Politsei- ja Piirivalveameti taotlus saada luba F.G kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Kaidi Pikner ja Karoliina Jung Puudutatud isik F.G, esindaja Janus Paurman Lihtmenetluses, 30. septembri 2026 kinnisel kohtuistungil
Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus. Anda luba pidada F.G (sündinud xx.xx.xxxx) kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, aga mitte kauem kui kolm kuud, s.o kuni 1. jaanuarini 2027 (kaasa arvatud).
2.Määruse avaldamise korral asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas F.G kinni 29. septembril 2026 kell 10.13 Tallinnas Jõe tn 4C-42a asuvas korteris toimunud kontrolli käigus. Korteris viibis kaheksa dokumentideta isikut. F.Gl puudusid isikut tõendavad dokumendid. Ta toimetati kinnipidamiskeskusesse, kus ta avaldas soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset. 29. septembril 2026 kell 15.20 peeti ta kinni VRKS § 65 lg 2 p-de 1, 2, 5 ja 7 alusel.
2.PPA esitas 30. septembril 2026 taotluse saada luba F.G kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kolmeks kuuks. PPA taotluse põhjendused on järgmised.
2.1.VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel on kinnipidamine vajalik isiku üleandmiseks määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras. PPA esialgsete andmete kohaselt saabus isik
Schengeni alale Leedu Vabariigi kaudu. PPA teeb Leedule määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg-l 1 põhineva tagasivõtupalve. Kinnipidamine tagab isiku püsimise Eestis ja tema kättesaadavuse võimaliku üleandmise korraldamiseks.
2.2.VRKS § 65 lg 2 p 2 alusel on kinnipidamine vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks. PPA hinnangul esineb VSS § 6 8 p-s 6 nimetatud põgenemisoht: isik saabus Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult, läbis mitu liikmesriiki rahvusvahelist kaitset taotlemata, kavatses kasutada Eestit transiitriigina ning liikuda edasi Soome. PPA hinnangul ei taga VRKS § 67 lg 2 p-des 1–2 sätestatud alternatiivid ega VRKS § 60 lg-tes 1–2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud menetluse eesmärki, sest isikul puuduvad dokumendid, rahalised vahendid ja lähedased Eestis ning vabaduses viibides võib ta Eestist lahkuda või üleandmisest kõrvale hoida.
3.Istungil palus puudutatud isik kinnipidamise kolmekuulist tähtaega lühendada. See aeg on ebaproportsionaalselt pikk eelseisvate menetlustoimingute tegemiseks. Kinnipidamine on suur põhiõiguste riive, mida ei saa teha igaks juhuks, vaid selle kestus peab olema põhjendatud. Praegusel juhul ei ole PPA seda taotluses piisavalt põhjendanud. Ebaseaduslik sisenemine Euroopa Liitu ei tohiks olla asjaolu isiku kahjuks, sest tihti on see ainus viis Euroopasse jõuda. Isik teeb PPA-ga igakülgset koostööd, et toimingud saaks kiiresti teha ja välja selgitada, kas isiku Leetu saatmine on asjakohane. PPA halduskoormus ei tohiks olla piisav põhjus isiku täiendavaks kinnipidamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 66 lg 2 alusel võib halduskohus anda PPA-le loa pidada rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni kuni neli kuud VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud juhtudel (vt ka VRKS § 66 lg 1). Kinnipidamine on lubatud, kui leebemaid alternatiive pole võimalik tulemuslikult kohaldada (VRKS § 65 lg 1).
5.VRKS § 65 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui esineb põgenemise oht. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras (VRKS § 65 lg 2 p 7). Kinnipidamise üheks eelduseks on mõlemal juhul põgenemisohu esinemine. Põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb mõni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 6 8 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õiguses sätestatud menetluse erisusi (VRKS § 65 lg 3 p 1).
6.Ülaltoodust tulenevalt peab taotluse rahuldamiseks: 1) esinema kinnipidamise alus; 2) esinema põgenemisoht; 3) leebemate meetmete kohaldamine ei ole võimalik ning 4) kinnipidamine peab olema proportsionaalne.
7.Kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite loetelu on kehtestatud siseministri 29. mai 2026. a määrusega nr 21 „Kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite loetelu“. PPA esitatud taotlus vastab määruses toodud nõuetele (§ 2 lg 4).
8.Kohus leiab, et praegusel juhul on kinnipidamine võimalik mõlemal PPA viidatud alusel ning menetluse praeguses etapis võib nendele alustele tugineda üheaegselt.
9.PPA viib esmajärjekorras läbi isiku Leedu Vabariigile üleandmise menetlust. Määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 kohaselt vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest üldjuhul esimene liikmesriik, kuhu taotleja Schengeni alale ebaseaduslikult sisenes. Asjas kogutud andmed, sealhulgas isiku selgitused, annavad põhjendatud aluse arvata, et isiku
esimene Schengeni alale saabumise riik oli Leedu, kust ta liikus Läti kaudu edasi Eestisse. Seega on PPA alustanud esmaseid toiminguid üleandmismenetluses, mille läbiviimisel tuleb järgida määruses (EL) 2024/1351 sätestatud tähtaegu.
10.VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldamine ei eelda, et vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteade oleks juba esitatud või vastutav liikmesriik lõplikult kindlaks määratud. Määruse (EL) 2024/1351 art 38 lg 1 järgi algatatakse vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlus viivitamata. Määruse art 45 lg-st 1 tuleneb sõnaselgelt, et art 44 alusel kinnipidamine võib eelneda vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteate esitamisele. Seega võib VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldada ka ajal, mil vastutuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud veel kestavad.
11.Taotluses esitatud andmete põhjal on tõenäoline, et Eesti ei vastuta puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest ning vastutav liikmesriik on Leedu Vabariik. PPA teeb lähiajal Leedule tagasivõtupalve ning jaatava vastuse korral alustab isiku üleandmist. Kohtul ei ole alust arvata, et menetlus ei võiks praegusel juhul toimida ladusalt.
12.PPA ei ole veel jõudnud Leedule tagasivõtutaotlust esitada ning määruse (EL) 2024/1351 art 45 kohaselt on selleks aega kuni kaks nädalat. Kui üleandmine osutub võimalikuks, ei tule Eestil puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust sisuliselt lahendada. Kui Leedu keeldub isikut vastu võtmast, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada Eestis. Seetõttu on mõlemad kinnipidamise alused asjakohased. Ebaseadusliku rändesurve olukorras ei oleks põhjendatud nõuda PPA-lt iga kinnipidamise aluse kohta eraldi taotluse esitamist, kui kinnipidamise alused esinevad samaaegselt. Selline nõue ei oleks kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega.
13.Kui leiab kinnitust, et rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab teine liikmesriik, ning see liikmesriik nõustub isiku vastu või tagasi võtma, on tegemist samas asjas kohtulikult hinnatud üleandmismenetluse järgmise etapiga, mitte uue kinnipidamise eesmärgiga. VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel kinnipidamisel tuleb üleandmismenetluses järgida määruse (EL) 2024/1351 art-s 45 sätestatud tähtaegu. Kui Leedu Vabariik peaks vastama eitavalt, jätkab PPA puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlust Eestis, arvestades selleks sätestatud tähtaegu (vt määruse (EL) 2024/1348 art 35).
14.Kohtu hinnangul ei saa kolmekuulist kinnipidamise tähtaega pidada eeltoodut arvestades ebaproportsionaalselt pikaks. Ekslik on puudutatud isiku tõlgendus, et tegemist on kinnipidamisega n-ö igaks juhuks. PPA on selgitanud, et esialgne plaan on isik saata Leetu. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 1 kohaselt tuleb vastuvõtmispalve esitada hiljemalt kahe nädala jooksul. Sellele tuleb vastata hiljemalt ühe nädala jooksul (art 45 lg 2). Pärast seda peab isiku üleandmine toimuma viie nädala jooksul vastuvõtmispalve rahuldamisest (art 45 lg 3 p a). Seega võib selliseks menetluseks kuluda juba ligi kaks kuud. Juhul kui isik vaidlustab enda üleandmise otsuse, võib kohus sellele anda peatava mõju (määruse art 43 lg 3), mis võib menetlust pikendada veel vähemalt kuu aja võrra. Juhul kui üleandmine mingil põhjusel nurjub, peab riik aga asuma ise menetlema puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust. See võib isegi kiirendatud menetluses võtta kuni kolm kuud (määruse (EL) 2024/1348 art 35 lg 3). PPA ei alusta eeldatavasti isiku rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude sisulist hindamist enne, kui on selgunud isiku üleandmise võimatus. Seega võib kolmekuuline kinnipidamine olla nii ühel kui teisel kinnipidamise eesmärgil vajalik ja seda sõltumata PPA töökoormusest. Ometi nähtub ka Euroopa Liidu õigusest, et suur rändesurve on aktsepteeritav alus menetluste teatavaks pikenemiseks (vt nt määruse (EL) 2024/1348 art 35 lg 2 p a ja lg 5 p a).
15.PPA põhjendab põgenemisohtu sellega, et isiku hoiakutest ja käitumisest järeldub soovimatus väljasõidukohustust täita (vt VSS § 68 p 6).
15.1.Isik saabus Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult, ületas ebaseaduslikult Valgevene–Leedu, Leedu–Läti ja Läti–Eesti piiri ning läbis mitu liikmesriiki rahvusvahelist kaitset taotlemata. Ta soovis liikuda Soome ja kasutada Eestit transiitriigina. Rahvusvahelise kaitse taotlemise soovi avaldas ta alles pärast kinnipidamist.
15.2.Kohus nõustub PPA järeldusega, et isiku varasem liikumine läbi mitme riigi, eesmärk jõuda Soome ning rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine alles pärast kinnipidamist annavad aluse pidada põgenemisohtu reaalseks. Tegu ei ole direktiivi (EL) 2024/1346 art 10 lg 1 mõttes karistusliku kinnipidamisega ning kinnipidamise aluseks pole ka ainuüksi asjaolu, et isik sisenes Euroopa Liitu ebaseaduslikult. Isiku senine tegevus viitab sellele, et ta on võimeline hankima endale võltsitud dokumente ja kasutama neid läbi erinevate riikide ebaseaduslikult reisimiseks ja seal ka pikemalt viibimiseks (vt vestluse kokkuvõte digitoimiku lehel 8 – isik viibis Valgevenes ebaseaduslikult seitse kuud), kusjuures ta jättis teadlikult rahvusvahelise kaitse taotlemata esimeses Euroopa Liidu riigis, kuhu saabus, et otsida endale soodsamaid tingimusi (samas, digitoimiku leht 9).
16.VRKS § 67 lg 1 kohaselt võib PPA kohaldada kinnipidamise asemel leebemaid meetmeid: elamist kindlaksmääratud kohas, PPA-s registreerimas käimist või dokumendi hoiule andmist (vt VRKS § 67 lg 2 ja § 60 lg 1 koostoimes). Praeguses menetlusetapis ei ole põgenemisohtu ja isiku ütluste kontrollimise vajadust arvestades piisavalt alust eeldada, et leebemad järelevalvemeetmed tagaksid isiku kättesaadavuse PPA-le.
17.Kinnipidamiskeskuses on puudutatud isikule tagatud toitlustamine, majutus ja huvitegevus, vajaduse korral ka meditsiiniline ja psühholoogiline abi. Kohtule ei ole teada kinnipidamiskeskusesse paigutamist välistavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni kolmeks kuuks ebaproportsionaalne meede, arvestades eesmärke.
18.Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kolm kuud (1. jaanuarini 2027 (k.a)).
19.PPA-l on kohustus isik viivitamata kinnipidamiskeskusest vabastada, kui kinnipidamise alused ära langevad (VRKS § 71 lg 1). VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel, s.o isiku teisele riigile üleandmiseks kinnipidamisel, tuleb kinnipidamise aluse äralangemist hinnata määruse (EL) 2024/1351 art-st 44 tulenevate tähtaegade põhjal. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 4 järgi tuleb isik vabastada muu hulgas juhul, kui üleandev liikmesriik ei pea kinni vastuvõtmispalve esitamise tähtaegadest, ei tee art 42 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul üleandmisotsust või kui üleandmine ei toimu art 45 lg-s 3 nimetatud viienädalase tähtaja jooksul. Samuti tuleb isik vabastada siis, kui langeb ära VRKS § 65 lg 2 p-st 2 tulenev kinnipidamise alus, st vajadus selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevad asjaolud.
Kohus tõlgib määruse isikule masintõlkeprogrammiga tigrinja keelde.
21.Määruse avaldamise korral tuleb puudutatud isiku nimi ja sünniaeg asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 5, VRKS § 9 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.