1.Rahuldada T.F hagi D.Z vastu elatise väljamõistmiseks.
2.Mõista D.Z-ilt T.F kasuks perioodi 1. oktoobrist 2024 kuni 30. septembrini 2026 eest sissenõutavaks muutunud elatis 6921 eurot 20 senti.
3.Mõista D.Z-ilt T.F kasuks välja alates 1. oktoobrist 2026 kuni T.F täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxxxxxxxx. a) igakuine elatis 318 eurot 62 senti [s.o 295 eurot 86 senti (baassumma seisuga 1. aprill 2026) + 62 eurot 76 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast seisuga 1. aprill 2026) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
7.Mõista D.Z-ilt T.F kasuks välja menetluskulud 871 eurot 40 senti ja viivis tasumata menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.T.F (hageja) esitas 30. detsembril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D.Z (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostja esitas nõudele vastuväite ning andis 27. jaanuari 2025. a määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
17.märtsi 2025. a hagiavalduse kohaselt on X.B ja kostja suhtest xxxxxxxxxxxxxxxx sündinud tütar T.F (hageja). Kostja ja hageja ema kooselu lõppes 30. septembril 2024. Hageja elukohaks on alates vanemate kooselu lõppemisest olnud tema ema X.B elukoht. Vanemad ei ole leppinud kokku lapse ja isa suhtluskorras. Samuti ei ole hageja ja kostja suhtluskorda määratud kindlaks kohtu poolt. Hagejat kasvatab ja tema eest hoolitseb X.B. Samuti on hagejale vajalike asjade ja teenuste olemasolu tagamine ja sellega seotud kulude kandmine olnud X.B ülesandeks. Kokku on hageja igakuised kulud keskmiselt u 765 eurot. Perioodil oktoobrist kuni detsembrini 2024. a ei osalenud kostja hageja ülalpidamises mingilgi määral. Pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist, s.o pärast 30. detsembrit 2024. a, on kostja tasunud hageja ülalpidamiseks elatist 14. jaanuaril 2025 summas 287 eurot 72 senti ja 26. veebruaril 2025 summas 50 eurot. Kuna kostja ei täida hageja ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt, palus hageja mõista kostjalt elatis välja seaduses kehtestatud ulatuses. Lisaks palus hageja mõista elatis tagasiulatuvalt perioodi 1. oktoober 2024. a kuni 29. detsember 2024. a eest kokku 843 eurot 60 senti.
2.Kostja võttis hagi 8. juuli 2025. a vastuses osaliselt õigeks ega tunnistanud tema vastu suunatud nõudeid. Kostja ei vaidle vastu hagis toodud / arvutatud elatise igakuise summa suurusele. Kostja vastuse kohaselt õpib ta Tallinna Ehituskoolis maastiku ehitaja ametit ja tal puudub sissetulek. Kostja on küll õppimise kõrvalt teinud lühiajalist tööd, kuid alates 2. septembrist 2024 (praktika algus) on see pea võimatu. Lühiajaline töö ei ole võimaldanud kostjal ennast täielikult iseseisvalt ära elatada, millest johtuvalt elab kostja lähedaste ülalpidamisel.
Kostja lõpetab kooli oktoobris 2025. a, mille järgselt on potentsiaalne võimalus saada püsivale tööle. Eeltoodust tulenevalt palus kostja vähendada tema ülalpidamise kohustust 50 eurole kalendrikuus kuni vähemalt detsembrini 2025. a. Kostja vaidles tagasiulatuva elatise nõudele vastu, sest hageja seaduslik esindaja lahkus 30. septembril 2024. a koos hagejaga ühisest kodust ootamatult ja ilma ette teavitamata. Lisaks ei ole tagasiulatuva elatise nõude puhul arvestatud kostja poolt juba tasutud elatisega.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on hageja isa. Ka rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja hageja isa. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt RKTKo 08.01.2014. a, nr 3-2-1-165-13, p 12). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt RKTKo 24.10.2012. a, nr 3-2-1-118-12, p 13). Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt RKTKo 08.01.2014. a, nr 3-2-1-165-13, p 12). Mõlemad vanemad on kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama ning elatis peaks reeglina katma pool lapse igakuiseks ülalpidamiseks vajalikest kuludest (teise poole katab teine vanem vahetult). Kuivõrd kostja on hageja isa, ei ela hagejaga koos ega täida ülalpidamiskohustust vahetult, on täidetud PKS § 97 p-s 1 ja §-s 100 sätestatud eeldused kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista elatis seadusega kehtestatud ulatuses, arvestades, et lapsetoetus laekub hageja emale ning hageja ei viibi kostja juures. Hagiavalduse esitamise ajal oli vastavaks elatise suuruseks 287 eurot 72 senti kuus. Kohus selgitab, et kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. PKS § 101 lg-tes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise suurust ja tõendamiskoormise jaotust (RKTKo 22.06.2022. nr 2-19-19160, p 14). Hagiavalduse esitamise seisuga ning arvestades, et lapsetoetus laekub ema arvele ja hageja kostjaga aega ei veeda, oli miinimummelatis hagejale 287 eurot 72 senti. Kohus võib PKS § 102 lg 3 kohaselt välja mõista elatise suuremas ulatuses, kui oleks konkreetse alaealise lapse kohta PKS § 101 alusel arvutatud summa sõltumata sellest, kas pooled sellele tuginevad. Suurema elatise väljamõistmine PKS § 102 lg 3 alusel on kohtu diskretsiooniotsus, kuid kohus peab otsustuse aluseks olevad asjaolud menetluses välja selgitama ning otsustust nõuetekohaselt põhjendama. Hageja ei ole tõendanud miinimumelatisest suuremaid vajadusi ega nõua ka elatist suuremas ulatuses, kui seadusega kehtestatud miinimumsumma. Puudub info ka kostja majandusliku seisu kohta. Seega ei ole kohtul võimalik praegu mõista elatist suuremas summas, kui miinimummääras.
6.Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse seda, kui suurel määral osaleb kumbki vanem vahetult lapse kasvatamises. PKS § 101 lg-te 1 ja 2 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui seaduse alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (käesoleval ajal on baassummaks 295 eurot 86 senti). Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (käesoleval ajal 62 eurot 76 senti). Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 15 sätestab, et peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Hageja kinnitusel laekub lapsetoetus 80 eurot hageja ema arveldusarvele (dtl 26). Seega tuleb elatise suurusest maha arvestada 1⁄2 lapsetoetusest. Hageja kinnitusel ei ole hageja viibinud kostja juures menetluse kestel, vahetult enne istungit viibis hageja kostjaga nädala (dtl 98–99). Kohtu hinnangul ei saa üksikut nädalapikkust kostja juures viibimist arvestada väljamõistetava elatise suuruse määramisel, kostja ei pea last vahetult PKS § 101 lg 6 tähenduses.
7.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 102 lg 2 esimese lause kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest. Riigikohus on kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud seaduse järgi elatise vaidlusi lahendades leidnud, et elatise miinimummääras nõudmisel ei pea laps oma vajadusi ja kulutusi tõendama (vt nt RKTKo 07.02.2018. a, nr 2-15-15909, p 12). Kuivõrd hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimumulatuses, kostja ei ole hageja kulude suurusele vastu vaielnud, ei pea hageja oma kulude suurust tõendama.
8.Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Elatise vähendamiseks alla miinimummäära peab kohustatud vanem tõendama mõjuva põhjuse olemasolu (vt nt RKTKo 28.10.2015. a, nr 3-2-1-124-15, p 15). Kostja on algses kirjalikus vastuses väitnud, et õpib ning seetõttu ei oma sissetulekut, õpingud peaksid lõppema eelduslikult oktoobris 2025. a ning seejärel on võimalik tööle saada (dtl 44).
17.juulil 2026 toimunud istungil väitis kostja, et ta jätkuvalt õpib ning tööd tal ei ole (dtl 98). Kostja ei ole selgitanud, miks ta ei lõpetanud õpinguid algselt planeeritult oktoobris 2025. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt nt RKTKo 27.10.2021. a, nr 2-19-18082, p 11).
Seega puudub praeguses asjas alus alla seadusega kehtestatud miinimumi elatise väljamõistmiseks, kostja ei ole elatise vähendamiseks mõjuva põhjuse olemasolu välja toonud ega tõendanud. Hageja nõue elatise väljamõistmiseks seadusega ettenähtud miinimummääras tuleb rahuldada.
9.Kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatise alates 1. oktoobrist 2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni muutuva summana PKS § 101 lg-te 1–5 alusel. Lahendi täidetavuse ja selguse huvides on põhjendatud mõista jooksva kuu lõpu seisuga sissenõutavaks muutunud elatis kindla summana. Alates 1. oktoobrist 2024 kuni 31. märtsini 2025 oli PKS § 101 lg-te 1–5 alusel arvutatava elatise suuruseks 287 eurot 72 senti. Seega on perioodi 1. oktoobrist 2024 kuni 31. märtsini 2025 elatise summaks kokku 1726 eurot 32 senti (287,72*6). Alates 1. aprillist 2025 kuni 31. märtsini 2026 oli PKS § 101 lg-te 1–5 alusel arvutatava elatise suuruseks 301 eurot 74 senti. Seega on perioodi 1. aprillist 2025 kuni 31. märtsini 2026 elatise summaks kokku 3620 eurot 88 senti (301,74*12). Alates 1. aprillist 2026 kuni 30. septembrini 2026 on PKS § 101 lg-te 1–5 alusel arvutatav elatise summa on 318 eurot 62 senti kuus. Seega perioodi 1. aprillist 2026 kuni 30. septembrini 2026 on elatise suuruseks kummalegi hagejale 1911 eurot 72 senti (318,62*6). Kokku on perioodi 1. oktoober 2024. a kuni 30. september 2026. a elatise suuruseks hagejale 7258 eurot 92 senti (1726,32+3620,88+1911,72), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja kinnitusel on kostja tasunud elatist 14. jaanuaril 2025 summas 287 eurot 72 senti ja 26. veebruaril 2025 summas 50 eurot ning need summad tuleb väljamõistetavast elatises maha arvestada. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja perioodi 1. oktoobrist 2024 kuni 30. septembrini 2026 elatis 6921 eurot 20 senti.
10.Alates 1. oktoobrist 2026 tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja elatis kuni hageja täisealiseks saamiseni muutuva suurusena järgmiselt: igakuine elatis lapse kohta on 318 eurot 62 senti [s.o 295 eurot 86 senti (baassumma seisuga 1. aprill 2026) + 62 eurot 76 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast seisuga 1. aprill 2026) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. PKS § 100 lg 4 kohaselt tuleb elatis maksta iga kalendrikuu eest ette. Kostja peab igakuise elatise maksmise kohustuse täitma hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks. Elatise kohustus tuleb täita hageja seadusliku esindaja X.B pangakontole, mis käesoleva otsuse tegemise seisuga on AS-is Swedbank Pank nr xxxxxxxxxxxxxxxxx. Menetluskulude jaotus
11.TsMS § 173 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
12.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on
põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kostja ei ole menetluses esitanud andmeid oma sissetuleku ega vara kohta. Kostja on menetlust pahatahtlikult venitanud ja takistanud, kuivõrd kostjaga istungiaja kooskõlastamine oli problemaatiline, istungile kostja kohale ei ilmunud, vaid viimasel hetkel palus võimalust osaleda virtuaalselt, käitus istungil agressiivsel ja ebasobivalt, lahkus istungilt omal soovil. Seetõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
13.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks õigusabikulu kokku 871 eurot 40 senti (käibemaksuga). Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabiteenuseid 4,75 tunni ulatuses tunnitasuga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Hagejat on menetluses esindanud TsMS § 218 lg 1 kohane esindaja. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulu 871 eurot 40 senti vaidluse sisu ja keerukust arvestades põhjendatud ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
14.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Hageja on sellise taotluse ka esitanud ja seega tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.