SIA Crowdestor Investments hagi X-i vastu laenulepingust tulenevas nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.10.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X-i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) SIA Crowdestor Investments (Läti registrikood 40203190071), lepinguline esindaja JS Kostja (apellant) X (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
Kompromissiga endale kohustusi võtvad isikud
Ravonet OÜ (registrikood 11228580), seaduslik esindaja juhatuse liige JS Y (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
I. Tühistada 23.10.2026-ks määratud lahendi teatavaks tegemise aeg ja kinnitada poolte 01.10.2026 kompromiss kirjalikus menetluses. II. Tühistada Harju Maakohtu 16.10.2023 otsus (v.a osas, milles hagi jäi rahuldamata ja lahendati hageja vastuväide) ning kinnitada SIA Crowdestor Investmentsi (hageja), X-i (kostja), Ravonet OÜ ja Y kompromiss järgmistel tingimustel:
1.Kostja kohustub tasuma hagejale kokku 50 000 € igakuiste maksetena järgmise maksegraafiku alusel: Jrk nr Makse kuupäev Makse summa (€)
Kostja maksab kompromissi p 1 kohased maksed tähtaegselt hageja korraldusel tema lepingulise esindaja Jasitex OÜ arvelduskontole nr EE872200221037782507, selgitusega „ts asi nr 2-22-5675“. Kui kostja viivitab graafikujärgse makse tegemisega rohkem kui 10 kalendripäeva, muutub kogu tasumata võlajääk ilma täiendava tahteavalduseta sissenõutavaks. Hagejal on õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda viivist 0,06% võlgnetavalt summalt päevas. Kohtuvaidlusega seotud poolte menetluskulud käesolevas tsiviilasjas jäävad kummagi poole enda kanda. TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Ravonet OÜ on omandanud PG Finance AS-i (registrikood 14493621, kustutatud) pankrotihaldurilt PG Finance AS-i väidetavad nõuded Y (isikukood XXX) vastu. Ravonet OÜ kinnitab tagasivõtmatult, et tal ei ole pärast kompromissi sõlmimist Y vastu nõudeid ega pretensioone, ning loobub kõigist nõuetest Y vastu. Ravonet OÜ kinnitab, et ta ei ole oma väidetavaid nõudeid Y vastu kolmandatele isikutele loovutanud. Kompromiss jõustub selle allkirjastamisel poolte poolt. Tsiviilasja nr 2-22-5675 menetlus lõpetada. Rahuldada kostja taotlus ja tagastada talle pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, st summa 1260 €, mis kanda OÜ Tondi Autoteenindus pangakontole nr EE677700771003393085. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus (v.a tagastatav riigilõiv) jätta iga menetlusosalise enda kanda ja rahaliselt kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule poolte kokkuleppel kahe päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Hageja esitas 18.04.2022 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 119 000 €, sissenõutavaks muutunud viivise 28 534 € ja alates 19.04.2022 seadusjärgse viivise. Hagi ese oli Car-ST OÜ (laenuandja) ja kostja vahel sõlmitud suulisest laenulepingust tuleneva, hagejale loovutatud nõude maksmapanek. 2 (4)
2.Hageja väitel kandis laenuandja kostjale 07.12.2018 ja 10.12.2018 laenuna 119 000 €. Laenuandja ütles tähtajatu laenulepingu 18.02.2019 üles ja nõudis laenu tagastamist kahe kuu jooksul. Hageja tugines nõude loovutamisele: pärast seda, kui selgus nõude varasem üleandmine inkassoettevõtjale, sõlmisid laenuandja, inkassoettevõtja ja hageja 11.07.2022 kokkuleppe, millega lõpetati varasem sissenõudmise kokkulepe ja nõue anti üle hagejale.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Ta leidis, et hageja ei ole nõude omanik või on muutnud hagi alust lubamatult; nõue on aegunud; nõue lõppes Cga sõlmitud kompromissi ja nõudest loobumise tõttu; samuti oli nõue lõppenud tasaarvestusega, sest kostja oli omandanud Trimix Point AS-ilt 125 650 € nõude laenuandja vastu. Vaidlus keskendus seega nõude sissenõutavusele ja aegumisele, korduvate loovutuste järjekorrale ja toimele, Cga sõlmitud kompromissi mõjule ning tasaarvestuse eeldustele.
4.Maakohus rahuldas 16.10.2023 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 119 000 € põhivõla, 28 507,84 € viivise seisuga 18.04.2022 ja alates 19.04.2022 seadusjärgse viivise põhivõlalt kuni selle tasumiseni. Menetluskulud jäid kostja kanda. Maakohus leidis, et pooled sõlmisid tähtajatu laenulepingu, nõue muutus sissenõutavaks 21.04.2019 ega olnud aegunud. Ajaliselt varaseima loovutuse tõttu kuulus nõue 21.02.2019–10.07.2022 Capital Inkassoteenused OÜ-le ja alates 11.07.2022 hagejale; vahepealne loovutus Cle ei lõpetanud hageja nõuet. Maakohus pidas tõendamata Trimix Point AS-i ja laenuandja laenulepingut ning leidis seetõttu, et nõue ei lõppenud tasaarvestusega.
5.Kostja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse hagi rahuldamise ja menetluskulude osas tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda; alternatiivselt palus ta jätta hagi läbi vaatamata. Kostja väitis, et hageja menetlusõigusvõime ja esindusõigus olid tõendamata, hageja oli nõude omandamise aja muutmisega lubamatult muutnud hagi alust, ühekuulise tähtajaga laenust tulenev nõue oli aegunud, Cle loovutatud nõudest loobumine lõpetas nõude ning nõue oli lõppenud ka kostja tasaarvestusega. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.
6.Ringkonnakohus rahuldas 28.02.2025 otsusega kostja apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ja jättis hagi rahuldamata. Riigikohus rahuldas 03.12.2025 hageja kassatsioonkaebuse, tühistas ringkonnakohtu otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus kohaldas vääralt VÕS § 170 ja rikkus põhjendamiskohustust, jättes hindamata hageja väite ning tõendi, mille kohaselt oli kostjat nõude varasemast loovutamisest inkassoettevõtjale teavitatud juba 2019. a. Asja uuel läbivaatamisel tuli välja selgitada, millal kostja varasemast loovutamisest teada sai või pidi teada saama, sest sellest sõltus, kas kostja sai Cga sõlmitud kompromissiga nõude VÕS § 169 lg 2 alusel kehtivalt lõpetada. Kui nõue oli hagejale üle läinud ega olnud lõppenud, tuli ringkonnakohtul hinnata ka kostja ülejäänud apellatsiooniväiteid, sh aegumise ja tasaarvestuse kohta.
7.Pooled ja kompromissiga endale kohustusi võtvad täiendavad isikud esitasid 01.10.2026 ringkonnakohtule kompromissi määruse resolutsioonis märgitud tingimustel. Kompromissis sisaldub kostja taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus kinnitab esitatud kompromissi, tühistab vaidlustatud otsuse vaidlustatud osas ja lõpetab tsiviilasja menetluse (TsMS § 431 lg 2, § 645 lg 1 ja § 428 lg 1 p 4).
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks asja lahendamist kompromissiga. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh TsMS §-des 430 ja 432 sätestatust. 3 (4)
Ringkonnakohus on pooltele selgitanud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgi kaebuse menetlusse võtmise määruses. Kompromissiga saavad omavahelisi õigussuhteid regileerida ka isikud, kes ei ole tsiviilasja osalised (TsMS § 430 lg 5).
10.Maakohtu otsuse vaidlustas ainult kostja, st hagi rahuldamata jätmise osas on sama otsus edasi kaebamata jõustunud (TsMS § 456 lg 4 ls 2). Samuti ei saanud pooled vaidlustada maakohtu otsustust hageja vastuväite rahuldamata jätmise kohta. Kompromiss mõjutab seega otsust osas, milles hagi rahuldati ja jaotati menetluskulud.
11.Kostja palus tagastada poole apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust, selle taotluse saab ringkonnakohus TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 3 alusel rahuldada. Kaebuselt tasuti lõivu 2520 €, seega kuulub tagastamisele 1260 €. Tagastatav lõiv kantakse kostja teatatud isikule ja pangakontole..
12.Ülejäänud menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3 poolte endi kanda ning neid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
13.TsMS § 696 lg 1 ls 1 võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 645 lg 2 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Pooled lühendasid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja kahe päevani, mis on kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4. (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.