2-24-10968/31 - Pankrotiõigus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

10.Nimetada kohustustest vabastamise menetluses M. I. usaldusisikuks Martin Krupp. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Pankrotihalduri tasu hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Taotlus ja selle põhjendused 19.09.2024 määrusega kuulutati välja M. I. pankrot, algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning nimetati tema pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Martin Krupp. 03.02.2025 esitatud taotluses palub haldur lõpetada M. I. pankrotimenetlus raugemise tõttu, vabastada haldur, määrata pankrotihalduri tasu 3 242.76 eurot (sh käibemaks), anda võlgnikule osaliselt tasu maksmiseks menetlusabi ning ülejäänud halduri tasu välja mõista võlgnikult. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. M. I. haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks. PankrS § 158 lg 4 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Võlausaldajate lõplik nimekiri on kinnitatud 03.01.2025 määrusega. Võlgnik ei esitanud vastuväidet tunnustatud nõuete osas. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta:

PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine, s.o muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Võlgnik on võtnud mitmeid kiirlaene, kuid ei ole arvestanud tagasimakse võimalustega ega oma majandusliku olukorraga. Võlgnik on jätkanud kohustuste tekitamist ka pärast oma pankrotimenetluse lõpetamist. Viru Maakohtu 09.01.2023 määrusega tsiviilasjas 2-15-19482 jäeti võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik ei näidanud rohkem kui 6 aastat kestnud menetluse jooksul üles head tahet oma kohustuste täitmiseks ja võlgnevuste tasumiseks. PankrS § 158 lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Kohus ei kohustanud võlgnikku vannet andma. PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Halduri tasu PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel pankrotiseaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 1 1 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. PankrS § 65 lg 113 kohaselt võib haldur taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Seejuures on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Sama lõike kohaselt, kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Pankrotihaldur on ühes aruandega kohtule teatanud, et taotleb halduri tasu toimingutasuna kolmekordses TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud 2025 aasta alampalga määras, s.o summas 2 658.00 eurot (3*886.00), millele lisandub käibemaks. Võlgnik ja võlausaldajad oma seisukohta pankrotihalduri taotletava tasu osas esitanud ei ole. Esiteks märgib kohus järgmist. PankrS § 127 kohaselt teeb haldur võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ettekande võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse põhjuste kohta ning tutvustab halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude kalkulatsiooni. PankrS § 66 1 kohaselt haldur esitab enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule ja võlausaldajatele kirjalikult tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni. Kalkulatsioonis peab haldur kajastama planeeritavad toimingud oma ülesannete täitmiseks, selleks kulutatava aja ning muud pankrotimenetluse kulud. Kalkulatsioonis tuleb kajastada ka kolmandate isikute, esindajate ja abiliste planeeritav kasutamine ning sellega seotud kulud. Toimiku materjalidest nähtub, et haldur on küll võlausaldajate esimesel üldkoosolekul esitanud taotluse, milles taotles tasu toimingutasuna, kuid samas ei ole ta seaduses sätestatud tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni esitanud.

Lisaks märgib kohus, et võlgniku pankrotti välja kuulutades on kohus lähtunud FiMS § 45 lg 1 ja 2, mille kohaselt kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus leiab, et praegusel juhul oleks töötasu taotlemisel põhjendatud lähtuda menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, sest ilma FiMS § 45 lg 1 ja 2 sätestatuta oleks menetlus raugenud pankrotti välja kuulutamata – võlgnikul puudub realiseeritav vara ning arestitav sissetulek. Kohus märgib ka, et PankrS § 65 lg 11 ja lg 111 kohaselt väheväärtusliku varaga pankrotimenetlustes, mida viiakse läbi selleks, et aidata võlgnik kohustustustest vabastamise menetluseni, rakendatakse üldjuhul halduri tasustamisel PankrS § 23 lg 1 - 3 sätestatud ajutise halduri tasustamise põhimõtteid. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Arvestades, et võlgniku pankrotimenetluses oli algselt määratud usaldusisik (Martin Krupp), kellele määrati tasu mh võlgniku varalise olukorra ja kohustuste väljaselgitamise eest (mistõttu oli ka pankrotihaldur võlgniku varalise seisundiga juba tuttav), käesolevas pankrotimenetluses on esitatud 8 nõuet ning haldur vaidles põhjendatult ühele nõudele vastu, peab kohus halduri pankrotimenetluse käigus pärast pankroti väljakuulutamist tehtud tööd põhjendatuks ca 15 tunni ulatuses. Nimetatud aeg on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud selleks, et teavitada võlausaldajaid võlgniku pankroti väljakuulutamisest ning nõudeavalduse esitamise vajalikkusest, analüüsida nõudeavaldusi, korraldada võlausaldajate üldkoosolekuid ning koostada pankrotimenetlusega seotud dokumente. Kohus arvestab ka, et haldur osales 24.09.2025 ärakuulamisel. Lähtudes seega põhjendatud töötundidest ja halduri poolt usaldusisiku aruandes märgitud tunnihinnast (1 tund 120.00 eurot), on käesoleval juhul põhjendatud halduri tasu summas 1 800.00 eurot, millele lisandub käibemaks 432.00 eurot, s.o kokku 2 232.00 eurot. Kohus leiab, et halduri tasu nimetatud summas kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 23 lg 1-3. Halduri tasu jääb võlgniku kanda. Haldur palub anda võlgnikule tasu maksmiseks menetlusabi seaduses sätestatud maksimaalses määras. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kohus selgitab ka, et PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta.

Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 22.08.2025 üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Arvestades seega pankrotihalduri poolt oma ülesannete täitmiseks põhjendatud kulunud tööaega ning TsMS § 183 lg 2 ja PankrS § 23 lg 5 1 piirmäärasid, tuleb võlgnikule anda menetlusabi summas 946.00 eurot, millele lisandub käibemaks 227.04 eurot, s.o kokku 1 173.04 eurot, kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Nimetatud summa ulatuses tuleb võlgnik vabastada pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest ning hüvitada see haldurile riigi arvelt. Kuna võlgnik vabastati riigi vahendite arvel pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest koos käibemaksuga summas 1 173.04 eurot, peab võlgnik ise pankrotihaldurile hüvitama 1 058.96 eurot (sh käibemaks). Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 19.09.2024 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 19.09.2024, tuleb menetlusega jätkata. Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel palub haldur määrata end võlgniku usaldusisikuks. Võlgniku usaldusisikuks tuleb seega määrata Martin Krupp. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust