Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Janar Jäätma ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
25. juuni 2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-1362
Haldusasi
X-i kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 24. aprilli 2026. a teate nr 2.1-1/26/651-1341-2 tühistamiseks ja kohustamiseks lahendada tema taotlus uuesti ning Andmekaitse Inspektsiooni tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18. mai 2026. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon
Menetluse alus ringkonnakohtus
X-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 18. mai 2026. a määruse peale haldusasjas nr 3-26-1362.
Jätta X-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18. mai 2026. a määruse haldusasjas nr 3-26-1362 resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
Jõustunud määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1, § 252 lg 7).
X esitas MAXIMA Eesti OÜ-le (Maxima) 30.03.2026 taotluse, milles palus säilitada videosalvestis. Taotluse kohaselt viibis taotleja 02.03.2026 kell 15.20–15.43 Tallinnas Linnamäe tee 57 asuvas Maxima kaupluses ja koges seal äkilist tervisehäiret. Sellega seoses on taotleja esitanud Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) avalduse (toimik nr 2.1-3/45535-1)
3-26-1362 ning 02.03.2026 videosalvestised ajavahemikust kell 15.00–16.00 on selles menetluses vajalikud tõendid, mille abil saab tuvastada isikuid, kes viibisid juhtumi ajal taotleja läheduses. Taotleja palus säilitada soovitud videosalvestised vähemalt kuni 30.09.2026.
2.X esitas Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) 30.03.2026 taotluse MAXIMA Eesti OÜ kohustamiseks säilitada 02.03.2026 videosalvestised. Kaubanduskettide videosalvestisi säilitatakse 30–31 päeva, seega kustutatakse taotleja soovitud salvestised hiljemalt 01.04.2026–02.04.2026.
3.MAXIMA Eesti OÜ märkis 21.04.2026 e-kirjas, et turvategevuse seaduse (TurvaTS) § 10 lg 1 p 7 ja ettevõtte andmetöötlusreeglite kohaselt säilitatakse turvakaamerate salvestisi üks kuu. Pikemaajaline säilitamine on võimalik üksnes uurimisasutuse põhjendatud taotluse korral. Isikuandmete kaitse üldmäärusest1 (IKÜM) ei tulene andmesubjektile õigust nõuda andmete (eriti teiste inimeste isikuandmeid sisaldavate andmete) säilitusaja muutmist. Maximal tuleb järgida isikuandmete töötlemise põhimõtteid, sh andmete säilitamise piirangu põhimõtet, mille järgi säilitatakse andmeid vaid seni, kuni nende algselt määratud kogumise eesmärk on täidetud.
4.AKI lõpetas 24.04.2026 teatega nr 2.1-1/26/651-1341-2 X-i 30.03.2026 taotluse menetluse. AKI-le ei tulene õigusaktidest kohustust koguda tõendeid PPA menetluse jaoks või anda korraldust selliste tõendite säilitamiseks. Kuigi IKÜM art 58 lg 2 punkt f annab AKIle volituse kehtestada töötlemiskeeld, on selle eelduseks, et andmetöötleja on oma tegevusega rikkunud isikuandmete töötlemise nõudeid. AKI ei saa kohustada andmetöötlejat lõpetama isikuandmete töötlemist, ilma et mingit rikkumist oleks toimunud või pelgalt kaebaja taotlusel. Taotleja ei ole seejuures taotlenud mitte isikuandmete töötlemise lõpetamiseks kohustamist, vaid andmete edasise töötlemise (säilitamise) jätkamiseks kohustamist. Sellist volitust AKI-l ei ole. IKÜM art 17 lg 3 annab andmetöötlejale õiguse keelduda kustutamistaotluse täitmisest, kui andmete säilitamine on vajalik õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks, kuid tegemist on andmetöötlejale õigusi andva sättega (s.o võimalusega säilitada andmeid). PPA-l kui uurimisasutusel on endal õigus koguda tõendeid ja anda korraldusi tõendite säilitamiseks. Seejuures on taotleja juba pöördunud andmete säilitamise taotlustega nii PPA kui ka Maxima poole ning tema probleem leiab loodetavasti seeläbi lahenduse.
5.X esitas Tallinna Halduskohtule 06.05.2026 kaebuse AKI 24.04.2026 teate nr 2.11/26/651-1341-2 tühistamiseks, AKI kohustamiseks vaadata kaebaja 30.03.2026 taotlus sisuliselt läbi ning tuvastamiseks, et AKI oli ajavahemikul 30.03.2026–24.04.2026 õigusvastaselt tegevusetu. Maxima jättis kaebaja 30.03.2026 taotlust lahendades tähelepanuta TurvaTS § 10 lg 1 p 7 1 ja lg 21, millest tuleneb, et süüteo tunnustega teo tuvastamise korral on kohustus süüteomenetluse läbiviimiseks säilitada valvekaamera salvestist kuus kuud ning see kustutatakse süüteomenetluse alustamata jätmise või salvestise uurimisasutusele üleandmise korral. AKI ei ole 24.04.2026 teates neid sätteid samuti analüüsinud. AKI rikkus 30.03.2026 taotlust lahendades uurimispõhimõtet, sest ei pöördunud PPA poole toimiku nr 2.1-3/45535-1 staatuse väljaselgitamiseks ning ei nõudnud Maximalt kinnitust 02.03.2026 videosalvestiste olemasolu ja säilitamise kohta (IKÜM art 58 lg 1 punkt a). Kaebaja ei taotlenud AKI-lt mitte isikuandmete töötlemise lõpetamiseks kohustamist, vaid andmete töötlemise ajutist piiramist. Kaebajal puudus 30.03.2026 taotluste esitamise ajal kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 214 lg 2 p 4 kohane prokuratuuri luba toimiku nr 2.1-3/45535-1 detailide (kuriteo iseloomu)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)
2(6)
3-26-1362 avaldamiseks Maximale või AKI-le. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse taotluses kohustada AKI-t hiljemalt 5 tööpäeva jooksul pöörduma Maxima poole, et selgitada välja, kas 02.03.2026 salvestis on kustutatud ning kui jah, siis millal, millise tehnilise toimingu tagajärjel ja kelle vastutusel. Samuti palus kaebaja kohustada AKI-t kuni kohtumenetluse lõpuni säilitama kõik asjaga seotud AKI sisemised toimikud, sh e-kirjad, telefonimärkmed ja sisekommunikatsioon.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 18.05.2026 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel läbivaatamatult ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebuse eesmärgiks on kohustada AKI-t tegema Maximale ettekirjutus ettevõtte valduses olevate videosalvestiste säilitamiseks vähemalt 6 kuud või kuni kaebajat puudutava PPA menetluse lõpuni. IKÜM art 77 lg-s 1 sätestatud õigus esitada kaebus järelevalveasutusele ei ole piiramatu. IKÜM ega ka isikuandmete kaitse seadus (IKS) ei kohusta iga kaebuse alusel järelevalvemenetlust algatama, vaid kaebuse kohta tuleb teha kaalutletud otsus. IKÜM art 57 lg 1 punkti f kohaselt uurib järelevalveasutus kaebusi asjakohasel määral. AKI selgitas õigesti, et AKI ei saa kohustada andmetöötlejat lõpetama isikuandmete töötlemist ilma rikkumise tuvastamiseta. Kaebaja ei ole välja toonud ja kohtule ei selgu, kuidas rikub Maxima videosalvestis kaebaja õigusi. Isegi kui videosalvestis rikuks kaebaja õigusi, ei saa AKI kohustada Maximat salvestist säilitama. Kuigi AKI pole 24.04.2026 teates välja toonud, kas salvestise säilitamiseks oleks võimalik kasutada teisi IKS §-s 56 või IKÜM art-s 58 sätestatud võimalusi, ei olnud siiski järelevalvemenetluse algatamine põhjendatud. Maxima salvestis ei riku kaebaja õigusi. Isegi kui õiguste rikkumist möönda, siis oleks see väheintensiivne. Kohtule ei ilmne, et salvestist oleks kaebaja tahte vastaselt avaldatud või seda oleks muul viisil töödeldud kaebaja õigusi rikkudes. Kaebuse rahuldamine oleks ebatõenäoline, sest kaebaja õigusi ei ole rikutud. Sisuliselt on kaebaja soovinud Maxima kohustamist säilitada videosalvestis seoses kaebaja avaldusega PPA-le ja võimaliku süüteomenetluse läbiviimisega. PPA-l kui uurimisasutusel on võimalik koguda tõendeid iseseisvalt ja kohtul ei ole põhjust arvata, et PPA ei saaks vajadusel nimetatud salvestisega tutvuda. Samuti ei ole kohtul põhjust arvata, et Maxima peaks nimetatud salvestise kustutama. Maxima on vastanud ja selgitanud, et uurimisasutustele on salvestiste säilitamise aeg üldjuhul teada ning nad pöörduvad salvestistega tutvumiseks enne tähtaja saabumist. Kokkuvõttes ei ole AKI-l võimalik asuda PPA asemel koguma tõendeid PPA menetluse raames. Kuna kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ja kuulub tagastamisele, siis jääb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
7.X palub 26.05.2026 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja saata kaebus halduskohtule menetlemiseks ning rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Halduskohus ei ole määruses üldse käsitlenud AKI tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamise nõuet, mille rahuldamise tõenäosus ei sõltu tühistamis- ja kohustamisnõuete perspektiivikusest. Seejuures tuvastas halduskohus ka ise puudujäägid AKI menetluses, mis seisnes selles, et AKI jättis kaalumata teiste võimalike meetmete kasutamise. Halduskohus on jätnud IKÜM art 58 lg-s 1 sätestatud volitused käsitlemata. AKI saanuks kaebaja 30.03.2026 taotlusele reageerida IKÜM art 58 lg 1 punkti a alusel, küsides Maximalt, kas konkreetne salvestis on olemas ja kas selle töötlemisel on tuvastatud süüteo tunnustega tegu. Sellise teabenõue esitamiseks ei pea AKI olema eelnevalt tuvastanud rikkumist, vaid see ongi tööriist rikkumise tuvastamiseks. IKÜM art 77 lg 1 ei eelda kaebajalt nõuete rikkumise sisulist tõendamist. Kuna 02.03.2026 sündmus on PPA toimiku nr 2.1-3/45535-1 raames registreeritud kui süüteo tunnustega tegu, siis oli Maximal TurvaTS § 10 lg 1 p 7 1 alusel kohustus säilitada salvestist 6 kuud. Halduskohus jättis TurvaTS § 10 lg 1 p 7 1 ja lg 21 tähelepanuta. Maxima poolt videosalvestise võimalik kustutamine TurvaTS § 10 lg 1 p 7 alusel on süüteo tunnustega töötlemistoiming. 3(6)
3-26-1362 Halduskohtu eeldus, et PPA-l on võimalik ise tõendeid koguda, ei vasta juhtumi asjaoludele. Kaebaja esitas 30.03.2026 taotluse AKI-le samal päeval, kui see esitati PPA-le ja Maximale. TurvaTS § 10 lg 1 p-s 7 sätestatud ühekuuline tähtaeg möödus 31.03.–02.04.2026. Kaebaja palub rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus, sest salvestise kustutamise risk on aktiivne ja kasvav ning see toob kaasa reaalse tõendite kadumise ohu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle lahendamiseks piisaval määral HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
9.Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel tervikuna läbivaatamatult. Kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel peavad samaaegselt olema täidetud kaks tingimust: kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (nt Riigikohtu 22.06.2026 määrus nr 3-25-511, p 19; 08.10.2025 määrus nr 3-24-2091, p 17; 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12). Kaebaja õiguste riive on väheintensiivne, kui kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (vt Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk 22–23). Varaliselt hinnatava hüve puhul on riive vähese intensiivsusega siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa lihtmenetluse piirmäära (1000 eurot – vt HKMS § 133 lg 1 ls 2), kuid arvestada tuleb ka seda, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on sekkutud (nt Riigikohtu 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12).
10.Kaebaja vaidlustab AKI tegevust tema 30.03.2026 avalduse (dtl 49–52) lahendamisel, milles ta palus teha Maximale ettekirjutus Linnamäe tee 57 kaupluse valvekaamera 02.03.2026 kella 15.00–16.00 salvestiste säilitamiseks vähemalt 6 kuud või kuni PPA menetluse nr 2.1-3/45535-1 lõpuni, milles need salvestised on vajalikud tõenditena. Kaebaja 30.03.2026 avaldus kujutas endast IKS § 28 lg-s 1 ja IKÜM art 77 lg-s 1 nimetatud kaebust AKI-le ning avalduse sisust nähtuvalt soovis kaebaja ära hoida väidetavalt tema õigusi rikkuvat tagajärge, et Maxima kustutab 02.03.2026 videosalvestise enne, kui PPA on saanud seda kasutada kaebaja avalduse lahendamisel. Kaebaja esitas avaldused kõnealuse videosalvestise säilitamiseks üheaegselt nii Maximale (dtl 45–48), PPA-le kui ka AKI-le. Sellest tulenevalt ei olnud AKI poole pöördumise ajaks kaebajale ka teada, kuidas Maxima tema taotlusele vastab. AKI 24.04.2026 teatest nr 2.1-1/26/651-1341-2 (dtl 34–36) järeldub, et kaebaja ei edastanud AKI-le ka Maxima 20.04.2026 vastust (dtl 44), milles selgitati, et salvestist säilitatakse TurvaTS § 10 lg 1 p 7 alusel üks kuu.
11.Kuigi pole põhjust kahelda, et kaebaja viibis 02.03.2026 kella 15.20–15.43 ajal Tallinnas Linnamäe tee 57 asuvas Maxima kaupluses ja võis tõenäoliselt jääda valvekaamera salvestisele (s.o Maxima töötles mh tema isikuandmeid), on AKI 24.04.2026 teates õigesti selgitanud, et andmetöötleja suhtes järelevalvemenetluse alustamine ja järelevalvemeetmete rakendamine eeldab, et kaebaja isikuandmete töötlemisel on rikutud tema õigusi. Eeltoodu ei tähenda sugugi, et kaebaja peaks ise suutma rikkumist tõendada, kuid järelevalvemenetluse alustamata jätmist ja meetmete mitterakendamist ei ole siiski põhjust AKI-le ette heita juhul, kui kaebusest ei ole võimalik välja lugeda ja kaebuse asjaolude põhjal ei saa ka eeldada, et isikuandmete töötlemisel võib olla rikutud kaebaja õigusi. IKÜM art 57 lg-st 4 tulenevalt võib AKI selgelt põhjendamatu taotluse menetlemisest keelduda (vt ka Riigikohtu 18.04.2022 4(6)
3-26-1362 otsus nr 3-20-1342, p-d 23–25). Praegusel juhul ei saanud kaebaja 30.03.2026 avaldusest teha järeldust, et Maxima on tema isikuandmete töötlemisel rikkunud kehtivaid nõudeid. Esiteks viitas kaebaja avalduses üksnes kaupluses kogetud äkilisele tervisehäirele, mitte süüteole, mille puhul rakenduks TurvaTS § 10 lg 1 p-s 7 1 toodud säilitamistähtaeg. Viide KrMS § 214 kohase prokuratuuri loa puudumisele ei ole asjakohane, sest kaebaja ei ole esitanud mingeid andmeid kriminaalmenetluse toimumise ega isegi süüteoteate esitamise kohta. Teiseks põhjendas kaebaja AKI sekkumise vajadust PPA menetluse tarbeks tõendite tagamisega, kuid see ei seondu AKI järelevalve eesmärgiga. PPA-le esitatud avalduse lahendamiseks vajalike tõendite tagamist tuleb taotleda PPA-lt. Seejuures on PPA üheks ülesandeks teha riiklikku järelevalvet ka TurvaTS-s sätestatud nõuete täitmise üle (TurvaTS § 32 lg 1) ning tal on järelevalve teostamise raames mh õigus nõuda turvategevuses kogutud videosalvestist (TurvaTS § 35 lg 1).
12.Olukorras, kus kaebaja ei ole ka kohtumenetluses toonud esile selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et AKI on tema 30.03.2026 kaebuse lahendamisel teinud olulisi kaalutlusvigu, ei saa tühistamis- ja kohustamisnõuete rahuldamist pidada tõenäoliseks. Kaebaja õiguste riive on ka väheintensiivne, sest PPA-l oli võimalik tagada kaebaja avalduse lahendamiseks vajalike tõendite säilimine iseseisvalt (sh nõuda videosalvestis Maximalt välja enne selle kustutamist). Kaebaja ei ole esitanud mingeid andmeid selle kohta, kuidas PPA tema taotluse lahendas. Seega on need nõuded tagastatud HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel õiguspäraselt. Ehkki halduskohus ei ole 18.05.2026 määruses eraldi käsitlenud kaebaja esitatud nõuet tuvastada AKI õigusvastane tegevusetus (viivitus) ajavahemikul 30.03.2026– 24.04.2026, oli kaebuse tervikuna tagastamine siiski õige. Tegevusetus või viivitus on käsitatav haldusorgani toiminguna (vt HKMS § 6 lg 2). Tuvastamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 6, § 45 lg 2) esitamise eelduseks on HKMS § 38 lg-st 4 ja § 44 lg-st 1 tulenevalt põhjendatud huvi, mis võimaldab asjaolu kindlakstegemise kaudu kaebajal oma õigusi kaitsta. See võib seisneda eeskätt preventiivses või rehabiliteerivas huvis (nt Riigikohtu 23.05.2025 määrus nr 3-24-797, p 25). Kaebuse ega määruskaebuse põhjal ei ole arusaadav, kuidas aitaks AKI väidetava tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamine kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Isegi kui kaebaja soovib tulevikus esitada kahju hüvitamise nõude, ei anna see õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (vt HKMS § 45 lg 2 teine lause). Tuvastamiskaebus tuli seetõttu tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Juhul kui möönda tuvastamiskaebuse esitamise õiguse olemasolu, võis selle tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest isegi võimalik viivitus taotluse lahendamisel ei saanud tingida kaebaja õiguste intensiivset riivet olukorras, kus PPA-l olid kõik võimalused tagada salvestise säilimine kaebaja avalduse lahendamiseks. Tuvastamiskaebuse rahuldamine ei oleks ka tõenäoline, sest IKÜM art 57 lg 1 punkti f kohaselt tuleb kaebajat uurimise tulemusest teavitada mõistliku aja jooksul ning AKI on kaebaja 30.03.2026 taotluse lahendamisel järginud IKS § 61 lg-s 1 ettenähtud 30-päevast tähtaega.
13.Kuna halduskohus tagastas tühistamis- ja kohustamisnõudes HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel õiguspäraselt, siis on esialgse õiguskaitse taotlus jäetud rahuldamata samuti õiguspäraselt, sest kaebus on ilmselgelt perspektiivitu (vt HKMS § 249 lg 3).
14.Eelneva põhjal jääb X-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.05.2026 määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
15.HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
5(6)
3-26-1362 (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.