeldub avaldamast oma aadressi. On alust arvata, et kaebajal on elukoht tegelikult olemas. Inimesel, kes tegelikult vajab sotsiaaleluruumi, poleks põhjust varjata oma ajutist elukohta. Kui kaebaja elab halbades tingimustes või ruumipuuduses, toetaks see tema taotlust. Pole põhjust varjata ka nende inimeste isikut, kes aitavad taotlejat ajutise eluruumi võimaldamisega. Ka nende ütlused toetaksid taotlust. Kaebaja väidab, et talle näidati „507B kasimata hallitavat (Stachybotrus) haisvat sotsiaalkorterit“. Kaebajale eraldatud korter oli 2022. a-l põhjalikult remonditud, koristatud ja puhas.
3.10.Kaebajal on osaline töövõime. Arvestades kõike eeltoodut, samuti kaebaja vaimset ja füüsilist võimekust ise toime tulla, ei vaja kaebaja sotsiaaleluruumi.
4.U.E esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse korralduse nr 219 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks talle sotsiaaleluruumi andma.
4.1.Vald väidab alusetult, et kaebajal on elukoht olemas. Kaebaja on saanud olla pikemat aega ajutiselt erinevate tuttavate juures külas. Kaebajal pole olnud kindlustunnet ega õigust unerahule. Kaebaja on palunud võimalust üürida tuba, kuid sellest on keeldutud.
4.2.Kaebaja jättis valla pakutud korteri üürilepingu sõlmimata, kuna talle ei antud vastuseid konkreetsetele küsimustele. Näiteks ei esitatud talle arvutuskäiku, kuidas arvestatakse küttekulusid ruutmeetri kohta (arvutuskäik tuleb esitada numbrites mitte sõnades).
4.3.Vald venitas pahatahtlikult olulise lepinguparanduse tegemisega seoses sellega, kas korteris on eraldi köök või mitte. Tegu on juriidiliselt olulise vahega. Korteris on magamistuba ja köök samas ruumis. Toidu tegemisel tekkib magamistoas niiskus. Majandusja taristuministri 2. juuli 2025. a määruse nr 85 „Eluruumidele esitatavad nõuded“ § 4 lg-tes 4 ja 5 on sätestatud nõuded eluruumi sisekliimale, mida vastustajal tuleb järgida. Suuliselt kinnitas X.X, et pliidi kohale on võimalik ventilatsioon paigaldada, et toidu valmistamisel tekkiv niiskus oleks võimalik kohe ära juhtida. Kusagilt peab seejuures õhk ka asemele tulema. Jääb arusaamatuks, kuidas saab korteris olla loomulik ventilatsioon, kui WC-s on vaid väljamineva õhu šaht. Eramajade puhul nõuab riik, et seina peavad olema puuritud õhuaugud, kuid endale kuuluvate hoonete puhul ventilatsiooni ei nõua või seadust ei täida. Sama probleem selgus ka elektri ja äikese maandusega. Seda asuti parandama alles hiljem, kuid kaebaja küsimusele jäeti vastamata. Seega ei tahetud probleemi tunnistada, vaid asi enne korda ajada ja vastata alles siis, kui probleem lahendatud. Samamoodi jäeti vastamata kaebaja küsimustele selle kohta, miks ei saa ventilatsiooni ehitada vastavalt kaebaja pakutud
3(9)
3-25-2457 lahendusele. Akna avamine söögitegemise ajaks probleemi ei lahenda, sest õues on õhuniiskus sageli veelgi suurem.
4.4.Kuna kaebaja ei saanud ammendavaid vastuseid ja küsimustele vastamisega venitati, ei saanud ta lepingut õigel ajal allkirjastada. Lepingus olid punktid, mida kaebaja pidi kinnitama. Kaebaja ei saanud anda kinnitusi asjaolude kohta, millega ta polnud saanud tutvuda või mille kohta ta polnud saanud vastuseid. Näiteks p 3.4: „Üürnik kinnitab, et on enne lepingu sõlmimist põhjalikult tutvunud eluruumiga ning kinnitab, et eluruumil ei esine puudusi ega asjaolusid, mis takistaksid eluruumi sihtotstarbelist kasutamist“ ja p 3.5: „Üürnik kinnitab, et on tutvunud lepingu punktis 2.2 toodud teenustega, teenuste kvaliteedi ja kasutamistingimustega, teenuste tarbimise tingimuste ja tasumise korraga ning et tal selles osas pretensioone ei esine.“
4.5.Vald jättis otsust tehes tähelepanuta kaebaja esitatud tõendid tema terviseseisundi kohta. Kaebajale on määratud retseptiravimid ja ta on need välja ostnud. Kaebajale on määratud kanged valuvaigistid, mis ei võta aga valu ära, vaid üksnes leevendavad seda. Kangeid valuvaigisteid vajavat inimest ei saa pidada töövõimeliseks. Nende mõju all ei tohi isegi jalgratast juhtida. Ravimid põhjustavad ka hajameelsust. Vald on jätnud need asjaolud tähelepanuta. Kaebajal olid lahtised haavad kuni 2. juulini 2025, mil talt eemaldati operatsioonijärgsed niidid. Kaebajal opereeriti põlve, õlga ja küünarnukki. Kaebaja lonkab ega tohi opereeritud jalga mõnda aega tavapäraselt kasutada. Kaebaja käsi on ortoosis. Kaebaja on senini töötu, tervise taastumine võib võtta aega pool kuni kaks aastat.
4.6.Enamus Hariduse 2A sotsiaalmaja elanikke on surmahirmus ega julge anda teada vajadusest oma elutingimusi parandada. Kose vald sisuliselt tappis B.B. Korraldatud kohtumisel ei osanud valla esindajad anda kaebajale vastuseid hoone kohta. Üürilepingu järgi oli kaebajal kohustus selgitada välja kõik detailid. Pärast lepingu allkirjastamist poleks kaebajal olnud õigust pretensioone esitada.
4.7.Pesumasina kohta sai kaebaja alles hiljem teada, et see pole üldse valla ega Kose Halduse oma, samuti ka TV/monitor ja mõned muud asjad. Millegipärast ei öeldud seda kaebajale kohe. Kui asjade omanik hakkab mingi hetk oma asju tagasi nõudma, pole korter enam sama, mis see oli üleandmise hetkel. Omanik võib nõuda kaebajalt ka kahjutasu, väites, et kaebaja on tema vara rikkunud. Lõpuks sai kaebaja vallalt suulise kinnituse, et tegelik omanik ei hakka asju nõudma. Palju aega läks raisku põhjusel, et kaebaja seda kohe teada ei saanud. Kaebaja arvas, et tegu on väärtusliku varaga ja et üleandmise aktis määratakse selle väärtuseks uute esemete väärtus. Kui seade lakkab isegi tavapärase kasutusega töötamast, võidakse kaebajalt hakata kahju välja nõudma väitega, et kaebaja on rikkunud heas töökorras seadme. Kaebaja püüdis seetõttu saada selgust, kas toode on üldse töökorras ja kas sellele on vastavalt garantiitingimustele või kasutusjuhendile hooldus tehtud. Vald valetas, väites, et kaebaja soovis, et pesumasin viidaks korterist ära. Kaebaja pole seda nõudnud. Kaebaja nõudis, et ära viidaks puhastamata pehme mööbel. Mööblit polnud puhastatud tekstiilipesuriga. Mustus oli korteri näitamise ajaks peidetud katteteki alla. Kaebaja ütles, et ei vaja pesukuivatusresti, kuna ei kavatse hakata magamistoas pesu kuivatama.
Kose vald esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.
5.1.Vaidlustatud korraldus vastab haldusaktile esitatud nõuetele. Korralduses on esitatud põhjendused, mida vastustaja ei pea vajalikuks korrata. Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel kehtib põhimõte, et esmajärjekorras tuleb lähtuda inimese vajadustest (sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 3 lg 1 ja § 15 lg 1, Kose Vallavolikogu 25. mai 2023 määrus nr 39 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ § 19 lg 1). Vastustaja on seda põhimõtet järginud. Kaebajal pole sotsiaalkorterit vaja.
4(9)
3-25-2457
5.2.Taotluse läbivaatamisel hindab vald taotleja toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid. Vald teeb kindlaks, milliseid teenuseid ja millises mahus inimene vajab (määruse nr 39 § 6 lg 1). Kaebaja abivajadust on hinnatud korduvalt. Jõutud on järeldusele, et ta ei vaja sotsiaalkorterit. Tallinna Halduskohus on varem jätnud kaebaja sarnastel asjaoludel esitatud kaebuse rahuldamata (haldusasi nr 3-24-976). Ilmnenud pole uusi asjaolusid, mis annaks aluse kaebaja abivajadust ümber hinnata ja teha teistsugune otsus.
5.3.Kaebaja on ise üüriturult erinevaid kortereid otsinud ja leidnud. Kaebaja saab üürilepingutest aru ja on aidanud ka oma tuttavaid üürivaidlustes. Üürilepingu sõlmimiseni ei ole ta väidetavalt jõudnud erinevatel põhjustel: üürileandja ei soovi tasuda üürilt tulumaksu; maakleril ei ole volitust; kinnistusraamatust olla ilmnenud, et kinnisasi kuulub kahele isikule ja ühe neist volitus puudub; kaebaja soovinuks pikema tähtajaga lepingut (vähemalt aasta) jne. Vastuse esitamise ajaks on kaebaja endale eluruumi leidnud. Ta elab kolmetoalises korteris Kose alevis, QQ. Kaebaja on seda kinnitanud tsiviilasjas nr 2-24-4717. Vastustajale teadaolevalt on politsei kaebaja selles korteris kinni pidanud. Seega pole kaebajal enam vajadust sotsiaalhoolekandelise abi järele, mis seisneb sotsiaalkorteri eraldamises või toetuses korteri üüriturult üürimiseks.
5.4.Kuna kaebaja taotles sotsiaalkorterit ja vallal oli vabu kortereid, eraldas vald kaebajale korralduse nr 140 alusel korteri. Korter oli remonditud ja olnud varem teise abivajaja kasutuses, kellel selle suhtes pretensioone ei olnud. Korter oli üleandmise hetkel väga heas seisus ja hästi varustatud: olemas oli mööbel, TV, pesumasin, külmkapp ja minipliit. 14. mail 2025 näitas sotsiaalnõunik korterit kaebajale. Kaebaja sai korteriga põhjalikult tutvuda ja tegi sellest fotosid.
5.5.Kaebaja asus otsima põhjuseid, miks korterit mitte vastu võtta. Muuhulgas nõudis kaebaja radiaatori vahetamist ja lisaventilatsiooni ehitamist. Kaebaja soovis suure läbimõõduga aukude puurimist hoone betoonseina. Seda ei saa teha ilma vastava projektita, kuna see võib kahjustada hoone konstruktsioone. Kaebajal ei ole ehitusinseneri haridust. Korteri duši- ja tualettruumis on projektijärgne ventilatsioon olemas. Lisatuulutuseks on võimalik avada aken. On üldteada asjaolu, et eluruumide tuulutamine on tervisele kasulik ning otse õuest tulev õhk parema kvaliteediga, kui läbi ventilatsioonitorustiku liikunud õhk. Radiaatori vahetamine pole võimalik, kuna paljude korteritega hoones on ühine küttesüsteem. Radiaatorite kuuma vee maht ja tsirkulatsiooni muudatused peavad olema eelnevalt asjatundja poolt välja arvutatud ja heaks kiidetud. Vastustaja ei plaaninud selles hoone radiaatorite vahetust, kuna nende seisund oli hea. Valla eelarves polnud nendeks töödeks vajalikke kulutusi plaanitud. Kaebajale pakutud sotsiaaleluruum on üks korralikumaid, mis vastustajal on.
5.6.Kaebaja tegelik eesmärk oli mõjutada vastustajat üürima talle sotsiaalabi vahenditest üüriturult suurema, mugavama ja ilusama jõe ääres asuva korteri. Sellest annab tunnistust kaebaja põhjendamatu pretensioonikus sotsiaalkorteri osas, samuti tema varasem taotlus abi saamiseks, et üürida üüriturult leitud korter. Sotsiaalkorteri tagamise eesmärk on aidata inimest eluruumiga seni, kuni ta saab ise hakkama. Polnud alust üürida kaebajale kahetoalist korterit jõe ääres. See olnuks eluruumi tagamise mõttes toreduslik kulutus.
5.7.Vastustaja hoiatas kaebajat korduvalt, et kui ta lepingut ei sõlmi, kaotab ta õiguse sotsiaalkorterile ning see antakse teisele inimesele, kes korterit tõesti vajab. Kaebaja jättis lepingu sõlmimata ilmselt lootuses, et uue sotsiaalkorteri taotluse esitamise ajaks on ruum mõnele teisele abivajajale ära antud ja kaebaja saab taotleda abi üüriturult korteri saamiseks. Vastustaja on kaebajale teada andnud, et on valmis kaebajat turult üürikorteri leidmisel mõistlikult abistama, vajaduse korral ka rahaliselt.
5(9)
3-25-2457
5.8.Vastustaja töötajad on kaebaja abivajadust hinnates jõudnud järeldusele, et kaebaja on võimeline enda elu korraldama ja tegema osakoormusega tööd. Kaebaja paistab eelistavat sotsiaalhoolekandelise abi kasutamist. Kaebaja on töötukassa konsultatsioonil kinnitanud, et ootab pikaajalise töötu staatust. Ta on jätnud ka töö leidmise konsultatsioonile ilmumata.
5.9.Kaebajal on osaline töövõime. Ta tegeleb enda ravimisega. Kaebajaga samasuguses olukorras olevad inimesed on käinud tööd otsimas, konsultatsioonidel, võtnud vastu sotsiaalkorteri ja näidanud üles soovi ise hakkama saada. Kaebaja aga otsib põhjuseid, miks ta mitte ühtegi tööd teha ei saa või miks vastustaja peaks tagama talle meelepärase eluruumi.
5.10.Kui kaebaja tasub QQ eluruumi kasutamise eest üüri ja esitab vastustajale taotluse üürikompensatsiooni saamiseks, saab vastustaja taotlust hinnata ja anda vajaduse korral kaebajale sotsisaalabi üüri maksmiseks. Vastustaja on menetlenud kaebaja taotlusi põhjalikult ja kaalunud otsuseid tehes kõiki asjaolusid. Vastustaja on alati valmis andma sotsiaalhoolekandelist abi, kui selleks vajadus ilmneb. Praegusel juhul selleks aga vajadust pole.
Kaebaja esitas seisukohad, milles leidis järgmist.
6.1.Kaebajale pole antud QQ eluruumi kasutada seal elamiseks. Lapse suhtluskorra asjas kinnituse andnud A.A lubas kaebajal seda korterit kasutada ajutiselt, lapsega suhtlemise ajal mõnel korral kuus. Vastutasuks lubas kaebaja korterit koristada. A.A ei ole lubanud vallal kasutada oma kinnitust väljaspool suhtluskorra kohtuasja. Kohtunik on kõnealuses kohtuasjas tunnistanud selle kinnituse tühiseks, kuna A.A ei olnud korteri omanik ja tal ei olnud volitust sellist kinnitust anda (31. oktoobril 2024). Vald ei maininud seda kohtule, püüdes kohut pahatahtlikult eksitada.
6.2.Kaebajal ei ole elukohta 2023. a augustist saadik. Seda kinnitab asjaolu, et kaebaja ei ole taotlenud vallalt eluasemekulude hüvitamist. Osalise töövõime toetusest eluasemekulude kandmiseks ei jätkuks. Politsei ei ole kaebajat selles korteris kinni pidanud. Politsei on küll käinud kaebajat tuttavate juurest otsimas. Kaebaja pöördus pärast sellest teada saamist ise politsei poole, et uurida, miks teda otsiti.
6.3.Kose vald on keeldunud nii kaebajale sotsiaaleluruumi andmisest kui ka tema toetamisest üüriturult korteri üürimisel. Vastustaja pakutud üürileping ei vastanud seadusele. Vald nõudis lepingu allkirjastamist tingimusega, et kaebaja hilisemaid pretensioone ei arvestata. Korteris polnud tervislikke tingimusi tagavat ventilatsiooni. Küttekulude arvestust ei selgitatud adekvaatselt olukorras, kus hoone esimese korruse ruumides on 90% soojust andev radiaator, teistes ruumides aga nõukogude ajast pärit 20% soojust andvad radiaatorid. Selles olukorras on ebaõiglane arvestada küttekulusid vaid ruutmeetrite järgi. Akna lahti hoidmise korral köetakse õue ja kütte kasutegur väheneb. Kaebaja ei saanud ka vastust küsimustele, millal radiaatorit viimati hooldati ning mis on selle võimsus. Esimese korruse võimsad radiaatorid raiskavad soojuse ära, nii et vaid väike osa jõuab viiendale korrusele. Kaebaja on suhelnud hoone elanikega, kes kinnitasid, et talvel on korterites jahe, samas kui esimese korruse korterites on palav. Kõigi teise kuni viienda korruse korterite küttearved on ebamõistlikult kõrged.
6.4.Vastustaja ise nõudis kaebajalt üürilepingus kõigi detailidega tutvumist enne lepingu allkirjastamist. Kui üürilepingust kõrvaldatakse punktid, mille järgi üürilevõtja peab põhjalikult tutvuma üüripinnaga ning hilisemaid pretensioone ei arvestata, oleks põhilised probleemid lepinguga lahendatud. Praegu on kaebajalt nõutud „põrsa kotis“ ostmist. Pretensioonid ei saagi ilmneda enne seda, kui kaebaja on asunud korteris elama.
6.5.Kõigile viiekorruselistele majadele on puuritud ca. 10 cm läbimõõduga ventilatsiooniauk välisseina. See on vististi eluruumidele seadusega seatud kohustus. Riik, kes ise nõuab seaduse täitmist, väidab nüüd, et ei saa projektiga hakkama. 10 cm läbimõõduga auk ei ole 6(9)
3-25-2457 suur. Sein, kuhu kaebaja soovis auku köögi ventilatsiooni jaoks, ei ole kandev sein. See on seest õõnes ja selle sees on kõigi korruste ventilatsioonišahtid. Ehitusspetsialist on kinnitanud, et sinna ventilatsiooni rajamine on lihtne. Ilma seina puurimata on võimalik vedada ventilatsioonitoru koridori kaudu WC/duširuumi õhušahtini. Sellest on vald aga keeldunud. Korteris ei ole loomulikku ventilatsiooni. On õhku väljaviiv ventilatsioonišaht WC-s. Õhku saab sisse lasta üksnes akna avamisega. See aga põhjustaks toas liigset õhuniiskust.
6.6.Kaebaja on elanud tuttava juures, vastuolus tolle majareeglitega. Seetõttu ei ole kaebaja tahtnud avaldada, kus ta elab. Ta kasutab põhiseaduse §-s 22 sätestatud õigust vaikida. Ilma kindla koduta elamine on mõjunud halvasti kaebaja vaimsele tervisele. Kaebaja pole saanud üheltki Kose valla kinnistuomanikult luba isegi fiktiivseks sissekirjutuseks. Vahepeal sai kaebaja ööbimisvõimaluse oma kasuemalt, kokkuleppega, et see jääb saladuseks. Kose vald hakkas aga kaebaja kasuema tülitama. Kaebaja majutamisest sai teada kasuema suguvõsa. See rikkus kõigi omavahelisi suhteid.
6.7.Vastustaja ei taipa, kui keeruline on tegelikult üürilepingut saada. Üürileandjad ei taha, et üürnik end sisse kirjutaks, ja ütlevad üürilepingu kohe üles, kui rahvastikuregister neilt sissekirjutuse avalduse kohta pärib. Üürileandjad ei taha maksta üürilt tulumaksu. Paljud üürileandjad ei soovi sõlmida ametlikku üürilepingut, kuigi kuulutus on avalikult üleval.
6.8.Kaebaja otsis üüriturult korterit 2023. a augustist kuni 2025. a kevadeni. Lõpuks leidis ta üürileandja, kes oli nõus lepingut sõlmima. Kaebaja sõlmis isegi eellepingu. Vald keeldus aga üüritoetuse andmisest. Kaebajal on korterit vaja, et ta saaks oma tütrega kohtuda kodustes mugavates tingimustes. Kaebajal on vaja elamistingimusi, kus ta saaks oma tervist parandada. Korteri ilu pole kaebaja jaoks oluline. Oluline on, et korter oleks tervislik ja praktiline. Suur roll selle juures on ventilatsioonil ja küttel.
6.9.Vald on väitnud, et annab kaebajale vajaduse korral toetust eluasemekulude kandmiseks, kuid tõenäoliselt lõppeb toetuse taotlemine jälle venitamisega ja vald ei pea oma lubadust. Valla kodulehel on märgitud, et üüri kompensatsiooni makstakse kuni 12 eurot m 2 kohta kuus (vt ka Kose Vallavolikogu 30. juuni 2022. a määrus nr 18 „Toimetulekutoetuse määramiseks eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine“, § 3 p-d 1 ja 2). Vald aga leidis, et üürikulu üle 9 euro m2 kohta pole põhjendatud. Kaebaja üheks eesmärgiks kohtus on saada selgust selle vastuolu osas. Kaebajale pakuti sotsiaaleluruumi üürilepingut kuueks kuuks, samas kui määruse nr 39 järgi sõlmitakse leping üldjuhul kuni kolmeks aastaks (§ 19 lg 6). Üks võimalik üürileandja küsis ka vallast järele, kas vald maksaks kaebajale toetust eluasemekulude katmiseks. Valla ametnik eitas seda. Ükski üürileandja ei ole nõus andma korterit üürile ilma valla lubaduseta toetust anda ja teadmata, kas kaebaja suudab üüri jm eest tasuda. Arusaamatuks jääb ka valla väide, et toetus määratakse, kui kaebaja tasub eluasemekulusid. Selleks peab kaebaja kõigepealt sõlmima üürilepingu ja maksma tagatisraha. Kaebaja tahab saada kohtust selgust ka selles, kuidas KOV toetab üüriturult kodu saamist: kas vald annab toetust maakleritasu maksmiseks? Kas vald annab toetust vähemalt ühe või mitme kuu ettemaksu ja tagatisraha tasumiseks? 2024. a kohtuasja raames andis vald eksitavat infot, väites, et annab kaebajale üüritoetust. Kaebaja tahab selgust ka selles, kui pika kehtivusajaga eellepingut ta peaks üürileandjalt taotlema, et KOV jõuaks toetuse taotluse ära menetleda. Esimese eellepingu puhul, mis kaebajal aastate jooksul õnnestus sõlmida, venitas vald toetuse andmata jätmise otsusega. Üürileandja sai sellest kahju, kuna üürikorter seisus pool kuud tühjalt.
6.10.Vastustaja on esitanud valeväite, et kaebaja ootab pikaajalise töötu staatust. Väite tõendamiseks lisatud dokumendilt on loetav üksnes see, et kaebajal oli samal päeval lähestikku aegadel kaks kohtumist, töötukassaga ja Kose valla sotsiaaltöötajaga. Kaebaja pidi tegema valiku ja lähtus sellest, et töötukassa kohtumise saab edasi lükata. Kaebaja on
7(9)
3-25-2457 keelanud töötukassal tema kohta vallale infot anda, et seda ei kasutataks kohtus tema vastu. Vallaametnikud ei arvesta sellega, kui palju aega kulub ühest paigast teise liikumiseks ilma autota, ühistranspordiga. Töötukassa selgitas kaebajale 20. oktoobril 2025, et Kose vald ei ole neilt teavet küsinud ega saanud. Kindlasti pole tehtud sellist teabetaotlust, kus oleks märgitud, et küsitavat teavet kavatsetakse kasutada kohtus kaebaja vastu. Kose valla ametnikud on kuritarvitanud oma võimu või esitanud kohtule valeväiteid.
6.11.Kaebajal ei ole finantse enda ravimiseks. Kaebaja töövõimetust põhjustav seisund ei ole ravitav. Kaebaja sai ajukahjustuse, võimalik, et ka insuldi, mis võttis talt liikumisvõime, kui luges 2018. a novembris kohtuotsust oma lapse hooldusõiguse asjas. Ka praegu takistatakse kaebajal lapsega kohtuda. Kaebaja ei suuda tegeleda isegi oma hobidega. Seega pole imestada, et ta ei saa hakkama töö tegemisega. See, kas kaebaja leiab töö, ei olene temast, vaid eelkõige tööandjast. Kaebaja on võimalikele tööandjatele ausalt oma terviseseisundit kirjeldanud. KOV-ide tegevus võtab kaebajalt igasuguse töövõime. Kui kaebaja saaks oma lapse suhtluskorra vabaks, võiks tema töövõime ehk taastuma hakata.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Vastustaja esitas 10. aprillil 2026 taotluse kaebajat trahvida vastustaja ja kohtu suhtes lugupidamatute väljendite kasutamise eest. Vastustaja leiab, et kaebaja jätkas enda lugupidamatult väljendamist vahetult pärast seda, kui kohus hoiatas teda selle eest trahvi määramise eest 10. oktoobri 2025. a määruses.
8.Kaebaja sai kohtute infosüsteemi andmetel kohtu 10. aprilli 2025. a määruse kätte 13. oktoobril 2026. Pärast seda pole kaebaja lugupidamatuid või sündsusetuid avaldusi teinud. Vastustaja taotluses viidatud avaldused on tehtud varem. Seega on hoiatus olnud mõjus ja kaebaja trahvimiseks pole praegu põhjust. Kohus jätab vastustaja taotluse rahuldamata.
9.Praegune vaidlus sai alguse sellest, et kaebaja ei soostunud sõlmima üürilepingut talle eraldatud sotsiaaleluruumi kasutamiseks. Vald tunnistas seepeale kaebajale sotsiaaleluruumi määramise otsuse kehtetuks (17. juuni 2025. a korraldus nr 184). Kaebaja esitas uue taotluse sotsiaaleluruumi saamiseks, mille vastustaja jättis praeguses kohtuasjas vaidlustatud otsusega rahuldamata.
10.Praeguse vaidluse esemeks pole korralduse nr 184 õiguspärasus ja põhjendatus. Seega pole kaebuse lahendamiseks tarvis selgitada, kas kaebaja jättis põhjendatult talle pakutud sotsiaaleluruumi üürilepingu sõlmimata ja kas vald seetõttu varasema sotsiaaleluruumi määramise otsuse õigustatult kehtetuks tunnistas. Seetõttu ei käsitle kohus kaebaja väiteid talle eraldatud sotsiaaleluruumi ja pakutud üürilepingu võimalike puuduste kohta. Praeguse vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda faktist, et kaebajale oli eraldatud sotsiaaleluruum. Ta ei soostunud sõlmima üürilepingut selleks ettenähtud tähtaja jooksul, mistõttu talle eluruumi eraldamise otsus tühistati.
11.Eluruumi tagamine on sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine inimesele, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline ise oma vajadustele vastavat eluruumi leidma (SHS § 41 lg 1). SHS § 3 lg 1 sätestab sotsiaalhoolekande põhimõtted. Abi andmisel lähtutakse esmajärjekorras inimese vajadusest (p 1). Eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja inimese suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt (p 2). KOV selgitab välja abi saamiseks tema poole pöördunud inimese abivajaduse ja sellele vastava abi ulatuse ning korraldab abi osutamist või aitab abi saamiseks vajalikes tegevustes (SHS § 15 lg 1).
12.Lisaks SHS-le reguleerib sotsiaalhoolekandelise abi andmist KOV kehtestatud kord (SHS § 14 lg 1), mis on Kose vallas kehtestatud määrusega nr 39. Selle järgi hinnatakse taotluse läbivaatamisel abivajaja toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid. Muu8(9)
3-25-2457 hulgas arvestatakse inimese personaalse tegutsemisvõimega ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid. Eeltoodu alusel teeb KOV kindlaks, milliseid teenuseid ja millises mahus taotleja vajab (§ 6 lg 1).
13.Vastustaja on jõudnud kaebaja abivajadust hinnates järeldusele, et kaebaja on võimeline leidma iseseisvalt üüripinna. Tal on olemas selleks piisavad oskused ja teadmised. Samale järeldusele jõudis Tallinna Halduskohus 4. detsembri 2024. a otsuses kohtuasjas nr 3-24-976 (vt p 11). Kaebaja võimekust kinnitavad tema selles ja eelnevates kohtuvaidlustes kohtule esitatud seisukohad ning avaldused. Kaebaja on iseseisvalt suhelnud mitmete üürileandjatega ja jõudnud varem ka kokkuleppele üürilepingu sõlmimise kohta. Kaebajal on teadmisi, et pöörata tähelepanu üürilepingu sõlmimise juriidilistele aspektidele ja võimalikele riskidele. Kaebaja väited seoses üürilepingute sõlmimise ebaõnnestumisega ei muuda alusetuks vastustaja järeldust, et kaebaja on võimeline ise üüriturult elupinda leidma (vt otsus asjas nr 324-976, p 13). Kohus märgib, et kaebajal võib olla kalduvus hinnata üle üürilepingu allkirjastamisega seotud riske. Põhjendatud pretensioone eluruumis valitsevate tingimuste kohta on võimalik üürileandjale esitada ka pärast lepingu sõlmimist, eriti selliste tingimuste puhul, milles üürnikul polegi võimalik saada täit selgust enne korteris elamist (sh eluruumile seatud nõuetele vastav õhuniiskus või temperatuur).
14.Praeguse vaidluse raamidest väljuvad küsimused selle kohta, kas vastustaja on põhjendatult keeldunud kaebaja taotletud muude toetuste andmisest; samuti selle kohta, kuidas vastustaja korraldab toetuse maksmise üüriturult korteri üürimise korral. Viimati märgitud küsimusele saab kaebaja vajaduse korral vastuse vastustajaga otse suheldes.
15.Kuna kaebaja oli varem sotsiaaleluruumi üürilepingu sõlmimisest keeldunud ja näidanud üles võimekust asjaajamisel selleks, et saada korter vabaturult, keeldus vastustaja praeguses asjas vaidlustatud otsusega põhjendatult kaebajale sotsiaaleluruumi eraldamisest. Vaidlustatud otsus on õiguspärane. Seetõttu puudub alus kaebaja tühistamis- ja kohustamisnõuet rahuldada.
16.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Poolte võimalikud kulud jäävad seega nende endi kanda.
17.Otsuse avaldamise korral tuleb asendada kaebaja ja A.A nimed nende eraelu kaitseks tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.