Politsei- ja Piirivalveameti taotlus saada luba T.Ri kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kaidi Pikner Puudutatud isik T.R, esindaja Janus Paurman Lihtmenetluses, 30. septembril 2026 kinnisel kohtuistungil
Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus. Anda luba pidada T.R (sündinud xx.xx.xxxx) kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, aga mitte kauem kui kolm kuud, s.o kuni 1. jaanuarini 2027 (kaasa arvatud).
2.Määruse avaldamise korral asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.PPA pidas T.Ri 29. septembril 2026 kell 10.13 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 613 alusel Tallinnas Jõe tn 4C-42a kinni ning toimetas ta kinnipidamiskeskusesse. Politsei oli saanud teate, et sellel aadressil viibivad Eestisse ebaseaduslikult saabunud välismaalased. Korteris tuvastati kaheksa isikut, kellel puudusid isikut tõendavad dokumendid ja reisidokumendid. T.R selgitas, et saabus Eestisse marsruudil Valgevene–Leedu–Läti–Eesti, oli Eestis viibinud kolm päeva ja soovis liikuda edasi Soome. Kinnipidamiskeskuses avaldas ta soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset ning ta peeti 29. septembril 2026 kell 16.50 kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 65 lg 2 alusel.
2.PPA esitas 30. septembril 2026 taotluse saada luba T.Ri kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kolmeks kuuks. PPA taotluse põhjendused on järgmised.
2.1.PPA tugineb VRKS § 65 lg 2 p-dele 2 ja 7 ning VRKS § 65 lg 3 p 1 kaudu VSS § 6 8 p-s 6 sätestatud põgenemisohule. PPA teeb määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 alusel Lätile tagasivõtupalve, kuna isik sisenes Schengeni alale Läti kaudu. Kuigi isik väidab, et tuli Eestisse Valgevenest läbi Leedu ja Läti, ei ole tõendeid selle kohta, et ta oleks Leedus viibinud, samas kui isiku telefonist on leitud andmeid, mis kinnitavad viibimist Valgevenes ja Lätis. Läti jaatava vastuse korral alustab PPA isiku Lätile üleandmist määruse art 44 alusel ja korras. Kinnipidamine on PPA hinnangul vajalik isiku kättesaadavuse tagamiseks kuni üleandmiseni; kui Läti isikut tagasi ei võta, menetletakse tema rahvusvahelise kaitse taotlust Eestis.
2.2.PPA hinnangul esineb põgenemisoht, sest isik saabus Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult, ei pöördunud omal algatusel rahvusvahelise kaitse taotlemiseks pädeva asutuse poole ning esitas taotluse alles pärast kinnipidamist. Tema ütlused sihtriigi ja teekonna kohta olid vastuolus mobiiltelefonist ja WhatsAppi vestlustest saadud andmetega. PPA leiab, et VRKS § 67 lg 2 p-des 1–2 nimetatud alternatiivid ega VRKS § 60 lg-tes 1–2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud ei taga isiku kättesaadavust. Isikul puuduvad Eestis pereliikmed ja piisavad rahalised vahendid ning tal on kontaktid vahendajatega. PPA hinnangul on kinnipidamine proportsionaalne ja vajalik; kinnipidamist välistavat terviseseisundit ei ole teada.
3.Istungil palus puudutatud isik kinnipidamise kolmekuulist tähtaega lühendada. See aeg on ebaproportsionaalselt pikk eelseisvate menetlustoimingute tegemiseks. Kinnipidamine on suur põhiõiguste riive, mida ei saa teha igaks juhuks, vaid selle kestus peab olema põhjendatud. Praegusel juhul ei ole PPA seda taotluses piisavalt põhjendanud. Ebaseaduslik sisenemine Euroopa Liitu ei tohiks olla asjaolu isiku kahjuks, sest tihti on see ainus viis Euroopasse jõuda. Isik teeb PPA-ga igakülgset koostööd, et toimingud saaks kiiresti teha ja välja selgitada, kas isiku Lätti saatmine on asjakohane. PPA halduskoormus ei tohiks olla piisav põhjus isiku täiendavaks kinnipidamiseks. Puudutatud isiku esindaja tõi esile ka selle, et PPA esitatud andmed isiku Eestisse saabumise teekonna kohta on vastuolulised. Puudutatud isik kinnitas, et tuli Eestisse koos asjas nr 3-26-3073 kinni peetud isikuga Leedu kaudu.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.VRKS § 66 lg 2 alusel võib halduskohus anda PPA-le loa pidada rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni kuni neli kuud VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud juhtudel (vt ka VRKS § 66 lg 1). Kinnipidamine on lubatud, kui leebemaid alternatiive pole võimalik tulemuslikult kohaldada (VRKS § 65 lg 1).
5.VRKS § 65 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui esineb põgenemise oht. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras (VRKS § 65 lg 2 p 7). Kinnipidamise üheks eelduseks on mõlemal juhul põgenemisohu esinemine. Põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb mõni VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õiguses sätestatud menetluse erisusi (VRKS § 65 lg 3 p 1).
6.Ülaltoodust tulenevalt peavad taotluse rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) esineb kinnipidamise alus; 2) esineb põgenemisoht; 3) leebemate meetmete kohaldamine ei ole võimalik ning 4) kinnipidamine on proportsionaalne.
7.Kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite loetelu on kehtestatud siseministri 29. mai 2026. a määrusega nr 21 „Kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite loetelu“. PPA esitatud taotlus vastab määruses toodud nõuetele (§ 2 lg 4).
8.Kohus leiab, et praegusel juhul on kinnipidamine võimalik mõlemal PPA viidatud alusel ning menetluse praeguses etapis võib nendele alustele tugineda üheaegselt.
9.PPA viib esmajärjekorras läbi isiku Läti Vabariigile üleandmise menetluse. Määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 kohaselt vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest üldjuhul esimene liikmesriik, kuhu taotleja Schengeni alale ebaseaduslikult sisenes. Kohtu hinnangul ei ole olemasolevate andmete põhjal võimalik tuvastada, kas vastutavaks liikmesriigiks on praegusel juhul Läti või Leedu. Isik kinnitab, et tuli Valgevenest Leetu ja sealt Läti kaudu Eestisse. PPA peab seda ebausutavaks ainuüksi seetõttu, et isiku telefonist pole leitud tõendeid tema Leedus viibimise kohta. Tõendeid pole aga ka Lätis viibimise kohta (vt digitoimiku leht 12), ometi ei ole PPA-l ja pole ka kohtul kahtlust selles, et isik pidi Valgevenest Eestisse jõudmiseks läbima vähemalt Läti. Ent selline ebaselgus on praegu, sedavõrd lühikese aja jooksul pärast isiku kinnipidamist, paratamatu. Kohus peab tõenäoliseks, et PPA suudab isiku ja tema reisikaaslaste küsitlemise ja nende valduses olnud esemete, sh telefonide uurimise teel kindlaks teha, kas isik sisenes Euroopa Liitu Läti või Leedu kaudu, ning seejärel esitada vastavale riigile vastuvõtutaotluse.
10.VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldamine ei eelda, et vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteade oleks juba esitatud või vastutav liikmesriik lõplikult kindlaks määratud. Määruse (EL) 2024/1351 art 38 lg 1 järgi algatatakse vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlus viivitamata. Määruse art 45 lg-st 1 tuleneb sõnaselgelt, et art 44 alusel kinnipidamine võib eelneda vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteate esitamisele. Seega võib VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldada ka ajal, mil vastutuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud veel kestavad.
11.Taotluses esitatud andmete põhjal on tõenäoline, et Eesti ei vastuta puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. Kui PPA teeb kindlaks, millise riigi kaudu isik Schengeni alasse sisenes, ei ole kohtul alust arvata, et üleandmismenetlus ei võiks praegusel juhul toimida ladusalt.
12.PPA ei ole veel jõudnud Läti Vabariigile tagasivõtutaotlust esitada ning määruse (EL) 2024/1351 art 45 kohaselt on selleks aega kuni kaks nädalat. Kui üleandmine osutub võimalikuks, ei tule Eestil puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust sisuliselt lahendada. Kui Läti Vabariik keeldub isikut vastu võtmast, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada Eestis. Seetõttu on mõlemad kinnipidamise alused asjakohased. Ebaseadusliku rändesurve olukorras ei oleks põhjendatud nõuda PPA-lt iga kinnipidamise aluse kohta eraldi taotluse esitamist, kui kinnipidamise alused esinevad samaaegselt. Selline nõue ei oleks kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega.
13.Kui leiab kinnitust, et rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab teine liikmesriik, ning see liikmesriik nõustub isiku vastu või tagasi võtma, on tegemist samas asjas kohtulikult hinnatud üleandmismenetluse järgmise etapiga, mitte uue kinnipidamise eesmärgiga. VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel kinnipidamisel tuleb üleandmismenetluses järgida määruse (EL) 2024/1351 art-s 45 sätestatud tähtaegu. Kui vastuvõttev riik peaks vastama eitavalt, jätkab PPA puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlust Eestis, arvestades selleks sätestatud tähtaegu (vt määruse (EL) 2024/1348 art 35).
14.Kohtu hinnangul ei saa kolmekuulist kinnipidamise tähtaega pidada eeltoodut arvestades ebaproportsionaalselt pikaks. PPA on selgitanud, et esialgne plaan on isik saata Läti Vabariiki. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 1 kohaselt tuleb vastuvõtmispalve esitada hiljemalt kahe nädala jooksul. Sellele tuleb vastata hiljemalt ühe nädala jooksul (art 45 lg 2).
Pärast seda peab isiku üleandmine toimuma viie nädala jooksul vastuvõtmispalve rahuldamisest arvates (art 45 lg 3 p a). Seega võib selliseks menetluseks kuluda juba ligi kaks kuud. Juhul kui isik vaidlustab enda üleandmise otsuse, võib kohus sellele anda peatava mõju (määruse art 43 lg 3), mis võib menetlust pikendada veel vähemalt kuu aja võrra. Juhul kui üleandmine mingil põhjusel nurjub, peab riik aga asuma ise menetlema puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust. See võib isegi kiirendatud menetluses võtta kuni kolm kuud (määruse (EL) 2024/1348 art 35 lg 3). PPA ei alusta eeldatavasti isiku rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude sisulist hindamist enne, kui on selgunud isiku üleandmise võimatus. Seega võib kolmekuuline kinnipidamine olla nii ühel kui teisel kinnipidamise eesmärgil vajalik ja seda sõltumata PPA töökoormusest. Ometi nähtub ka Euroopa Liidu õigusest, et suur rändesurve on aktsepteeritav alus menetluste teatavaks pikenemiseks (vt nt määruse (EL) 2024/1348 art 35 lg 2 p a ja lg 5 p a).
15.PPA põhjendab põgenemisohtu sellega, et isiku hoiak, senine käitumine ja tema enda antud selgitused annavad alust järeldada, et ta ei pruugi talle tulevikus tekkivat väljasõidukohustust täita (vt VSS § 68 p 6).
15.1.Isik saabus Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult, ei pöördunud pärast riiki saabumist omal algatusel rahvusvahelise kaitse taotlemiseks pädevate asutuste poole ning esitas taotluse alles pärast kinnipidamist. Tema teekonna ja sihtriigi kohta antud ütlused olid vastuolus mobiiltelefonist ja WhatsAppi vestlustest saadud andmetega: reisi korraldas tasu eest kolmas isik ning vestluste järgi oli isiku tegelik sihtriik Soome, kuigi isik väitis PPA-le, et sooviski Eestisse tulla.
15.2.Kohus nõustub PPA järeldusega, et isiku ebaseaduslik piiriületus, rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine alles pärast kinnipidamist, vastuolulised ütlused ning vahendaja abil Soome liikumise kavatsus annavad aluse pidada põgenemisohtu reaalseks. Tegu ei ole direktiivi (EL) 2024/1346 art 10 lg 1 mõttes karistusliku kinnipidamisega ning kinnipidamise aluseks pole ka ainuüksi asjaolu, et isik sisenes Euroopa Liitu ebaseaduslikult. Isiku senine tegevus viitab sellele, et ta võib vabaduses viibides püüda Läti Vabariigile üleandmisest kõrvale hoiduda ja liikuda edasi Soome.
16.VRKS § 67 lg 1 kohaselt võib PPA kohaldada kinnipidamise asemel leebemaid meetmeid: elamist kindlaksmääratud kohas, PPA-s registreerimas käimist või dokumendi hoiule andmist (vt VRKS § 67 lg 2 ja § 60 lg 1 koostoimes). Praeguses menetlusetapis ei ole põgenemisohtu ja isiku ütluste kontrollimise vajadust arvestades piisavalt alust eeldada, et leebemad järelevalvemeetmed tagaksid isiku kättesaadavuse PPA-le.
17.Kinnipidamiskeskuses on puudutatud isikule tagatud toitlustamine, majutus ja huvitegevus, vajaduse korral ka meditsiiniline ja psühholoogiline abi. Kohtule ei ole teada kinnipidamiskeskusesse paigutamist välistavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni kolmeks kuuks ebaproportsionaalne meede, arvestades eesmärke.
18.Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kolm kuud (1. jaanuarini 2027 (kaasa arvatud)).
19.PPA-l on kohustus isik viivitamata kinnipidamiskeskusest vabastada, kui kinnipidamise alused ära langevad (VRKS § 71 lg 1). VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel, s.o isiku teisele riigile üleandmiseks kinnipidamisel, tuleb kinnipidamise aluse äralangemist hinnata määruse (EL) 2024/1351 art-st 44 tulenevate tähtaegade põhjal. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 4 järgi tuleb isik vabastada muu hulgas juhul, kui üleandev liikmesriik ei pea kinni vastuvõtmispalve esitamise tähtaegadest, ei tee art 42 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul üleandmisotsust või kui üleandmine ei toimu art 45 lg-s 3 nimetatud viienädalase tähtaja
jooksul. Samuti tuleb isik vabastada siis, kui langeb ära VRKS § 65 lg 2 p-st 2 tulenev kinnipidamise alus, st vajadus selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevad asjaolud.
Kohus tõlgib määruse isikule masintõlkeprogrammiga tigrinja keelde.
21.Määruse avaldamise korral tuleb puudutatud isiku nimi ja sünniaeg asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 5, VRKS § 9 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.