3-26-1964 Xe kaebus Pärnu Linnavalitsuse laste ja perede heaolu osakonna 08.06.2026 e-kirja tühistamiseks Kaebaja – X Kaebaja esindaja – vandeadvokaat Marko Tammann Kaastatud kolmas isik – Y Vastustaja – Pärnu linn
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Haldusasi
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu kaebaja 21.08.2026 esialgse õiguskaitse taotlusest loobumise avaldus ja jätta see läbi vaatamata.
2.Lõpetada haldusasja 3-26-1964 menetlus.
3.Mõista Pärnu linnalt kaebaja kasuks välja kantud õigusabi kulu summas 4 268,70 eurot (sh käibemaks) ja õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv summas 20 eurot.
5.Jätta vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud nende endi kanda.
6.Jätta asja juurde võtmata ja tagastada vastustajale 07.07.2026 kohtunõude vastuses esitatud nõudekirja vastus kriminaalasjas (dtl 52-55) ja 14.08.2026 esitatud klienditöö väljavõte (dtl 129-132).
7.Määruse avalikustamisel asendada füüsiliste isikute nimed ja tsiviilasja number tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punktide 1-5 peale võib esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Tallinna
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSE KÄIK
1.22.01.2024 Pärnu Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr c-cc-ccccc on kinnitatud Xe ja Yu vaheline nende lastega suhtlemise korda (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 29 jj).
2.Pärnu Linnavalitsuse laste ja perede heaolu osakonna lastekaitsespetsialist saatis 08.06.2026 Xle ja Yle e-kirja, milles on muuhulgas välja toodud järgnev: „Eeltoodust tulenevalt on Pärnu linnavalitsuse laste ja perede heaolu osakonna seisukoht järgmine - kuni
laste väärkohtlemise kahtluse asjaolude lõpliku kontrollimise ja menetluse lõppemiseni viibivad lapsed ema Y'i juures“ (dtl 17).
3.09.06.2026 vastas X 08.06.2026 kirjale ja esitas advokaadi vahendusel täiendava seisukoha kirja osas 16.06.2026 (dtl 19 jj, 23 jj), millele Pärnu linn vastas 16.06.2026 (dtl 28).
4.X esitas 01.07.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse laste ja perede heaolu osakonna lastekaitsespetsialisti Q 08.06.2026 e-kirja kui haldusakti tühistamiseks (dtl 2-16).
5.Valvekohtunik Kadri Sullin tegi asjaolude selgitamiseks Pärnu linnale kohtunõude, millele Pärnu linn vastas 07.07.2026 (dtl 45 jj). Pärnu linn selgitas seoses 08.06.2026 kirja õigusliku olemusega järgmist: Pärnu Linnavalitsuse hinnangul ei olnud 08.06.2026 e-kiri HMS § 51 tähenduses haldusakt, millega oleks loodud, muudetud või lõpetatud kellegi õigusi või kohustusi.Pärnu Linnavalitsus täpsustab seetõttu, et e-kirja ei koostatud eesmärgiga muuta Pärnu Maakohtu 22.01.2024 määrusega nr c-cc-ccccc kinnitatud suhtluskorda ega asendada selles küsimuses kohtu pädevust. Tegemist oli lastekaitse seisukohaga olukorras, kus lapse võimaliku ohustatuse kohta oli saabunud info ja asjaolusid kontrolliti kriminaalmenetluses. E-kirja võib sisuliselt käsitada lastekaitselise seisukoha või menetlustoiminguna lapse abivajaduse hindamise protsessis. E-kiri oli seotud Pärnu Linnavalitsuse ülesandega hinnata laste olukorda ning korraldada vajadusel edasist võrgustikutööd ja juhtumikorraldust. Linna vastusele on lisatud Politsei- ja Piirivalveameti 18.05.2026 nõudekiri nr 3.2-1/9505-1 kriminaalasjas nr eeeeeeeeeee ning Pärnu Linnavalitsuse 19.05.2026 vastus nr 11-9/5349-1 sellele nõudekirjale. Arvestades, et nimetatud dokumendid sisaldavad kriminaalmenetluse andmeid, palub Pärnu Linnavalitsus neid dokumente ilma prokuratuuri loata kaebajale mitte edastada (KrMS § 214 lg 1).
6.07.07.2026 palus kohus kaebajal selgitada, kas kaebaja jääb kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse juurde võttes arvesse kohtu selgitusi selles osas, et 08.06.2026 e-kiri ei ole seni esitatud materjalide alusel käsitatav haldusaktina (dtl 58).
7.08.07.2026 vastas kaebaja, et jääb kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse juurde, kuid vastab kohtule ise kuna esindaja viibib puhkusel (dtl 61).
8.10.07.2026 määrusega otsustas Tallinna Halduskohus:
1) Tagastada Xe kaebus Pärnu Linnavalitsuse laste ja perede heaolu osakonna 08.06.2026 ekirja tühistamiseks (res p 1). 2) Jätta kaebus Pärnu Linnavalitsuse laste ja perede heaolu osakonna 08.06.2026 e-kirja õigusvastasuse tuvastamisnõudes käiguta. 2.1) Kaebajal tuleb käesoleva määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumisest 10 tööpäeva jooksul teada anda, kas kaebaja soovib esitada Pärnu Linnavalitsuse laste ja perede heaolu osakonna 08.06.2026 e-kirja õigusvastasuse tuvastamise nõude (res p 2). 3) Kaasata kolmanda isikuna menetlusse Y (res p 3). 4) Jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (res p 4).
9.30.07.2026 määrusega otsustas Tallinna Ringkonnakohus rahuldada Xe määruskaebuse ja tühistada Tallinna Halduskohtu 10.07.2026 määruse resolutsiooni punkti 4. Kohus otsustas saata Xe esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule uueks lahendamiseks. Ringkonnakohus selgitas 30.07.2026 määruses järgmist: „Halduskohus pole hinnanud, kas praeguses asjas on teised esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused täidetud. Ringkonnakohus ei pea õigeks, arvestades ühelt poolt laste heaolu ja teiselt poolt kaebaja õigusi, ise asuda esimesena selles küsimuses seisukohta võtma. Seetõttu tuleb halduskohtul esialgse õiguskaitse taotlus –
2(7)
lähtudes eeldusest, et kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus (HKMS § 202 lg 2 ja § 203 lg 2) – uuesti lahendada, hinnates sisuliselt HKMS § 249 lg-tes 1 ja 3 sätestatud eeldusi.“.
10.29.07.2026 määrusega muutis Pärnu maakohus esialgse õiguskaitse korras ajutiselt Pärnu Maakohtu 22. jaanuari 2024 määrusega tsiviilasjas nr c-cc-ccccc kinnitatud suhtlemise korda. Kohus otsustas Peatada tsiviilasja c-cc-ccccc menetluse kuni kriminaalmenetluse nr eeeeeeeeeee lõpuni. Ajutise suhtlemiskorra kindlaksmääramise määrus kuulub viivitamata täitmisele. Kaebaja on määrusele esitanud määruskaebuse (dtl 99 jj).
11.10.08.2026 määrusega esitas kohus menetlusosalistele seoses muutunud asjaoludega küsimused (dtl 109 jj).
12.12.08.2026 vastuses kohtunõudele selgitas kaebaja, et ta ei ole alates 27. juulist 2026 lastega kohtuda saanud. Kaebaja jääb vaidlusaluse kirja tühistamisnõude juurde. Kaebaja näeb võimalust asja lahendamiseks kompromissiga või muul kohtuvälisel viisil ning tõi välja ka vastava ettepaneku (dtl 116 jj).
13.14.08.2026 seisukohas Pärnu Linnavalitsus ei vaidle õiguskaitse kohaldamisele vastu. Samas vastustaja, et õiguskaitse kohaldamise vajadus langeb ära, kuna Pärnu Linnavalitsus võtab 08.06.2026 saadetud e-kirja omal algatusel tagasi. 14.08.2026 vastuses selgitas vastustaja, et Pärnu linn on tunnistanud 08.06.2026 e-kirja omal algatusel kehtetuks ning peab võimalikuks asja lahendamist kompromissi korras (dtl 133-135).
14.18.08.2026 selgitas vastustaja vastuseks kohtu nõudele seoses kehtetuks tunnistamise otsusega, et linnavalitsus on 08.06.2026 e-kirja nimetatud STAR-i kandega (dtl 151) tagasi võetuks ja kehtetuks tunnistatuks. Eraldiseisvat kehtetuks tunnistamise dokumenti lisaks nimetatud kandele koostatud ei ole (dtl 147).
15.21.08.2026 esitas kaebaja omapoolse seisukoha menetluse lõpetamise osas kokkuvõtlikult järgmiselt: Kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastustaja poolt kohtule 18. augustil 2026. a saadetud väljavõte sotsiaaltoetuste ja toetuste andmeregistrist STAR on käsitatav haldusaktina HMS § 51 lg 1 mõttes, siis saab kohus määrusega menetluse lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Ehkki seadus, sh haldusmenetluse seadus ei näe haldusorganile ette võimalust e-kirja või muud dokumenti tagasi võtta, on vastustaja 17. augusti 2026. a vastuses nr 4.3-4/6990-13 kohtunõudele lugenud 8. juuni 2026. a e-kirja kohtule 18. augustil 2026. a esitatud sotsiaaltoetuste ja toetuste andmeregistri kandega ka kehtetuks. Sellises olukorras on kaebuse esitaja poolt vaidlustatud haldusakti ehk Pärnu Linnavalitsuse laste ja perede heaolu osakonna lastekaitsespetsialist Q 8. juuni 2026. a e-kirja õigusjõud murtud ja ühtlasi selle õigustoime lõppenud, mistõttu puudub kohtul vajadus menetluse jätkamiseks kaebaja õiguste kaitseks HKMS § 152 lg 2 järgi. Seega kinnitab kaebuse esitaja kohtule, et ta ei taotle kohtult menetluse jätkamist HKMS § 152 lg 2 järgi. Kokkuvõtvalt vastab kaebuse esitaja kohtu küsimusele, kas kaebaja on nõus menetluse lõpetamisega ja loobub esialgse õiguskaitse taotlusest, jaatavalt. Kaebuse esitaja esitab kohtule menetluskulude nimekirja koos kuludokumendiga (arvega) kohtu määratud tähtajaks.
16.26.08.2026 esitas kaebaja menetluskulude nimekirja (dtl 166 jj), millele vastustaja esitas seisukoha 28.08.2026 (dtl 171 jj).
KOHTU PÕHJENDUSED
3(7)
Menetlus lõpetamine
17.HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust nimetatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (HKMS § 152 lg 2). Kohtu hinnangul puuduvad takistused haldusasja menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel. Kaebusega vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kaebaja on kaebuse eesmärgi täielikult saavutanud. Kaebaja ja vastustaja on menetluse lõpetamisega nõustunud (dtl 157, 147-148).
18.Menetluse lõpetamisel on HKMS §-s 43 sätestatud tagajärjed. See tähendab, et halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.
19.Kuna kaebaja loobus 21.08.2026 avaldusega esialgse õiguskaitse taotlusest (dtl 157), jätab kohus selle läbi vaatamata.
Menetluskulude jaotus
20.Vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest (HKMS § 108 lg 6).
21.Kaebaja taotleb menetluskulude väljamõistmist vastustajalt kaebuse 5691 euro ja 60 sendi ulatuses (sh käibemaks 1101 eurot ja 60 senti) (dtl 168-169). Lisaks õigusabikuludele tasus kaebuse esitaja kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt kokku riigilõivu 40 eurot (20 + 20). Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitaja menetluskulud haldusasjas nr 3-26-1964 kokku 5731 eurot ja 60 senti (5691,50 + 40) (dtl 167).
22.Vastustaja palub menetluskulude jaotamisel arvestada, et 08.06.2026 e-kirja kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud üksnes kaebuse esitamisest. Pärast kaebuse esitamist muutus õiguslik ja faktiline olukord oluliselt, kuivõrd Pärnu Maakohus tegi 29.07.2026 tsiviilasjas nr c-cc-ccccc esialgse õiguskaitse määruse, millega kehtestas ajutise suhtluskorra laste ja isa suhtlemiseks. Vastustaja on kohtule selgitanud, et lähtub edaspidi sellest maakohtu määrusest. Seetõttu oli 08.06.2026 e-kirja kehtetuks tunnistamine seotud ka vajadusega viia vastustaja senine seisukoht vastavusse vahepeal kujunenud uue õigusliku olukorraga, mitte üksnes kaebaja kaebuse esitamisega. Menetlus lahendati kirjalikult ning põhiküsimused kordusid kaebaja erinevates menetlusdokumentides suures osas samal kujul. Neid asjaolusid arvestades ei ole 25,5 tunni suurune õigusabikulu põhjendatud (dtl 171-173).
23.Riigikohtu praktika kohaselt HKMS § 108 lõike 6 kohaldamisel peab kaebuse esitamine olema haldusakti kehtetuks tunnistamise „otsustav tegur“ (RKHKm 10.01.2019, 3-18-982/26, p 10). HKMS § 108 lõiget 6 tuleb mõista nii, et HKMS § 152 lg 1 punkti 4 kohaselt on menetluskulude vastustaja kanda jätmine üldreegel ning selle välistamine erand. Sedalaadi erandit tuleb tõlgendada kitsalt ning kahtluse korral kaebaja kasuks. Menetluskulude vastustaja kanda jätmine on välistatud eelkõige juhul kõigi asjaolude pinnalt saab olla veendunud, et menetluse lõpetamise tinginud vastustaja tegevuse põhjuseks oli midagi muud kui kaebuse esitamine. HKMS § 108 lõige 6 ei nõua menetluskulude vastustaja kanda jätmise eeldusena seda, et kaebuse esitamine oleks tingimata ainus põhjus, miks vastustaja andis akti või tegi toimingu, mis andis aluse menetluse lõpetamiseks. Menetluskulud tuleb vastustaja kanda jätta ka siis, kui kaebuse esitamine pidi asjaolusid arvestades olema vastustaja tegevuse ajendiks olev otsustav tegur. Kui vastustaja tegevus võis olla ühtaegu ajendatud nii kaebuse
4(7)
esitamisest kui ka muudest asjaoludest, vabaneb vastustaja menetluskulude kandmise kohustusest vaid siis, kui on ilmne, et kaebuse esitamise mõju vastustaja tegevusele oli selgelt vähene ehk kui saab olla veendunud, et vastustaja oleks samamoodi toiminud ka juhul kui kaebust ei oleks esitatud. HKMS § 108 lõige 6 seisukohast ei oma seejuures tähtsust, kas haldusorgan annab nõutud haldusakti või teeb nõutava toimingu kohtusse pöördumisest tingituna seepärast, et nõustub haldusakti andmata jätmise õigusvastasusega, või muul põhjusel (nt otstarbekuse kaalutlustel). Kohtumenetluse ajal muutunud asjaolud välistavad menetluskulude välja mõistmise siis, kui neil muutunud asjaoludel oleks vastustaja sunnitud menetluse lõpetamise aluseks oleva akti andma või toimingu sooritamata ka juhul kui kaebust ei oleks esitatud (TlnRKm 21.05.2024, 3-23-2652/12, p-d 8–12).
24.Hindamaks küsimust, kas 08.06.2026 e-kirja kehtetuks tunnistamine oli seotud kaebuse esitamisega, tuleb vaadata esmalt kehtetuks tunnistamise otsuse põhjendusi, mis on otsuses kajastatud (HMS § 56) (dtl 151). Otsuses eneses ei ole otsuse tegemise ajendite kohta mitte ühtegi põhjendust peale viite kompromissettepanekule. Samuti ei ole konkreetse otsuse ajendeid põhjalikumalt avatud 14.08.2026 vastuses kohtule (dtl 127-128). 08.06.2026 otsuse kehtetuks tunnistamise peamiseks ajendiks ei saanud olla 29.07.2026 määrus tsiviilasjas nr ccc-ccccc, kuna see ei haaku asjas tehtud toimingute ajalise järjestusega. Maakohtu määrus on tehtud 29.07.2026 ja vastustaja ei tunnistanud selle järgselt e-kirja kehtetuks ega astunud kohtule kohtul esitatud materjalidest nähtuvalt ühtegi sammu, mis tõendaks vastavat kaalumist. E-kiri on kehtetuks tunnistatud 14.08.2026, peale seda kui kohus oli palunud vastustajal vastata kohtunõudele hiljemalt 13.08.2026 (dtl 109) ja kohus saatis meeldetuletuse vastustajale täiendava kohtunõudega 14.08.2026 (dtl 124). Seega ei nähtu, et vastustaja oleks e-kirja kehtetuks tunnistanud kaebusest sõltumatult. Vastustaja on märkinud, et 08.06.2026 ekirja kehtetuks tunnistamine seotud ka vajadusega viia vastustaja senine seisukoht vastavusse vahepeal kujunenud uue õigusliku olukorraga, mitte üksnes kaebaja kaebuse esitamisega (dtl 172). Kokkuvõttes järeldab kohus, et 08.06.2026 otsuse kehtetuks tunnistamise otsustavaks põhjuseks oli eelkõige käimasolev kohtumenetlus. Seda hoolimata sellest, et kehtetuks tunnistamisel tuli praegusel juhul arvestada laste huvidega, võttes arvesse mh maakohtu 29.07.2026 määrust.
Riigilõiv
25.Kaebaja on tasunud 20 eurot riigilõivu kaebuselt ja 20 eurot õiguskaitse taotluselt ja veel täiendavat riigilõivu 20 eurot 10.07.2026 õiguskaitse taotluselt. Menetluskulude hüvitamist taotleb kaebaja kokku aga 40 euro ulatuses. 10.07.2026 ekslikult tasutud riigilõivu tagastamist kaebaja ei soovi (dtl 90).
26.Kaebaja makstud riigilõiv kaebuselt summas 20 eurot tagastatakse kaebajale (HKMS § 104 lg 5 p 4).
27.Kaebaja on tasunud riigilõivu 20 eurot esialgse õiguskaitse taotluselt. HKMS § 104 lõike 5 punkti 4 alusel kuulub HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel menetluse lõpetamise korral tagastamisele üksnes kaebuselt tasutud riigilõiv, kuid sisuliselt lahendatud esialgse õiguskaitse taotlustelt tasutud riigilõivu hüvitamisel tuleb lähtuda üldisest menetluskulude jaotusest (TlnRnKm 14.07.2022, 3-21-2918/26, p 27). Seetõttu, kuna praeguses asjas peab menetluskulud HKMS § 108 lõikest 6 tulenevalt kandma vastustaja, jääb esialgse õiguskaitse taotlustelt tasutud riigilõiv 20 eurot samuti vastustaja kanda.
Õigusabikulud
28.Kaebaja on esitanud toimingute väljavõtte, mille kohaselt on kohtuasjas kulunud aega kokku 25, 5 h. Arvestades tunnihinda 180 eurot kujuneb esitatud arvel kajastatud õigusabikuluks 5691 eurot ja 60 senti (sh käibemaks 1101 eurot ja 60 senti).
5(7)
28.2.Menetluskulude jaotusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 173 ja 175 sätestatut. Kohus kontrollib volitatud esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ka juhul, kui kuludele ei ole esitatud vastuväidet (HKMS § 108 lg 12). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). HKMS § 109 lõike 6 tähenduses vajalike ja põhjendatud esindajakulude suuruse kindlaks määramisel ei ole asjakohane ega vajalik üksikasjalikult hinnata, kui palju aega võis konkreetsel esindajal kuluda ühe või teise menetlusdokumendi koostamiseks, vaid üksikute dokumentide analüüsimise asemel tuleb eelkõige arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid (sh menetlustoimingute rohkust, mille tegemist oli menetlusosalise õiguste tõhusaks kaitsmiseks põhjust esindajalt eeldada – nt kohtuistungitel osalemine, kohtunõuetele vastamine). See tähendab, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik, ning kulude suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (vt nt TlnRnKo 29.11.2023 nr 3-23-2038, p 29; 29.11.2023 nr 3-23-2037, p 28; 15.09.2021 nr 3-18-1711, p 41).
28.3.Menetluskulu ületab hinnanguliselt sotsiaalõiguse valdkonnas kaebusega kaasnevaid menetluskulusid poole võrra. Käesolevas asja materjalide maht ei ületa samas tavapärast sama valdkonna kohtuasja materjalide mahtu. Siiski tuleb arvesse võtta seda, et käesolevas asjas on kohtuasja mahtu ja kaebaja menetluskulude mahtu suurendanud muuhulgas vastustaja tegevus haldusakti kehtetuks tunnistamisel ja kohtule vastamisega viivitamisel (vastustaja ei koostanud e-kirja kehtetuks tunnistamiseks haldusakti, mis vastaks formaalselt haldusakti nõuetele (HMS § 55-56), mille oleks omal algatusel kohtule edastanud, vaid tunnistas e-kirja kehtetuks kandega, milles esitas kohtuasja juurde peale täiendavat kohtunõuet). Kaebuse esemeks oleva e-kirjaga seotud õigusvaidlust saab pidada keskmisest keerukamaks võttes arvesse asjaolu, et vastustaja tehtud otsustuse puhul ei olnud õiguskaitse menetluse raames üheselt selle otsustuse õiguslik olemus ega ka selle õiguslik alus. Õiguskaitse menetluse raames tuli kaebajal läbida määruskaebemenetlus, mis osutus edukaks. Kohus arvestab siiski ka seda, et 21.08.2026 vastuses kohtunõudele käsitleb kaebaja ka võimaliku mittevaralise kahju nõudega seonduvat, mis ei ole käesoleva vaidluse ese.
28.4.Kokkuvõttes peab kohus praeguses asjas mõistlikuks menetluskuluks 75% taotletust. Sellele vastab ajakulu 19,125 tundi ja õigusabikulu summas 3 442,50 eurot, millele lisandub käibemaks 24% 826,20 eurot. Kokku on hüvitatav õigusabikulu seega 4 268,70 eurot (sh käibemaks).
28.5.Lepingulise esindaja tunnihinna kujundusse kohus ei sekku, kuid praegusel juhul jääb see tavapärasesse advokaadi tunnihinna vahemikku. Välja mõistetavate kulude suuruse vähendamine suuremas osas kui kohus on välja toonud, piiraks kohtu hinnangul ebaproportsionaalselt kaebeõigust (PS § 15). Seega mõistab kohus Pärnu linnalt välja kaebaja õigusabikulud summas 4 268,70 eurot (sh käibemaks).
29.Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 6).
30.Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8). Kolmas isik ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ja tema kulud jäävad tema enda kanda.
Muud menetluslikud küsimused
31.Kohus jätab asja juurde võtmata ja tagastab vastustajale 07.07.2026 kohtunõude vastuses esitatud nõudekirja vastus kriminaalasjas (dtl 52-55). Kuna kohus lõpetab menetluse ei ole vajalik tõendite asja juurde võtmine (HKMS § 62 lg 2). Lisaks ei ole asja
6(7)
juurde esitatud ka Prokuratuuri luba vastava tõendi kasutamiseks halduskohtumenetluses (KrMS § 214).
32.Kohus jätab asja juurde võtmata ja tagastab vastustajale 14.08.2026 esitatud klienditöö väljavõtte (dtl 129-132). Kuna kohus lõpetab menetluse ei ole vajalik tõendite asja juurde võtmine (HKMS § 62 lg 2). Asjakohane kanne seoses e-kirja kehtetuks tunnistamisega on esitatud eraldi väljavõttena asja juurde (dtl 151).
33.Kohus asendab määruse avalikustamisel füüsiliste isikute nimed ja tsiviilasja numbri tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
OSALISELT
JÕUSTUNUD
KOHTUMÄÄRUSEGA.
TALLINNA
RINGKONNAKOHTU
05.10.2026
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.