Maksu- ja Tolliameti 20.05.2026 korralduse nr 12.23/068124-15 „Dokumentide esitamisest ja teabe andmisest“
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Madara 14, esindaja Irene Artma Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus selle esitajale.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 13.11.2025 teatega OÜ MADARA 14 (kaebaja) kinnistu kasutamise otstarbe kontrolli, et üle vaadata maksuarvestuse õigsust, mis puudutab kinnistut aadressil Pistriku vkt 25, Kulli küla, Raasiku vald. Korralduses on märgitud, et kaebaja soetas mainitud kinnistu Just Print OÜ-lt ja arvestas soetuselt sisendkäibemaksu perioodil juuli 2022 summas 20 000 eurot. MTA andmetel on kaebaja kinnistu tänaseks võõrandanud, kuid vastavat müügitehingut ei ole deklareeritud. Kaebajale saadeti teade kontrolli alustamise kohta (e-kiri) 13.11.2025 kaebaja äriregistris registreeritud elektronposti aadressile [email protected]. Teatega küsiti kaebajalt tähtajaks 19.11.2025 lisainformatsiooni müügitehingu kohta. Kaebaja ei esitanud küsitud dokumente ega teavet.
2.MTA jätkas 30.12.2025 korraldusega nr 12.2-3/068124-2 kaebaja maksustamisperioodi jaanuar 2025 käibemaksu ja erijuhtude tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli. Selle korraldusega kohustati kaebajat esitama kontrollitava perioodi kohta raamatupidamisdokumendid ja andma kirjalikku teavet.
3.Kuna kaebaja MTA korraldust ei täitnud, siis väljastas MTA kaebajale 20.01.2026 korralduse sunniraha tasumisest nr 12.2-3/068124-3 ning kohustas kaebajat maksma sunniraha 400 eurot 10 päeva jooksul korralduse kättesaamisest arvates. Kaebaja on tasunud sunniraha 400 eurot 23.02.2026, kuid korraldus on tänaseni täitmata.
4.Kuna kaebaja maksuhalduri korraldust ei täitnud, siis pöördus maksuhaldur kaebaja arvelduskontode saamiseks pankade poole. Panga vastusest sai MTA info, et äriühing omab pangakontot AS-is SEB Pank.
5.Analüüsides AS SEB Pank poolt esitatud kaebaja arvelduskontot, on selgunud MTA-le vajadus saada täiendavat ja täpsustavat teavet ning dokumente.
6.Maksu- ja Tolliamet (MTA) koostas 20.05.2026 korralduse nr 12.2-3/068124-15, millega kohustati kaebajat esitama täiendavaid dokumente ja andma maksuhaldurile täiendavat teavet. Korralduse täitmise tähtajaks oli 03.06.2026.
7.18.06.2026 saabus Tallinna Halduskohtule kaebaja poolt esitatud kaebus nõudes 20.05.2026 korralduse nr 12.2-3/068124-15 tühistamiseks. Kaebaja märgib kaebuses lisaks, et kohus võib vajadusel peatada korralduse täitmise kohtumenetluse ajaks.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus määrusega kaebuse tagastada selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
9.Kohus leiab, et praegusel juhul on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
10.Maksuhalduri seadusest tulenevaks ülesandeks on kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras (MKS § 10 lg 2 p 1). Kaebajal on maksukohustuslasena kohustus täita MKS-i ja maksuseadusi ning mh taluda maksukohustuse täitmise kontrollimist maksuhalduri poolt. MKS § 60 lg-st 1 tuleneb, et maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. MKS § 62 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist.
11.Kaebaja peamised etteheited MTA-le on, et kontrolli ese on ebaselge, kuid samas nõutakse kaebajalt dokumente kogu äriühingu tegevuse kohta. Kaebaja ei saa aru, millist maksu ja millist perioodi kontrollitakse. Kohus märgib, et nimetatud etteheited on põhjendamatud.
12.MKS § 11 lg-st 2 ja § 59 lg 1 ls-st 2 tulenevalt on maksuhalduril õigus otsustada kaalutlusõiguse alusel ise, milliseid isikuid ja perioode ta kontrollib ning milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda ega pea oma valikut kontrollitavatele põhjendama.
13.Kuivõrd MTA seadusest tulenevaks ülesandeks on kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras, puudub alus pidada maksukontrolli läbiviimist kaebaja suhtes õigusvastaseks.
14.Lähtuvalt MKS § 10 lg-st 3 tuleb maksuhalduril menetlus läbi viia võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Maksumenetluses kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut, kui käesolevas seaduses, maksuseaduses või tollialastes õigusaktides ei ole ette nähtud teisiti (MKS § 45). HMS § 5 sätestab vormivabaduse ja eesmärgipärasuse põhimõtted.
15.Kuivõrd korraldusega on kaebajale pandud kohustused teabe ja dokumentide esitamiseks, on tegemist haldusaktiga, millele kehtivad täiendavad nõuded, mis on sätestatud MKS §-s 46.
16.Kohtu hinnangul vastab vaidlustatud korraldus seaduses sätestatud nõuetele, sisaldades MKS § 46 lg 3 ja 4 sätestatud andmeid, sh ka haldusakti andmise faktilist ja õiguslikku alust. MTA korralduse faktilise alusena nähtub et tulenevalt 13.11.2025 teatest kontrollitakse kaebaja kinnistu, aadressil Pistriku vkt 25, Kulli küla, Raasiku vald, kasutamise otstarbega seonduva 2(4)
maksuarvestuse õigsust. Kaebaja soetas mainitud kinnistu Just Print OÜ-lt ja arvestas soetuselt sisendkäibemaksu perioodil juuli 2022 summas 20 000 eurot. Kaebaja on kinnistu tänaseks võõrandanud, kuid vastavat müügitehingut ei ole deklareeritud. Maksuhaldur viib läbi maksustamisperioodi jaanuar 2025 käibemaksu ja erijuhtude tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli. Täiendavate dokumentide ja teabe esitamise nõue tulenes pankadelt saadud konto väljavõtetes toodus teabest. Korraldus ei ole ebaselge ning selles on välja toodud nii seos käimasoleva maksumenetlusega kui ka põhjendused, miks kaebajalt teabe saamine on vajalik. MTA on asjakohaselt viidanud korralduse andmise õiguslike alustena MKS § 46 ja § 551 lg 1 ja lg 2 p 1 ja p 2 , § 552 lg 1, § 553 lg 1 p 2 ja p 4 ning § 60 lg 1 ja § 62 lg 1 ja 3.
17.Kohtu hinnangul ei välju kaebajalt korraldusega küsitavad dokumendid ja teave kontrollieseme piiridest ning need on seostatavad läbiviidava kontrollimenetlusega. Äriühingu maksustamist võivad eeskätt mõjutada kontole raha laekumise või sealt tehtavate väljamaksetega seonduvad asjaolud. Sellega seonduvaid dokumente ja asjaolusid kindlaks teha aitavat teavet ka MTA kaebajalt korraldusega küsib. Teabe ja dokumentide esitamise kohustust ei saa antud juhul pidada ebaproportsionaalseks küsitava teabe sisu, hulga ega ka perioodi vaates. Muul viisil ei ole maksuhalduril võimalik maksude tasumise õigsust kontrollida. Kui kaebaja on veendunud, et temalt nõutakse teavet, mis ei seondu kontrolliesemega, on võimalik jätta selline teave vastava põhjendusega esitamata. Samuti on kaebajal võimalik maksuhaldurilt taotleda teabe esitamise tähtaja pikendamist või teabe andmise vormi muutmist. Sellega seonduvad maksuhalduri jätkutegevused (sh võimalik maksuotsus) on eraldiseisvalt vaidlustatavad. Arvestama peab siiski, et kaasaaitamiskohustuse alusetu rikkumine võib olla sisustatav maksukohustuslasele ebasoodsas suunas, kandes tõendamiskoormuse üle maksukohustuslasele (MKS § 56 ja § 150 lg 1).
18.Kohtu hinnangul saab vaidlustatava korraldusega kaasnevat riivet pidada väheintensiivseks. Kaebaja huvide kahjustamine ei saa olla sedavõrd suur, et pidada proportsionaalseks kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadavat kasu võrreldes õigusemõistmisega seonduvate kuludega. Kaebaja kaebusest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks sellele, et korraldusega pandud kohustus riivaks kuidagi eriliselt intensiivselt kaebaja õigusi. Kuivõrd kaebajal on maksukohustuslasena maksukontrolli talumise ning dokumentide ja teabe andmise kohustus, tuleb reeglina sellega kaasnevat võimalikku riivet pidada lubatavaks.
19.Praegusel juhul on kohus ka leidnud, et korraldusega kaebajale pandud kohustust ei saa pidada ebaproportsionaalseks ehk selliseks, mis võiks kaasa tuua kaebaja õigustele eriliselt intensiivsema riive. HKMS § 133 lg 1 teise lause kohaselt on varaliselt hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja riive intensiivsust on võimalik hinnata ka korralduses viidatud võimaluse läbi rakendada sunniraha, mille rakendamise korral jääb selle määr (250 eurot nii dokumentide esitamata kui ka teabe andmata jätmise eest) alla 1000 euro. Seega ka seeläbi saab kaebaja õiguste riivet pidada väheintensiivseks.
20.Eeltoodust lähtuvalt tagastab kohus kaebaja poolt esitatud kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
21.Kuivõrd kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 sätestatud alusel, ei kuuluks kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 2). Kaebaja ei ole riigilõivu tasunud, mistõttu riigilõivu tagastamise küsimust ei tõusetu.
22.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
23.Kuna kohus tagastab kaebuse, jääb rahuldamata ka kaebaja poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotlus. /allkirjastatud digitaalselt/ 3(4)
Tiia Nurm kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.