Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
12. august 2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-483
Haldusasi
X kaebus Maa- ja Ruumiameti tegevuse peale
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 31. märtsi 2026. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Maa- ja Ruumiamet
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 31. märsi 2026. a määruse peale haldusasjas nr 3-26-483.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 31. märsi 2026. a määrus haldusasjas nr 3-26-483 muutmata.
Jõustunud määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-26-483 veetasemete mõõtmise (Maamõõt OÜ töö „ARUANNE Töö nr: MM25-61“, vastu võetud 17.12.2025).
3-26-483 haldusmenetlusse ennetavalt. Kaebajale ei tulene kaebeõigust mh väitest, et MaRu sunnib kaebajat maaparandussüsteemi tema kinnistul säilitama, kuna selles osas toimub vaidlus haldusasjas nr 3-25-4642. Kaebaja õigusi ei riku see, et naaberkinnistul asuva ehitise suhtes on algatatud ehitus- või kasutusloa menetlus. Kaebajal puudub kaebeõigus kaebuses loetletud menetlust mittelõpetavate menetlustoimingute vaidlustamiseks (HKMS § 45 lg 3). Kohtud on korduvalt suunanud haldusorganeid selgitama välja, kas kaebaja väidetud mõjud on olemas, kas need on seotud tiigi rajamisega ja kas esineb leevendus- või tõrjemeetmeid. Kaebuses märgitud menetlustoimingud on tehtud just nimetatud asjaolude väljaselgitamiseks. Kaebajal tuleb ära oodata menetluse lõpptulemus ja tema õigusi ei riku iseenesest see, kui tal tuleb oma huvide kaitseks osaleda haldusmenetluses (nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.03.2026 määrus nr 3-26426, p 13). Kaebaja on haldusmenetlusse kaasatud ning ta saab selles menetluses esitada ka oma tõendid ja vastuväited juba kogutud tõenditele, sh eksperthinnangule. Keskkonnamõju hindamine ei olnud seaduse järgi kohustuslik, mistõttu ei saa selle algatamata jätmine olla ilmne menetlusviga, mida peaks saama vaidlustada enne lõpliku haldusakti andmist. Põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel ei saa olla pelgalt soov veenduda vastustaja tegevuse õigusvastasuses. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lg 2 teine lause). Kaebajal puudub õigus eraldiseisvalt nõuda vaideotsuse tühistamist (HKMS § 45 lg 4). Vaidemenetluses ei saanud kaebaja esitada õigusvastasuse tuvastamise või vastustaja keelamise nõudeid (vt HMS § 72). Vaideotsus ei riku ka muul viisil kaebaja õigusi vaide esemest sõltumatult.
3-26-483 kasutusloa Mõisavahe tee 42 maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks, saab kaebaja oma õigusi tõhusalt kaitsta nende haldusaktide hilisemal vaidlustamisel. Ehitus- või kasutusloa menetlus ei takista kaebajal nõuda ehitusjärelevalve meetmete rakendamist. Pärast ehitus- või kasutusloa andmist on kaebajal võimalik neid vaidlustada ning taotleda vajaduse korral esialgse õiguskaitse abinõu rakendamist. Halduskohus ei sekku üldjuhul haldusorgani tegevusse ennetavalt.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.