Aktiva Finance Group OÜ hagi G. P. (P.) vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
2575,13 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-post XXX) Kostja: G. P. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus G. P. (Paist) vastu osaliselt.
2.Mõista G. P.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja AS-i XXX ja G. P. vahel 24.07.2024 sõlmitud järelmaksulepingu nr XXX ümberarvestusest tulenev põhivõlg 1521,95 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot.
3.Mõista G. P.lt Aktiva Finance Group OÜ välja viivis põhivõlalt 1521,95 eurot lepingujärgses viivisemääras 9,9% aastas, aga mitte kõrgemas määras kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr, alates 28.12.2024 kuni põhivõla tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata järelmaksulepingu nr XXX ümberarvestusest intressinõue lepingujärgses intressimääras ja haldustasu nõue.
Mõista G. P.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja AS-i XXX ja G. P. vahel 12.08.2024 sõlmitud “jaga osadeks” makseviisi lepingust nr XXX tulenev põhivõlg 420 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 84,23 eurot.
6.Mõista G. P.lt Aktiva Finance Group OÜ välja viivis põhivõlalt 420 eurot lepingujärgses viivisemääras 24% aastas alates 29.10.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
7.Jätta maakohtu menetluskuludest 89,78% kostja kanda ja 10,22% hageja kanda.
8.Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude suuruseks 735 eurot ja mõista vastavalt menetluskulude jaotusele G. P.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 659,88 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist
VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
9.Teha otsus lihtmenetluses kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 4). Kohus täiendab otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lõikes 4 1 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42).
10.Maakohus ei anna luba otsust edasi kaevata (TsMS § 637 lg 21). Edasikaebamise kord, otsuse täiendamine Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 10).
apellatsioonkaebuse
esitamiseks
Juhul, kui esinevad TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud asjaolud, võivad pooled siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võib ringkonnakohus lahendada kaebuse kirjalikus menetluses. Lihtmenetluses (TsMS § 405) menetletavas asjas esitatud apellatsioonkaebuse võtab ringkonnakohus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 2 1). Samuti juhul kui vaidlustatakse menetluskulude kindlaksmääramist ja vaidlustatav summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus täiendab otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates (TsMS § 444 lg 4, TsMS § 448 lg 41). Kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lõikes 4 1 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 2/4
1.Hageja esitas 21.08.2026 koos seisukohaga täiendatud menetluskulude nimekirja (dtl 9495), mis on kostjale kätte toimetatud 02.09.2026 postkasti jätmisega. Kostjal ei ole saanud tekkida menetluskulusid, kuna kostja ei ole menetluses osalenud.
2.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
3.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
4.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate kulud.
5.Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).
6.Hageja on kandnud menetluskulusid suuruses 976,50 eurot, millest riigilõiv on 385 eurot ja esindaja kulud 591,50 eurot (dtl 94). Kulud on esitatud ilma käibemaksuta summades ja hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega lähtub kohus menetluskulude kindlaksmääramisel ilma käibemaksuta summadest.
7.Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (385 eurot, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
8.Hageja lepingulise esindaja kulu on 591,50 eurot ning toimingud on järgmised (dtl 94): alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule – 2,5 tundi; HMK 10.08.2026 kohtunõudega tutvumine, hageja seisukoha koostamine, menetluskulude nimekirja täiendamine, dokumentide esitamine kohtule – 1 tund. Kokku seega 3,5 tundi.
9.Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik- jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta).
10.Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus on arvesse võtnud, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.
11.Kohus leiab, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust, hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide kvaliteeti, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul põhjendamatult kõrge. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu 3/4
on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 100 eurot ilma käibemaksuta.
12.Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu 3,5 tundi põhjendatud.
13.Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 350 eurot ilma käibemaksuta (3,5 tundi × 100 eurot).
14.Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 735 eurot, millest 385 eurot on riigilõiv ja 350 eurot on lepingulise esindaja kulu.
15.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus välja arvutatav.
16.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt kogu põhivõla, intressi, haldustasu, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 2323,66 euro tasumist (põhivõlg 1941,95 eurot, intress 107,98 eurot, haldustasu 3,6 eurot, sissenõudmiskulud 60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 210,13 eurot). Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt ja mõistab kostjalt välja 2086,18 eurot (põhivõlg 1941,95 eurot, sissenõudmiskulud 60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 84,23 eurot). Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 89,78% (arvestuse aluseks olev tehe: 2086,18 / 2323,66 * 100% = 89,78%). Seega jäävad menetluskulud 89,78% ulatuses kostja kanda ning 10,22% ulatuses hageja kanda.
17.Kohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 735 eurot. Kohus jättis menetluskuludest 89,78% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 735 * 89,78% = 659,88 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista.
18.Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.