Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Määruse p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse p-de 3-6 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu menetluses on OÜ EUROPARK ESTONIA hagi X-i vastu võla nõudes. Kostja esitas 08.09.2026 kohtule maksekorralduse hagejale 75 euro tasumise kohta. Hageja esitas 19.09.2026.a kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks. Hageja märkis, et 08.09.2026 on kostja tasunud nõude katteks 75 eurot, mis vastab käesoleva tsiviilasja 55eurose põhinõude ja 20-eurose menetluskulu summale. Hageja märkis, et hageja nõue käesolevas tsiviilasjas oli kokku 455 eurot, mis kujuneb järgnevalt: 55 eurot leppetrahv (põhiosa), 20 eurot menetluskulu TsMS § 4842 ja § 175 lg 9 alusel, 280 eurot esindajakulu ning 100 eurot tasutud riigilõiv. Hageja märkis, et kostja poolt on tasumata hageja poolt tasutud riigilõiv summas 100 eurot ning hageja esindajakulu summas 315 eurot. Hageja märkis, et hageja nõue on pärast hagiavalduse esitamist osaliselt täidetud ning sellest tulenevalt loobub hageja esitatud nõudest ning taotleb tsiviilasjas nr 2-26-110235 menetluse lõpetamist. Hageja märkis, et taotluse esitamisel on kostjal hagejale tasumata võlgnevus summas 415 eurot: 315 eurot esindajakulu TsMS § 174 lg 1 ja 175 alusel ning hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Hageja selgitas, et menetluskulu on välja toodud 16.06.2026 hagiavalduses, millele on lisandunud 15 minutit seoses hageja 19.09.2026.a taotluse koostamise ja esitamisega. Hageja palus võtta vastu avaldus hagist loobumiseks ja lõpetada tsiviilasja nr 2-26-110235 edasine menetlus; rahuldada hageja taotlus ning tagastada pool tasutud riigilõivust (17,50 eurot) hageja esindaja arveldusarvele; mõista kostjalt hageja kasuks ülejäänud riigilõiv summas 82,5 eurot, tasudes selle hageja esindaja EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele EE642200221076244488 (Swedbank), märkides selgituseks tsiviilasja numbri ja kasutades viitenumbrit 6480789; jätta tekkinud menetluskulud summas 315 eurot täielikult kostja kanda, märkides, et kostja peab tasuma need hageja viidatud arveldusarvele kasutades viitenumbrit 7147348; märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja märkis oma 30.09.2026.a menetlusdokumendis, et ta on nõus hageja loobumisega, kuna nõue 75 eurot on tasutud. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.

Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada, kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lõikes 4 sätestatud asjaolusid. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus märgib, et kostja esitatud maksekorraldusest nähtuvalt rahuldas kostja hageja nõude pärast hagi esitamist. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Järgnevalt kontrollib kohus hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole nõudnud käibemaksu hüvitamist, mistõttu tuleb hagejale menetluskulud hüvitada ilma menetluskuludelt arvestatava käibemaksuta. Riigikohus on asjas 3-2-1-115-14 oma 11.02.2015.a määruse p-s 14 leidnud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja rakendatud tunnitasu suurus 140 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja põhjendatud, kuna see on kooskõlas käesoleva asja keerukuse ja mahuga. Kohus leiab, et hagiavalduses ja hageja 19.09.2026.a taotluses märgitud lepingulise esindaja toimingud olid menetluses vajalikud ning toimingute ajaline maht vastab hageja esindaja menetluses tehtud toimingutele ja on kooskõlas menetluse mahu ja keerukusega. Eelnevast

tulenevalt leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud 2,25*140=315 euro ulatuses. Hageja tasus kooskõlas riigilõivuseadusega menetluses maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu summas 65 eurot ning hagiavalduselt riigilõivu summas 35 eurot. Kuna hageja loobub hagist, siis on hagejal õigus saada riigilt hagiavalduselt tasutud riigilõivust tagasi 35/2=17,50 eurot. Seega on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja menetluses tasutud riigilõiv 65+35-17,50=82,50 euro ulatuses. Eelnevast lähtudes on hageja menetluskulud kokku põhjendatud 315+82,50=397,50 euro ulatuses. Seega tuleb välja mõista kostjalt X-ilt hageja OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks põhjendatud menetluskulud summas 397,50 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palus märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb välja mõista kostjalt X-ilt hageja OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja on esitanud kohtule taotluse poole hagilt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus poole hagilt tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt rahuldamisele. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 35 eurot ja seega tuleb tagastada hagejale pool hagilt tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot, ja kanda see EFTA Legal OÜ pangakontole nr EE507700771007682828, viitenumbriga 7147348, selgitusega „Tsiviilasi nr 2-26-110235, riigilõivu osaline tagastamine“. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. TsMS § 463 lg 2 kohaselt määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Kohus märgib, et hageja on palunud kohtul määrata määruse täitmise kord, mille kohaselt tuleb kohustada kostjat tasuma riigilõiv summas 82,50 eurot EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele nr EE642200221076244488, märkides selgituseks tsiviilasja numbri ja kasutades viitenumbrit 6480789. Seega tuleb kohustada kostjat X-i tasuma väljamõistetud riigilõiv summas 82,50 eurot EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele nr EE642200221076244488, märkides selgituseks tsiviilasja numbri ja kasutades viitenumbrit 6480789. Ühtlasi palus hageja märkida, et kostja peab tasuma hageja õigusabikulud eelpool viidatud EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele kasutades viitenumbrit 7147348. Seega tuleb kohustada kostjat X-i tasuma väljamõistetud õigusabikulud summas 315 eurot EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele nr EE642200221076244488, märkides selgituseks tsiviilasja numbri ja kasutades viitenumbrit 7147348.

Vastavalt TsMS § 178 lõikele 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.