(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 14.08.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-25-7334
Kohtuasi
X kaebus kohtutäitur Õnne Pajuri otsustele täiteasjas 179/2020/1306
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30.06.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja/võlgnik (määruskaebuse esitaja): X (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Puudutatud isik I (vastustaja): kohtutäitur Õnne Pajur Puudutatud isik II (sissenõudja): VindHem OÜ (pankrotis, registrikood 11551140), esindaja pankrotihaldur Ly Müürsoo
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 30.06.2025 määrus jätta muutmata.
2.X-i määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud X-i kanda. Jätta menetluskulud nende puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (avaldaja/võlgnik) esitas 12.05.2025 Pärnu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Õnne Pajuri (puudutatud isik I/kohtutäitur) 30.04.2025 otsusele täiteajas nr 179/2020/1306, millega jäeti rahuldamata avaldaja 07.04.2025 kaebus kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsuse ning avaldaja poolt Vabaduse tn 23, Kärdla linn kinnisasja 1⁄2 mõttelise osa enampakkumisel tasutud tagatisraha Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eelarvesse tasumise otsustamise peale. Avaldaja palus tühistada kohtutäitur Õnne Pajuri 26.03.2025 otsused täiteasjas nr 179/2020/1306.
2.Kaebuse kohaselt koostas kohtutäitur 26.03.2025 täiteasjas nr 179/2020/2025 kaks otsust. Esimese otsusega mõisteti avaldajalt välja lisatasu summas 295,12 eurot (summa käibemaksuga) ning teise otsusega tasuti Vabaduse tn 23, Kärdla linn kinnisasja 1⁄2 mõttelise osa enampakkumise tagatisraha summas 4542,88 eurot Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi ka Koja) eelarvesse. Avaldaja vaidlustas mõlemad otsused 07.04.2025.
3.Kohtutäituri 30.04.2025 otsusega jäeti avaldaja kaebused rahuldamata ja otsused tühistamata. Kohtutäitur leidis, et esineb kohtutäituri seaduse (KTS) § 45 lg-s 1 sätestatud olukord ehk õigus saada lisatasuna 5% suurune summa sellest rahast, mille võlgnik kui ostja tasus tagatisrahana ehk 295,12 eurot. Kuna lisatasu suurus on seaduses välja toodud kindla protsendina, ei pea kohtutäitur eraldi kaalutlema ja põhjendama, miks on ta otsustanud välja mõista tasutud tagatisrahast 5%-lise lisatasu. Puutuvalt Koja eelarvesse 4542,88 euro tasumisega märkis kohtutäitur, et otsus on piisavalt kaalutletud ning kohtutäitur ei pea vajalikuks otsuses toodud asjaolusid üle korrata.
4.Kaebuse kohaselt ei nõustu avaldaja kohtutäituri põhjendustega. Kohtutäituri väide 30.04.2025 otsuses, mille kohaselt on tema 26.03.2025 otsus tagatisraha summas 4542,88 euro tasumise kohta Koja eelarvesse on piisavalt kaalutletud, ei ole õige. Kohtutäituri viidatud otsus on täies ulatuses põhjendamata. Otsuses sisalduv argumentatsioon avaldaja kui pakkuja distsiplineerimise kohta ei ole kohane. Avaldaja osales enampakkumisel, päästmaks oma vanematekodu 1⁄2 mõttelise osa sattumist ilmselgelt pahatahtliku osaleja OÜ OM Teenused (registrikood 11195478) omandisse. Avaldaja poolt jäi tähtajaks tasumata ostuhind põhjusel, et kogu vajaminevat raha ei õnnestunud tähtajaks saada. Lugeda selline tegevus distsiplineerimist vajavaks, on ülekohtune. 26.03.2025 otsustele järgnenud sündmused ei oma mistahes tähendust ning kohtutäituri esialgselt täielikult kaalutlemata otsust need sündmused tagantjärele ei õigusta ega sisusta. Puudutatud isikute seisukohad
5.Puudutatud isik I (kohtutäitur) oli seisukohal, et on oma 26.03.2025 otsuseid koostades ja 30.04.2025 kaebust lahendades toonud välja põhjendused, mille alusel otsustas avaldajalt mõista välja kohtutäituri lisatasu 5% tagatisrahast summas 295,18 eurot ning kanda tagatisraha 4542,88 eurot Koja eelarvesse. Kohtutäituril on alust eeldada, et parima pakkumise teinud isik X ei ole teinud kõik endast oleneva ostuhinna õigel ajal tasumiseks. Avaldaja osales enampakkumisel väidetavalt päästmaks oma vanematekodu 1⁄2 mõttelise osa sattumist pahatahtliku osaleja omandisse. Seega arvestas X juba enampakkumisele registreerudes ja tagatisraha tasudes, et enampakkumine õnnestub tema kasuks. Seega on vägagi õigustatud X-i distsiplineerimine tagatisraha tagastamata jätmise osas põhjusel, et sundenampakkumisele osaledes peab osaleja juba arvestama asjaoluga, et enampakkumise
2-25-7334 õnnestumisel peavad pakutava summa tasumiseks vahendid ka reaalselt olemas olema. Kohtutäiturile ei ole esitatud ühtegi tõendit, et X üritab kuskilt raha saada, et ta oleks pankadele taotlusi edastanud jne. Kohtutäituril on alust arvata, et X-il puudubki võimalus ostuhinna tasumiseks. Esimesest enampakkumise õnnestumisest, s.o 05.02.2025 kuni teise kordusenampakkumise lõppemiseni, s.o 30.04.2025, oli X-il ca 3 kuud aega leida raha selleks, et vältida nn vanematekodu sattumist pahatahtlikule osalejale. See peaks olema piisav aeg leidmaks rahalisi vahendeid selleks, et vältida vanematekodu sundenampakkumisel müümist.
6.Alusetu on avaldaja väide, et 26.03.2025 otsustele järgnenud sündmused ei oma mistahes tähendust. Käesolevas vaidluses on õigustatud ja asjakohane selgitada kohtule kogu tekkinud olukorda. Kohtutäitur peab vajalikuks selgitada järgmist: 30.04.2025 kell 15:51 õnnestus 1/2 kinnisasja kaasomandi osa asukohaga Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kärdla linn, Vabaduse tn 23 enampakkumine. Võitja: EE38011132713 Clean Energy Trade OÜ. Suurim pakkumine: 73 237 eurot. Clean Energy Trade OÜ (12300316) juhatuse liige Margus Lentsius on samuti käesolevas vaidluses avaldaja X esindaja. X-i enampakkumisel osalemise eest tasus tagatisraha summas 4838,00 eurot Advokaadibüroo Lentsius & CASUS OÜ (11399991), ettevõtte esindaja Margus Lentsius. Kõnealune enampakkumine kuulutati 02.06.2025 koostatud enampakkumise aktiga nurjunuks, sest ostja rikkus enampakkumisel ostetud asja eest ostuhinna tasumise kohustust (alus: TMS §100 lg 3). Ostuhinna tasumise tähtaeg oli 30.05.2025. Kohtutäituri ametialasele pangakontole lõplikku ostuhinda laekunud ei ole. 02.06.2025 koostas kohtutäitur täiteasjas nr 179/2020/1306 kaks otsust: 1) esimese otsusega mõisteti Clean Energy Trade OÜ-lt välja lisatasu summas 295,18 eurot (summa käibemaksuga) ning 2) teise otsusega mõisteti Vabaduse tn 23, Kärdla linn kinnisasja 1⁄2 mõttelise osa enampakkumise tagatisraha summas 4543,83 eurot Koja eelarvesse. 12.06.2025 edastas Clean Energy Trade OÜ (12300316) juhatuse liige Margus Lentsius kohtutäiturile kaebused täiteasjas nr 179/2020/1306 kohtutäitur Õnne Pajur 02.06.2025 otsuste peale. Kohtutäitur on veendunud, et 12.06.2025 kohtutäituri kaebusele otsuse esitamisel pöördub Clean Energy Trade OÜ esindaja Margus Lentsius järgmise kaebusega maakohtusse, milles palub tühistada 02.06.2025 kohtutäituri poolt koostatud otsused.
7.Käesoleval hetkel toimub seega võlgniku Y-i poja X-i ja vandeadvokaat Margus Lentsius pool teadlik enampakkumiste pahatahtlik nurjamine. Kohtutäitur ei pea õigeks, et kõiki asjaolusid arvesse võttes oleks õigustatud tühistada kohtutäituri poolt 30.04.2025 kohtutäituri tasu otsused. Kohtutäitur on käesolevaks hetkeks välja kuulutanud kolm kordusenampakkumist alghinnaga 48 387 eurot, millest kaks enampakkumist on nurjunud ostuhinna tasumisest keeldumise tõttu. Esimene enampakkumine alghinnaga 48 387 eurot kuulutati välja 30.12.2024, kolmas kordusenampakkumine alghinnaga 48 387 eurot kuulutati välja 02.06.2025. 02.06.2025 registreerimise lõppaeg on 30.06.2025. Käesolevas vaidluses on tekkinud olukord, kus nii X, kui ka tema esindaja Margus Lentsius takistavad võlgniku vara suhtes täitemenetluse läbiviimist oma õiguste kuritarvitamise teel. Sellega kahjustatakse nii sissenõudja kui ka võlgniku õigustatud huve täitemenetluses.
3.Puudutatud isik II (sissenõudja) seisukohta esitada ei soovinud (dtl 35).
Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Pärnu Maakohus jättis 30.06.2025 määrusega X-i kaebuse kohtutäitur Õnne Pajuri 26.03.2025 ning 30.04.2025 otsustele täiteasjas nr 179/2020/1306 rahuldamata,
2-25-7334 menetluskulud avaldaja kanda ja hüvitatavate kulude puudumise tõttu nende suuruse kindlaks määramata.
9.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TsMS § 475 lg 1 p-le 15, § 477 lgtele 1 ja 2, TMS § 218 lg-le 1.
10.Kohus, leidis, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustus kohtutäituri 26.03.2025 otsustes, 30.04.2025 kaebuse lahendamise otsuses ning kohtule esitatud seisukohtades tooduga. Nimelt sätestab KTS § 45 lg 1, et enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, kui seda on teinud kohtutäitur, on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu kuni 5% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot. Lisatasu nõuda ei ole õigust enampakkumise nurjumise korral, välja arvatud siis, kui enampakkumine nurjus ostja poolt ostusumma tasumata jätmise tõttu. Sel juhul on kohtutäituril õigus saada lisatasuna 5% suurune summa ostja tasutud tagatisrahast.
11.Avaldaja ei tasunud vaatamata korduvatele tasumise tähtaja pikendamistele ja täiendavatele meeldetuletustele (asjaoludele viidatud 26.03.2025 tasu otsuse lk 2 esimene lõik (dtl 8) ja pikk kirjeldus tähtaja pikendamise taotluste ja nende rahuldamise kohta tagatisraha Koja eelarvesse tasumise otsuse lk 1 ja 2, dtl 10-11) lõplikku ostuhinda. 25.03.2025 kuulutati enampakkumine nurjunuks ja kuulutati välja uus enampakkumine alghinnaga 48 387 eurot. X-i poolt tasuti kohtutäituri ametialasele kontole tagatisraha summas 4838 eurot. Kohtutäitur koostas 26.03.2025 lisatasu otsuse, mille alusel mõistis ostjalt, s.o X-ilt välja lisatasuna 5% tagatisrahast ehk summaliselt 295,12 eurot. Lisatasu suurus on seaduses välja toodud kindla protsendina (KTS § 45 lg 1 kolmas lause) ning kohus nõustus kohtutäituriga, et sellisel juhul ei pea eraldi kaalutlema ja põhjendama, miks on täitur otsustanud välja mõista tasutud tagatisrahast 5% lisatasuna.
12.X leiab, et kohtutäituri otsus tasuda X-i poolt Vabaduse tn 23, Kärdla linn kinnisasja 1⁄2 mõttelise osa enampakkumisel tasutud tagatisraha summas 4542.88 eurot Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eelarvesse on ebaseaduslik ja kuulub tühistamisele.
13.TMS § 100 lg 4 sätestab, et esialgne ostja ei või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel (ostja rikub ostuhinna tasumise kohustust) toimuval kordusenampakkumisel osaleda. Tema makstud tagatisraha ei tagastata ja see kantakse koja eelarve ühisossa. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas 21.06.2019 otsus asjas nr 5-1928 TMS § 100 lg 4 teise lause põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles kohtutäituril puudub täitemenetluses toimunud enampakkumisel osalenu tasutud tagatisraha tagastamise üle otsustamisel kaalutlusõigus küsimuses, millises ulatuses tuleb tagatisraha tagastada selle tasunud isikule ning millises kanda Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eelarve ühisossa. Seega on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsuse alusel kohtutäituril kaalutlusõigus tagatisraha tagastamise osas. Kohtutäitur peab lähtuma konkreetsetest asjaoludest, kas ning kui palju tagatisraha tuleb osalejale tagastada.
14.Kohtu hinnangul on täituri otsus kogu tagatisraha Koja eelarvesse kandmiseks põhjendatud. Avaldaja ei tasunud vaatamata korduvatele tasumise tähtaja pikendamistele (tähtaega pikendati 17.02. ja 10.03.2025 taotluste alusel) ja täiendavatele meeldetuletustele (10.03. ja 21.03.2025 meeldetuletused) lõplikku ostuhinda. 25.03.2025 kuulutati enampakkumine nurjunuks ja kuulutati välja uus enampakkumine alghinnaga 48 387 eurot. X-i poolt on kohtutäituri ametialasele kontole tasutud tagatisraha summas 4838 eurot. Kohtutäitur mõistis 26.03.2025 lisatasu otsuses X-ilt välja lisatasuna 5% tagatisrahast ehk summaliselt 295,12 eurot. X ei edastanud kohtutäiturile ega ka kohtule ühtegi kaebuse väiteid
2-25-7334 kinnitavat tõendit, et ta üldse üritas kuskilt laenu saada ja ta jättis ostuhinna tasumata temast mitteolenevatel põhjustel. Seega nõustus kohus kohtutäituriga, et avaldaja on tahtlikult venitanud ostuhinna tasumisega (kohtule jääb mulje, et ta ei olegi soovinud seda teha) ning tema käitumise tõttu on ilmselgelt veninud täitemenetluses nõuete rahuldamine, mis on aga täitemenetluse põhiline eesmärk. Tagatisraha tasujana ei ole avaldaja täiendavalt teavitanud ega selgitanud ostuhinna mittetasumist, mistõttu on põhjendatud kohtutäituri otsus kogu tagatisraha Koja eelarvesse kandmiseks, millest on maha arvestatud kohtutäituri lisatasu. Avaldaja või tema esindaja või nendega seotud isikute edasine tegevus täitemenetluses ei ole käesolevaga vaidlustatud otsuste läbivaatamise seisukohalt oluline ning kohus neid asjaolusid ei käsitle.
15.Menetluskulud jättis kohus kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määranud. Määruskaebus
16.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning saata kaebus maakohtule tagasi uueks lahendamiseks, alternatiivselt rahuldada avaldaja kaebus kohtutäituri 26.03.2025 ja 30.04.2025 otsuste tühistamise nõudes ning jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud kohtutäituri kanda.
17.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohtutäituri otsus tasuda avaldaja poolt Vabaduse tn 23, Kärdla linn kinnisasja 1⁄2 mõttelise osa enampakkumisel tasutud tagatisraha summas 4542,88 eurot Koja eelarvesse ebaseaduslik ja kuulub tühistamisele. Kohtutäitur ei ole otsust tagatisraha enampakkumisele ostjale tagastamata jätmiseks ja Koja eelarvesse tasumiseks mistahes osas põhjendanud. Avaldaja ei tasunud kogu ostuhinda, kuna ei suutnud tähtajaks vajalikku summat kokku saada ning tegemist ei ole olnud pahatahtliku käitumisega. Vastupidi, avaldaja on teinud kõik endast oleneva, et tema vanemate- ja lapsepõlvekodu mõttelist osa ei võõrandataks kolmandale võõrale isikule, kes asuks enampakkumise järgselt läbi kaasomandi lõpetamise kohtuvaidluse survestama X-i perekonda.
18.Maakohtu seisukoht määruse p-s 10 avaldaja poolse tahtliku venitamise kohta ostuhinna tasumisel ei tugine ühelgi tõendil ning on kohtutäituri paljasõnalise väitega nõustumine. Samuti on väär maakohtu väide, nagu ei oleks avaldaja teavitanud ega selgitanud ostuhinna tähtajaks tasumata jätmise põhjusi. Maakohtu põhjendused ei tugine tõenditel ega vasta tegelikkusele. Maakohtul oli kohustus avaldajat süüdistav etteheide põhjendustega lahti kirjutada ja viidata tõenditele, millel selline kohtu seisukoht põhineb. Vaidlustatud määruses need puuduvad.
19.Kohtutäituri 26.03.2025 otsus tagatisraha tasumise kohta Koja eelarvesse on täielikult motiveerimata ning vastuolus Riigikohtu otsuses tooduga. Tulenevalt asjaolust, et avaldaja ei suutnud piisavas summas rahalisi vahendeid tähtajaks kokku saada, kuulub tagatisraha temale tagastamisele. Tagatisraha Koja eelarvesse tasumise otsuse järgsed sündmused ei oma vaidlustatud otsuse õiguspärasuse ja lubatavuse hindamisel mistahes täiendust. Fakt, et kohtutäitur kuulutas 02.06.2025 enampakkumise nurjunuks, on antud vaidluses irrelevantne.
20.Maakohus rikkus TsMS § 5 lg-s 3 sätestatud kohustust. Lisaks asjaolule, et peale kohtutäituri kui puudutatud isiku seisukoha esitamist ei andnud maakohus kaebajale võimalust omapoolselt midagi esitada, s.h menetluskulude nimekirja ega määranud ühtegi tähtaega, jättis maakohus välja selgitamata asja lahendamise seisukohast olulised asjaolud.
2-25-7334 Eeskätt on nendeks kohtutäituri poolt väidetud avaldaja ja allakirjutanu pahatahtlikkus täitemenetluses, samuti asjaolu, nagu ei oleks avaldaja teavitanud ega selgitanud kohtutäiturile ostuhinna tähtajaks tasumata jätmise ehk täiendava tähtaja vajadust.
21.Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigusnormi. TsMS § 176 lg 2 kohustab selgesõnaliselt kohut andma asja kirjalikus menetluses menetlemise korral enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Maakohtupoolsed menetlusõiguse rikkumised on sedavõrd olulised, et ringkonnakohus ei saa maakohtule asja uueks arutamiseks tagasi saatmata ise asja sisuliselt lahendada. Menetlusosaliste seisukohad
22.Puudutatud isik I (kohtutäitur) palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur jäi oma seisukohtade juurde. Enampakkumise õnnestumisest, so 05.02.2025 kuni 22.03.2025 anti avaldajale maksimaalne aeg ostuhinna leidmiseks. Kohtutäitur leiab, et ostja peab oleme ise aktiivne ja leidma rahalisi vahendeid ostuhinna tasumiseks. TMS ei näe ette kohtutäituri kohustust saata ostjale korduvaid meeldetuletusi ostuhinna tasumise osas. Kohtutäiturile ei ole esitatud ühtegi tõendit, et avaldaja oleks üldse üritanud raha ostuhinna tasumiseks leida. Kohtutäitur ei nõustu X-i esindaja väitega, et kuna avaldaja ei suutnud piisavas summas rahalisi vahendeid tähtajaks kokku saada, kuulub tagatisraha temale tagastamisele.
23.Puudutatud isik II palus jätta määruskaebuse rahuldamata. X on võlgniku Y-i poeg. Sissenõudja pöördus kohtutäituri poole alles siis, kui Y ei täitnud kohtulahendeid. X-il kui võlgniku Y-i lähikondsel pidi olema juba ammu teada asjaolu, et VindHem OÜ (pankrotis) kui sissenõudja võib pöörduda kohtutäituri poole oma nõude sissenõudmiseks. Seega oli X-il piisavalt aega finantside leidmiseks, et päästa isakodu väidetavate pahatahtlike ostjate käest. Menetluse edasine käik
24.Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Pärnu Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
26.Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuigi avaldaja on vaidlustanud maakohtu määruse tervikuna, saab kolleegium määruskaebuse sisu arvestades aru nii, et sisuliselt ei ole enam vaidluse all kohtutäituri 26.03.2025 otsus, millega mõisteti avaldajalt välja kohtutäituri lisatasu summas 295,12 eurot (dtl 7-8). Selle otsusega seoses ei ole kaebuses esile toodud mitte ühtki väidet, miks on maakohtu otsustus, jätta sellele otsusele esitatud avaldaja kaebus rahuldamata, väär. Neid aluseid ei ole tuvastanud ka ringkonnakohus. Kolleegium nõustub selles osas kõigi maakohtu põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 tulenevalt neid ei korda. Eeltoodut arvestades jääb maakohtu määrus selles osas muutmata.
2-25-7334
27.Määruskaebuses nähtuvalt keskendub see maakohtu määruse ebaõigsusele seonduvalt kohtutäituri 26.03.2025 otsusega, mida maakohus pidas õigeks ja mille alusel otsustati avaldaja tasutud tagatisrahast 4542,88 eurot kanda Koja eelarvesse (dtl 10-11). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka selles osas maakohtu määruse tühistamiseks seaduslikku alust.
28.Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, et kohtutäitur ei ole otsust tagatisraha enampakkumisele ostjale tagastamata jätmiseks ja Koja eelarvesse tasumiseks mistahes osas põhjendanud. Otsusest nähtuvalt on kohtutäitur esmalt kirjeldanud asjaolusid seonduvalt enampakkumise, ostuhinna tasumise tähtaja korduvate pikendamiste, avaldajale saadetud meeldetuletuste ja kirjade, avaldaja poolt tagatisraha tasumise ja seejärel temale lisatasu otsuse koostamisega. Sealjuures on esile toodud, et X ei tasunud vaatamata korduvatele tasumise tähtaja pikendamistele ja täiendavatele meeldetuletustele lõplikku ostuhinda. Otsuse põhjendusena on nähtav see, et kohtutäitur arvesse võtnud asjaolu, et ostja on tahtlikult venitanud ostuhinna tasumist, tema käitumise tõttu on veninud nõuete rahuldamine ja ta ei ole täiendavalt teavitanud ega selgitanud ostuhinna mittetasumist, kantakse kogu tagatisraha, millest on maha arvestatud kohtutäituri lisatasu, Koja eelarvesse. Summaliselt kantakse Kojale 4542,88 eurot (dtl 11).
29.Eeltoodut arvesse võttes ei ole võimalik nõustuda väitega, et kohtutäituri otsus on vastuolus Riigikohtu seisukohtadega. Maakohtu viidatud kõrgema kohtu otsuses on rõhutatud, et kuigi üldjuhul ei ole õigustatud see, et kohtutäitur kui täitevorgan, kelle tegevust iseloomustab formaliseerituse põhimõte, st materiaalõiguslike asjaolude kontrollimise kohustuse puudumine, asuks hindama, kas tagatisraha maksnud ning enampakkumisel parima pakkumise teinud isik on ostuhinna õigel ajal ja täies ulatuses tasumiseks teinud endast oleneva, st kas tal on olnud enampakkumise nurjamise eesmärk, peab ta tagatisraha tagastamisel teostama kaalumisõigust, arvestades tagatisraha suurust, enampakkumise nurjumise või muid asjas tähtsaid objektiivseid või subjektiivseid asjaolusid (RKPJKo, 21.06.2019, 5-19-28, p-d 88,91 ja 92). Praegusel juhul nähtub, et kohtutäitur on nimetatut kaalumisõiguse teostamisel arvestanud. Ringkonnakohtu hinnangul on otsus ka piisavalt põhjendatud.
30.Kuigi avaldaja on siinse asja menetluses läbivalt väitnud seda, et ei tasunud kogu ostuhinda, kuna ei suutnud tähtajaks vajalikku summat kokku saada ning tegemist ei ole olnud pahatahtliku käitumisega, vaid ta on teinud kõik endast oleneva, et vanemate- ja lapsepõlvekodu mõttelist osa ei võõrandataks, ei ole ta oma väidete põhistamiseks esitanud mitte ühtegi tõendit. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid. Avaldajat esindavalt lepinguliselt esindajalt saab eeldada menetlusseadustiku tundmist. Vaatamata sellele on kaebuse keskne väide, et avaldaja poolne käitumine ei olnud pahatahtlik, jäänud põhistamata. Võttes arvesse eeltoodut ei ole maakohus eksinud, kui nõustus kohtutäituri hinnanguga avaldaja käitumisele ja järeldusega, et avaldaja on ostuhinna tasumisega venitanud tahtlikult, mistõttu on veninud ka nõuete rahuldamine täitemenetluses. Eelnevast tulenevalt on õige ka maakohtu järeldus, et kohtutäituri otsustus tagatisraha tasumise kohta Koja eelarvesse on sisuliselt õige ja põhjendatud. Ringkonnakohtul ei ole võimalik asuda maakohtust erinevale seisukohale.
31.Seoses menetluslike etteheidetega maakohtule märgib ringkonnakohus, et õige on see kaebuse väide, et TsMS § 176 lg 2 järgi oleks maakohus pidanud määrama tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Samas ei ole see oluliseks menetlusõiguse normi rikkumiseks, mis tingiks vaidlustatud määruse tühistamise ja asja tagasi saatmise maakohtule,
2-25-7334 kuivõrd maakohtu otsustus, jätta avaldaja kaebus rahuldamata ka tagatisraha suhtes tehtud kohtutäituri otsusega seoses, on seaduslik.
32.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse etteheitega, et maakohus on jätnud välja selgitamata asja lahendamise seisukohast olulised asjaolud (sh kohtutäituri poolt väidetud avaldaja pahatahtlikkuse täitemenetluses). Kaebuse maakohtule esitas avaldaja, tuginedes väitele, et tema poolt jäi ostuhind tähtajaks tasumata kuna kogu vajaminevat raha ei õnnestunud tähtajaks saada. See väide tulnuks kohtule TsMS § 235 kohaselt põhistada avaldaja enda poolt, sest ainult avaldaja ise saab tõendada seda, et tema käitumine täiemenetluses pole olnud pahatahtlik. Kuna avaldaja seda teinud ei ole, puudub kolleegiumil seaduslik alus määruskaebuse rahuldamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
33.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause ja TsMS § 172 lg 10 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt puuduvad puudutatud isikutel määruskaebemenetluses menetluskulud, mistõttu jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
34.TMS §-st 218 lg-st 3 ja TsMS § 696 lg-st 1, § 698 lg-test 1 ja 2 ning § 178 lg-st 1 tulenevalt võib käesolevale määrusele esitada määruskaebuse.