Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 24. september 2026
Tsiviilasja number
2-26-4414
Tsiviilasi
Peep Põntsoni kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 9. veebruari 2026. a otsuse peale täiteasjas nr 022/2025/5589
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 6. aprilli 2026. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Peep Põntsoni määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Peep
XXXXXXXXXXXX)
Põntson
(isikukood
Kohtutäitur Elin Vilippus Sissenõudja mittetulundusühing "Kesk-Eesti Metsaomanikud" (pankrotis, registrikood 80232983) pankrotihaldur Oksana Kutšmei Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Peep Põntsoni määruskaebus läbi vaatamata osas, milles Peep Põntson palub tühistada Tartu Maakohtu 6. aprilli 2026. a määruse ulatuses, milles maakohus jättis Peep Põntsoni taotluse esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamiseks läbi vaatamata.
2.Rahuldada Peep Põntsoni määruskaebus ülejäänud osas.
Tühistada Tartu Maakohtu 6. aprilli 2026. a määrus osas, milles maakohus jättis Peep Põntsoni kaebuse menetlusse võtmata ja menetluskulud avaldaja kanda ning märkis, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad, ning saata tsiviilasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Maakohtule tagasi. Jätta Tartu Maakohtu 6. aprilli 2026. a määrus ülejäänud osas muutmata. Edasikaebamise kord Peep Põntsonil on õigus esitada määruse resolutsiooni p 1 peale määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 643 lg 4 ja § 659). Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 696 lg 3, § 372 lg 5). Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Peep Põntsoni (avaldaja, võlgnik) suhtes on algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 022/2025/5589. Täitemenetlust viib läbi kohtutäitur Elin Vilippus (kohtutäitur).
2.Kohtutäitur koostas 9. jaanuaril 2026 täiteasjas kinnisasja arestimisakti (arestimisakt), millega arestis võlgnikule kuuluva kinnisasja asukohaga XXXXXXXXXXXX, registriosa nr XXXXXXXX (kinnisasi). Võlgnik ei viibinud arestimise juures.
3.Võlgnik esitas 16. jaanuaril 2026 kohtutäiturile kaebuse, milles palus tühistada arestimisakt. Võlgnik vaidlustas arestimisaktis märgitud kinnisasja hinna ja palus kohtutäituril taotleda kohtult kinnisasja hindamise korraldamiseks eksperdi määramist. Võlgnik palus tühistada kinnisasja enampakkumine ja peatada täitemenetlus. Arestitud vara koosseis on valesti määratud. Kinnisasi on hoonestatud. Arestimisaktis sisalduv vastupidine märkus on vale. Arestimisaktis peavad olema märgitud kinnisasja päraldised ja muud olulised osad. Arestimisaktis tuleb lisaks märkida ka kinnisasja päraldiste turuhind, sh millise osa kinnisasja hinnast moodustab kinnisasja päraldiste hind. Kinnisasjal on kasvav mets. Seda saab müüa kinnisasjast eraldi. Kinnisasja päraldiste hinna väljaselgitamine on seega põhjendatud. Arestimisaktist nähtub, et kinnisasja koormab hüpoteek, kuid aktis ei ole kirjas, kas kinnisasja hindamisel hüpoteegiga arvestati. Kinnisasja arestimistoiming on eelnevat arvestades tühine. Kohtutäituri poolt kinnisasjale määratud hind ei vasta kinnisasja turuhinnale. Võlgnik soovib seega kinnisasja hindamiseks eksperdi määramist. Kuna kinnisasja hinna üle on vaidlus, ei saa kinnisasja enampakkumist läbi viia. Enampakkumine tuleb tühistada ka põhjusel, et enampakkumise kuulutuses on vara koosseis valesti märgitud. Kinnisasi ei ole hoonestamata.
4.Kohtutäitur rahuldas 9. veebruari 2026. a otsusega võlgniku kaebuse osas, mis puudutab ehitise märkimist arestimisaktis ja hinna vaidlustamist. Muus osas jäi kaebus
rahuldamata. Kohtutäitur koostas 12. veebruaril 2026 uue kinnisasja arestimisakti. Võlgnik sai kohtutäituri otsuse kätte 12. veebruaril 2026.
5.Võlgnik esitas 23. veebruaril 2026 kaebuse, milles palus tühistada kohtutäituri 9. veebruari 2026. a otsuse osas, milles kohtutäitur jättis võlgniku taotluse arestimisakti tühistamiseks rahuldamata, ja jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Arestimisakt on tühine (tuleb tühistada), kuna selles on vara koosseis valesti märgitud. Arestimisaktis on vale märge "hoonestamata kinnistu". Kohtutäitur jättis arestimisaktis hindamata kinnisasja päraldised ning arvestamata kinnisasja koormava hüpoteegiga. Arestimisaktist ei ole aru saada, mida ekspert peab hindama. Hoonestamata ja hoonestatud kinnisasja väärtus ei ole sama. Arestimisakti vale sisu toob kaasa ebaõige hinna määramise.
Võlgnik taotles 30. märtsil 2026 täitemenetluse peatamist kohtumenetluse ajaks.
MAAKOHTU LAHEND
7.Maakohus jättis 6. aprilli 2026. a määrusega kaebuse menetlusse võtmata, avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja esitas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 alusel kohtutäiturile kaebuse, vaidlustades sh TMS § 74 lg 7 alusel määratud hinna. Kohtutäitur tegi 9. veebruaril 2026 otsuse, millega rahuldas avaldaja taotluse aktis ekslikult märgitud "hoonestamata kinnistu" muutmiseks. Kohtutäitur taotles ülejäänud osas TMS § 74 lg 8 alusel kohtult uue hindamise korraldamist. See taotlus on kohtu menetluses. Kuigi TMS § 217 alusel on võlgnikul võimalik vaidlustada kõiki kohtutäituri otsuseid, on TMS § 74 lg 7 erinorm, mis näeb ette varale määratud hinna vaidlustamise vara arestimise etapis. TMS § 74 lg 8 sätestab, et hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Seadus ei näe hinna vaidlustamise puhul ette muud võimalust. Kohtutäitur rahuldas seega avaldaja TMS § 217 alusel esitatud kaebuse sellega, et muutis arestimisakti osaliselt ära ning ülejäänud osas esitas kohtule taotluse TMS § 74 lg 8 alusel. Avaldaja viited kinnisasja päraldistega ja hüpoteegiga mittearvestamise kohta puudutavad kinnisasja hinna vaidlustamist. Ekspert hindab kogu kinnisvara. TMS § 218 alusel kaebuse esitamiseks puudub õiguslik alus, kuna avaldaja kaebus rahuldati. Rahuldamata jäänud osas järgneb kaebusele uue hindamise korraldamine. Avaldaja kaebus jääb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel seega menetlusse võtmata. Kaebus menetlusse võtmata jätmise tõttu jättis kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kui kohtutäitur on pöördunud kohtu poole uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks, peatub selleks ajaks täitemenetlus. Täitur ei saa enne hinna määramist edasisi toiminguid teha.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
8.Võlgnik palub tühistada maakohtu määruse, saata asi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule tagasi ning jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Võlgnik esitas kohtutäiturile kaebuse, milles taotles arestimisakti tühistamist, kuna selles oli ekslikult märgitud, et kinnisasi on hoonestamata, ning ei olnud arvestatud kinnisasja päraldiste ega kinnisasja koormava hüpoteegiga. Kohtutäitur rahuldas võlgniku kaebuse osas, mis puudutas arestimiskatis sisalduvat märget, et kinnisasi on hoonestamata, ja märkis
arestimisaktis, et kinnisasi on hoonestatud. Kohtutäitur aga ei arvestanud sellega, et arestimisaktis tuleb märkida kinnisasja päraldised ja kirjeldada kinnisasja koormava hüpoteegi mõju kinnisasja hinnale. Võlgnik vaidlustas lisaks kinnisasja hinna. See toob kaasa, et kohus määrab kinnisasja uueks hindamiseks eksperdi. Samas ekspert ei saa muuta arestimisaktis nimetatud vara koosseisu ega selgitada välja kolmandate isikute õigusi varale. Seda saab teha üksnes kohtutäitur kinnisasja arestimisel. Kui kohtutäituri tegevus kinnisasja arestimisel on puudustega, on võlgnikul õigus seda kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada. Võlgnikul on õigus esitada kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale kaebus kohtule. Võlgnik ei kaotanud TMS § 74 lg 8 kohaselt hinna vaidlustamise korral õigust esitada kaebus kohtutäituri tegevusele arestimisakti koostamisel. Võlgniku viited kinnisasja päraldiste ja hüpoteegiga arvestamata jätmise kohta puudutavad arestitud vara koosseisu määramist ja arestimisakti koostamist, mitte ainult arestitud vara hinna vaidlustamist.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja asja materjalidega, leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata osas, milles avaldaja palub tühistada maakohtu määruse ulatuses, milles maakohus jättis avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamiseks läbi vaatamata. Määruskaebus tuleb ülejäänud osas rahuldada ning maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis kaebuse menetlusse võtmata, menetluskulud avaldaja kanda ning märkis, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Ringkonnakohus saadab tsiviilasja kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule tagasi.
11.Avaldaja vaidlustab määruskaebuses maakohtu määruse tervikuna, sh osas, milles maakohus jättis avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Avaldaja ei saa TsMS § 696 lg 3 ja § 4771 lg 4 kohaselt maakohtu määrust selles osas vaidlustada, kuna vaidlustada saab üksnes esialgse õiguskaitse kohaldamist. Ringkonnakohus jätab avaldaja määruskaebuse vastavas ulatuses TsMS § 664 lg 2 alusel seega läbi vaatamata.
12.Maakohus jättis avaldaja kaebuse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, kuna kaebusega taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Kaebuse saab jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata üksnes juhul, kui selles esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (nt RKTKm 13.11.2017, 2-16-17452, 16, p 11). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et avaldajal ei ole võimalik kaebusega taotletavat eesmärki saavutada. Avaldaja kaebuses esitatud asjaolusid arvestades ei saa pidada avaldaja kaebuse rahuldamist võimatuks.
13.Maakohus leidis, et avaldaja ei saa kohtutäituri 9. veebruari 2026. a otsuse peale TMS § 218 alusel kaebust esitada, kuna kohtutäitur rahuldas 9. veebruari 2026. a otsusega avaldaja poolt kohtutäiturile esitatud kaebuse. Ringkonnakohus ei nõustu sellega. Kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt rahuldas kohtutäitur 9. veebruari 2026. a otsusega avaldaja kohtutäiturile esitatud kaebuse üksnes osaliselt. Kohtule esitatud kaebusest nähtub, et avaldaja esitas enne kohtusse pöördumist kohtutäiturile kaebuse, milles palus tühistada arestimisakt, vaidlustas arestimisaktis märgitud kinnisasja hinna ja palus kohtutäituril taotleda kohtult kinnisasja hindamise korraldamiseks eksperdi määramist ning palus tühistada kinnisasja enampakkumine ja peatada täitemenetluse. Avaldaja märkis
kohtutäiturile esitatud kaebuses, et kinnisasja arestimistoiming on puudustega ja tuleb tühistada järgnevatel põhjustel: 1) kohtutäitur märkis arestimisaktis ekslikult, et kinnisasi on hoonestamata, 2) jättis arestimisaktis eraldi välja toomata kinnisasja päraldiseks oleva kasvava metsa turuhinna ning hindamata selle eraldi arestimise ja müümise võimalikkuse ning 3) jättis kinnisasja arestimisel tähelepanuta kinnisasja koormava hüpoteegi. Kohtutäitur rahuldas 9. veebruari 2026. a otsusega avaldaja kaebuse osas, mis puudutas arestimisaktis ehitise märkimist ja hinna vaidlustamist, kuid jättis kaebuse ülejäänud osas rahuldamata. Avaldajal on TMS § 218 lg 1 alusel õigus esitada kohtutäituri 9. veebruari 2026. a otsuse peale kaebus ulatuses, milles kaebus jäi rahuldamata. Avaldaja vaidlustab kohtule esitatud kaebuses kohtutäituri 9. veebruari 2026. a otsust just osas, milles see jäi rahuldamata.
14.Kinnisasja arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi, kui kinnisasja arestimisel rikuti oluliselt kinnisasja arestimise kohta käivaid menetlusnorme (TMS §-d 137 ja 55). Avaldaja tugineb kaebuses asjaoludele, mis saavad olla kinnisasja arestimise kohta käivate menetlusnormise rikkumiseks. Avaldaja kaebust ei saa seega pidada perspektiivituks.
14.1.Avaldaja tugineb sellele, et kinnisasja arestimine on tühine, kuna kohtutäitur märkis arestimisaktis, et tegemist on hoonestamata kinnisasjaga, kuigi tegemist on hoonestatud kinnisasjaga. TMS § 143 p 3 järgi tuleb kinnisasja arestimisaktis muuhulgas märkida kinnisasja päraldised ja olulised osad. Kuna kinnisasjaga püsivalt ühendatud hooned on kinnisasja olulised osad (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 1), tuleb need kinnisasja arestimisaktis märkida. TsMS § 143 p 5 järgi tuleb kinnisasja arestimisaktis märkida ka ehitiste mõõtmed, ruumide arv ja otstarve. See, et arestimisaktis on märgitud, et tegemist on hoonestamata kinnisasjaga, kuigi tegemist on hoonestatud kinnisasjaga, saab seega olla kinnisasja arestimise kohta käivate menetlusnormide rikkumine. Seda, kas rikkumine toimus ja kas see on niivõrd oluline, et see toob kaasa kinnisasja arestimise tühisuse, tuleb hinnata asja sisulisel läbivaatamisel. Kui selgub, et tegemist on olulise rikkumisega, mis toob kaasa kinnisasja arestimisakti tühisuse, tuleb võtta seisukoht selle kohta, kas kinnisasja arestimise tühisuse saab kõrvaldada arestimisakti hilisema täiendamisega.
14.2.Avalda tugineb sellele, et kohtutäitur jättis kinnisasja arestimisel arvestamata kinnisasja koormava hüpoteegiga. Kinnisasi hinnatakse arestimisel ja selle hind märgitakse arestimisakti (TMS § 74 lg 1, § 137, § 143 p 4). Kohtutäitur peab kinnisasja arestimisel toimuva kinnisasja hindamise käigus välja selgitama, mis on kinnisasja harilik väärtus koos nende kolmandate isikute õigustega, mis jäävad sundenampakkumise korral püsima (vt TMS § 74 lg 5, § 137, § 144 lg 1 ning RKTKo 18.12.2025, 2-19-13561/89, p 11). Kohtutäitur peab kinnisasja arestimisel välja selgitama sundenampakkumise korral püsima jäävate õiguste väärtuse, sh püsima jäävate hüpoteekidega tagatud nõuete summa (vt Riigikohtu viidatud otsus, p 15). Kohtutäitur peab kinnisasja arestimise käigus seega välja selgitama need kolmandate isikute õigused, mis jäävad sundenampakkumisel püsima, et oleks võimalik kinnisasja hind määrata. TMS § 74 lg 8 näeb ette uue hindamise korraldamiseks üksnes eksperdi määramise. Sellest normist ei tulene, et ekspert saaks kohtutäituri asemel määrata, milliste kolmandate isikute õigustega tuleb kinnisasja hindamisel arvestada ja millistega ei tule. Kinnisasja arestimisel ja hindamisel nende kolmandate isikute õiguste, mis jäävad sundenampakkumise korral püsima, välja selgitamata jätmine saab eelnevat arvestades olla kinnisasja arestimise kohta käivate menetlusnormide rikkumine. See, kas kohtutäitur pidi antud juhul kinnisasja arestimisel ja hindamisel arvestama kinnisasja koormava hüpoteegiga, ja kas ta seda ka nõuetekohaselt tegi, ning kui ei, siis kas see on oluline rikkumine, tuleb välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel.
15.Tegemist ei ole menetlust lõpetava määrusega. Ringkonnakohus ei määra menetluskulude jaotust kindlaks (TsMS § 173 lg 1).
16.Avaldaja tasus määruskaebuse eest riigilõivu 70 eurot (dtl 97), kuigi oleks riigilõivuseaduse § 59 lõigete 15 ja 10 järgi pidanud tasuma 15 eurot. Avaldajal on õigus taotleda enamtasutud riigilõivu 55 euro tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 1). Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada taotlus. Taotluses tuleb märkida pangakonto number, millele riigilõivu tagastamist soovitakse, ja pangakonto omaniku nimi ning isiku- või registrikood. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.