Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad
ja
F.X ja J.H maksejõuetusavaldus Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine nende Avaldajad (võlgnikud): 1) F.X (isikukood XXX) 2) J.H (isikukood XXX) Usaldusisik: L.X (isikukood XXX, tel xxxx; e-post XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada F.X ja J.H maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja F.X (isikukood XXX) pankrot 25.09.2026 kell 11.00 ning algatada F.X kohustustest vabastamise menetlus.
3.Kuulutada välja J.H (isikukood XXX) pankrot 25.09.2026 kell 11.00 ning algatada J.H kohustustest vabastamise menetlus.
4.Nimetada F.X ja J.H pankrotihalduriks Svetlana Pilden (Business Law Firm OÜ, tel xxxx; e-post XXX ). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 06. oktoober 2026 kell 16.00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel, videokonverentsi ruumi ID ja PIN number edastatakse eraldi kirjaga.
7.Kohustada F.X-i ja J.H vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 06.10.2026 kell 15.55 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas. Kui F.X ja J.H vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
9.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud
nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
10.Võlgnikud on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui neil sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
11.Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta pärast pankrotimenetluse lõppemist.
12.Jätta menetluskulud F.X ja J.H kanda.
13.Määrata usaldusisiku L.X-i tasuks 924 eurot (käibemaksu ei lisandu).
14.Anda F.X-ile ja J.H-le menetlusabi usaldusisiku tasu 924 eurot (käibemaksu ei lisandu) hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvelt ilma hüvitamiskohustuseta. Tasu kanda L.X ettevõtluskontole (arveldusarve nr xxxx LHV Pank).
15.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
16.Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
17.Toimetada määrus kätte võlgnikele, usaldusisikule ja pankrotihaldur Svetlana Pildenile ning resolutsiooni p 14. täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.F.X ja J.H (avaldajad, võlgnikud) esitasid 06.08.2026 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotlevad pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise algatamist. Avaldajad soovivad asja lahendamist kirjalikus menetluses. Avalduse kohaselt on võlgnikud abielus alates 03.03.2021. Võlgnike ülalpidamisel on üks alaealine laps. Võlgnikele ei kuulu kinnisvara sõidukeid ega muud olulist vara. Võlgnike igakuiseks sissetulekuks on kokku 1600 eurot. Võlgnikel on kohustusi kokku 31 230,39 eurot. Avalduses esitatud selgituses on avaldajate maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et J.H töötas, kuid 2021.a juhtus õnnetus (J.H kukkus trepilt) ning tagajärjeks oli seljaroo murd. Peale seda ei saanud ta pikalt töötada ja maksta juba olemasolevaid kohustusi. F.X oli lapseootel ja selja traumaga mees ei suutnud kodus olles ka lapse järel hoolitseda, mistõttu jäi F.X koduseks. F.X sissetulek on 100% töökaotuse töötukassa toetus. Laenud olid võetud teiste laenude kustutamiseks. J.H töötab viimased 1,5 aastat. Pere korter müüdi 1500 euroga võlgade kustutamiseks. Perel vara puudub, elavad üürikorteris ja tasuvad üüri.
2.Usaldusisik leidis, et välja tuleb kuulutada võlgnike pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. 18.09.2026 istungil jäi usaldusisik oma seisukoha juurde. Usaldusisik märkis, et F.X on abielus, pere koos 5-aastase tütrega elab üürikorteris xxxx. F.X-il on kutseharidus, ta on lõpetanud Järvamaa kutsehariduskeskuse ja xxxx, omandanud abikoka ja kondiitri kutsed. Enne tütre sündi 2021. aasta septembris, töötas xxxx kassapidajana. F.X-ile määrati 2022. aastal puuduva töövõime tõttu töövõimetoetus perioodiks 20.11.2022 – 19.11.2027. Pere sissetulekute vähenemise vältimiseks püüdis ta töötada: xxxx 08.03.2022-01.06.2022 – töölepinguga, xxxx 10.10.2022-31.10.2022 - võlaõigusliku lepinguga, xxxx 15.07.202427.09.2024 - töölepinguga. Hetkel on tema sissetulek peretoetusest ja sotsiaal toetusest keskmiselt 744,20 eurot kuus. Kinnisvara või registrisse kantud vallasasju või õigusi, nõudeid kolmandate isikute vastu võlgnikul usaldusisikule teadaolevalt ei ole. Samuti ei ole osalusi äriühingutes. Likviidne vara maksejõuetusavalduse esitamise, 06.08.2026 seisuga oli 90,69 eurot, arvelduskonto jääk. F.X on liitunud II pensionisambaga, tema pensioniosakute väärtus Swedbanki pensionifondis 1980-89 sündinutele on 3929,35 eurot 21.08.2026 seisuga. Usaldusisikule teadaolevat muud vara võlgnikul ei ole. Pangakontodel on kohtutäiturite arestid alates 2022. aastast. Aktiivseid täitemenetlusi oli maksejõuetusavalduse esitamise seisuga Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule teadaolevalt ei ole. Usaldusisikule teadaolevaid kohustusi on eelduslikult kokku 19089,15 eurot, seejuures põhinõudeid 12670,44 eurot. Võlgnik on pikaajaliselt, püsivalt maksejõuetu, võlausaldajate nõuete katteks vara ega piisavalt sissetulekuid ei ole. J.H elab koos abikaasa ja 5-aastase tütrega üürikorteris xxxx, perel korteri üüri või kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. J.H on lõpetanud 2018.a xxxx erialal. Ta on töötanud xxxx võlaõigusliku lepinguga perioodil 10.04.2025 - 17.04.2025 ja 21.04.2025 kuni 20.03.2026 töölepinguga, alates 08.04.2026 kuni käesoleva ajani töötab töölepinguga xxxx. Tema 2026. aasta 7 kuu keskmine netotöötasu on 856 eurot. Töötasu laekub tütre SEB pangakontole. Transpordiametilt saadud päringu vastuse kohaselt on J.H 2022. ja 2023. aastal müünud sõiduautod xxxx (esmane reg. xxxx. aastal) ja xxxx (esmane reg. xxxx. aastal), autod müüdi varuosadeks ja on registrist kustu tatud. Kohtutäituri poolt on 2023. aasta aprillis müüdud J.H-le kuulunud korteriomand xxxx. Korteriühistul on võlanimekirjas 604,88-eurone nõue. Muud kinnisvara või registrisse kantud vallasasju või õigusi võlgnikul usaldusisikule teadaolevalt ei ole. Samuti ei ole nõudeid kolmandate isikute vastu. Ei ole ka osalusi äriühingutes. Likviidne vara maksejõuetusavalduse esitamise, 06.08.2026 seisuga oli 0,57 eurot, arvelduskonto jääk. Usaldusisikule teadaolevat muud vara ei ole. Võlgniku pangakontodel on kohtutäiturite arestid alates 2022. aastast. Aktiivseid täitemenetlusi oli maksejõuetusavalduse esitamise seisuga Vara
tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule teadaolevalt ei ole. Usaldusisikule teadaolevaid kohustusi on eelduslikult kokku 23457,99, seejuures põhinõudeid 17685,35 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, võlausaldajate nõuete katteks vara ega piisavalt sissetulekuid ei ole. F.X ja J.H on esitanud kohtule 06.08.2026 abikaasade ühise maksejõuetusavalduse. Nende abielu on sõlmitud 03.03.2021, neil on ühisvara. Samal aastal juhtub J.H-l õnnetus, tal tekivad terviseprobleemid, mistõttu vähenesid ootamatult pere sissetulekud. F.X jääb lapseootele ja neil sünnib tütar. Juba sellel ajal olid neil laenud, kuid sissetulekute vähenedes kohustuste katteks enam raha ei jätkunud ja olukorra lahendamiseks võeti uusi tarbimislaene olemasolevate laenude tagasimaksete katteks. F.X-ile määrati 2022. aastal puuduva töövõime tõttu töövõimetoetus perioodiks 20.11.2022 – 19.11.2027. Võlgasid pere enam tasuda ei suutnud ja 2022., 2023. aastast alates on võlausaldajad pöördunud maksekäskude kiirmenetlusteks kohtusse ja võlgade sissenõudmiseks kohtutäiturite poole. Võlanõuetele lisanduvad seega veel viivised ja menetluskulud. Makseraskused on tekkinud ootamatutest terviseprobleemidest, elumuutustest, liigsest laenukoormusest - seega on makseraskuste tekkimise põhjuseks usaldusisiku esialgsetel andmetel muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Võlgnikud on abikaasade ühises maksejõuetusavalduses märkinud, et soovivad enda suhtes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. F.X ja J.H on pikaajaliselt ja püsivalt maksejõuetud, maksejõuetuse lahendamiseks sobiv menetlusliik on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Pankroti väljakuulutamisega lõppevad ajas kasvavad viiviste ja intresside arvestused, läbi kohustustest vabastamise menetluse saavad võlgnikud eeldatavalt kolme-nelja aasta möödumisel uue võimaluse jätkata tavapärase võlavaba eluga. J.H keskmine netotöötasu on 856 eurot kuus, koos peretoetuse ja sotsiaaltoetusega F.X keskmine sissetulek 744,20 eurot kuus, seega on pere sissetulekud kokku keskmiselt 1600 eurot kuus. Pankrotimenetluse kulude ja võlausaldajate nõuete katteks peavad abikaasad tegema jõukohaseid makseid igas kuus. Usaldusisik ei leia, et võlgnikud oleks tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta. Alust, mille tõttu ei peaks võlgnike pankroti ja kohustustest vabastamise menetlust alustama, usaldusisik ei ole tuvastanud. Usaldusisik taotleb tasu 924 eurot, millele käibemaksu ei lisandu.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada võlgnike pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.
4.FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
5.FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
6.Kohus leiab, et võlgnikud on püsivalt maksejõuetud, kuna nad ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikel puudub kohustuste (F.X-il 19 089,15 eurot ja J.H-l 23 457,99 eurot) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgnike makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnikud ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnikud on ka ise menetluses taotlenud makseraskuste ületamiseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlust ning nõustunud menetlusega. Seetõttu kuulutab kohus pankroti välja koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega (FIMS § 45 lg 2). Kohus ei ole tuvastanud FIMS § 43 lg-s 3 nimetatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlgnikud kinnitasid istungil, et on valmis menetlusse panustama. Kohus on võlgnikele 18.09.2026 kohtuistungil selgitanud nende kohustusi. Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse põhjenduste p 11.), võib kohus omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8). Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu (ootamatud terviseprobleemid, elumuutused, liigne laenukoormus) PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.
7.Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
8.Kohus nimetab pankrotihalduriks Svetlana Pildeni, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
9.Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).
10.Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 924 eurot (käibemaksu ei lisandu).
10.1.FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
10.2.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
10.3.Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2). PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Justiitsministri 1. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (edaspidi kord) § 2 lg 1 järgi kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Riigi arvelt hüvitamisele kuuluva ajutise halduri tunnitasu ei saa seega ületada 66 eurot. Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab ajutisele haldurile riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm 08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest ajutisele haldurile tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui haldurile, sest halduril on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa.
Kuna praegusel juhul võlgnikel vara puudub, leiab kohus, et usaldusisiku töötundide tasu hüvitamiseks osas, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (946 eurot), tuleb võlgnikele anda menetlusabi.
10.4.Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 14 tundi, tunnihinnaga 66 eurot. Arvestades avaldajate maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (vara ja võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning usaldusisiku hinnanguga), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on tervikuna vajalik ja põhjendatud. Kuivõrd põhjendatud töötunde on 14 ning esitatud on menetlusabi taotlus, siis tuleb usaldusisikule hüvitada tasu riigi arvelt kohaldades tunnitasu määra 66 eurot. Seega kuulub riigi arvelt hüvitamisele 924 eurot (14 x 66 eurot). Summale käibemaksu ei lisandu. Riigi arvel kuulub hüvitamisele kogu põhjendatud töötundide arv (kuna see jäi alla 946 euro, puudub kohtul alus mõista võlgnikult välja suuremat tasu, sest usaldusisiku põhjendatuks loetud töötunnid on riigi arvel hüvitatud). Usaldusisik tasu välja maksta usaldusisiku ettevõtluskontole.
11.Kohus selgitab võlgnikele, et otsustab võlgnike pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg-d 1-3). Kohus rõhutab, et võlgnikel tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1-6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Ann Veiermann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.