Tartu Ringkonnakohus Kaire Orion, Tanel Saar, Einar Vene 6. oktoober 2026, Tartu 3-26-2237 B.B. esialgse õiguskaitse taotlus Sotsiaalkindlustusameti 17. juuli 2026. a otsuse nr P62026-163369 kehtivuse ja täitmise peatamiseks ning toetuse maksmise kohustamiseks Tartu Halduskohtu 31. juuli 2026. a määrus B.B. määruskaebus Kirjalik menetlus Taotleja / määruskaebuse esitaja – B.B. Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet Kolmas isik – A.A.
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. juuli 2026. a määrus muutmata.
2.Võtta asja juurde Sotsiaalkindlustusameti esitatud 11. augusti 2026. a vaideotsus nr 5.2-3/18295-2.
3.Jätta asja juurde võtmata määruskaebusega esitatud lisad ja taotleja 19. augustil 2026 esitatud seisukoha lisad ning kolmanda isiku esitatud Tallinna Ringkonnakohtu 26. juuni 2026. a määrus asjas nr xxx.
Määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasi kaevatav (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B.B. l (taotleja) ja A.A. l (kolmas isik) on kolm last sh E A.A.. B.B. l ja A.A. Ll on kaks last.
2.Tallinna Ringkonnakohus otsustas 26. juuni 2026. a määrusega tsiviilasjas nr xxx muuhulgas (dtl 23-46):
2.1.Lõpetada A.A. ja B.B. ühise hooldusõiguse E tervise ja hariduse osas ning anda eelneva osas hooldusõigus A.A. le;
2.2.Määrata kindlaks A.A. ja B.B. kolme lapse suhtlemise kord. Suhtlemise korra alusel lapsed viibivad isa juures üle nädala nädalavahetusel reede õhtust pühapäeva õhtuni. Laste üleandmine isale toimub reedeti kell 18.00 ema elukohas Tallinnas. Ema tuleb lastele isa elukohta Tallinnas järele pühapäeva õhtul kell 18.00. Muuhulgas märgiti, et lapsed on isaga suvel täiendavalt Hiiu Folgi toimumise ajal algavast täisnädalast järjestikused 21 päeva. Hiiu Folgi toimumise kuupäevadest annab isa emale teada hiljemalt iga aasta 1. maiks. Lapsed viibivad isa juures suvel täiendavalt seitse järjestikust päeva ka juuni- või augustikuus. Kui vanemad ei ole nendes päevades 7. maiks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppinud, veedavad lapsed isaga seitse järjestikust päeva paarisaastatel juunikuu kolmandal täisnädalal ning paaritutel aastatel augustikuu kolmandal täisnädalal. Eelnimetatud määrusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 25. juuni 2025. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud. Ringkonnakohtu 26. juuni 2026. a määrus suhtlemise korra osas kuulus täitmisele viivitamata. Riigikohus jättis 28. augustil 2026 B.B. määruskaebuse menetlusse võtmata.
3.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) lõpetas 17. juuli 2026. a otsusega nr. P6-2026-163369 (dtl 9-10) E kasvatamiseks määratud perehüvitise (lapsetoetus) maksmise A.A. Lle. SKA selgitas, et peretoetusi on õigus taotleda ja saada ka lapse vanemaga koos last kasvataval isikul, kui nad kasvatavad lisaks ka ühist last vastavalt perehüvitiste seaduse (PHS) §-le 25 lg 1 p 3. SKA maksis A.A. Lle peretoetust seoses lapse E kasvatamisega. A.A. esitas avalduse peretoetuse määramiseks E eest põhjendades seda asjaoluga, et laps elab alates 2026. aasta aprillist valdava osa ajast tema juures. Avaldusele on lisatud Tallinna Ringkonnakohtu 26. juuni 2026. a määrus nr xxx, millega on määratud vanemate suhtlemise kord. Suhtlemiskorra määrus kuulub viivitamata täitmisele. Võttes arvesse kohtumäärust ning asjaolu, et lapse elukoht on ema juures oli SKA seisukohal, et tuleb lõpetada A.A. Lle peretoetuse maksmine E eest.
4.B.B. esitas 24. juulil 2026 SKA-le vaide ja Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Esialgse õiguskaitse taotluses palus B.B. peatada SKA 17. juuli 2026. a otsuse kehtivus ja täitmine; kohustada SKA-d maksma 2026. a juuli eest lapse- ja lasterikka pere toetust ja alates 1. augustist 2026 senisele saajale A.A. Lle või alternatiivselt kohustada SKAd alates 1. augustist 2026 kuni käesolevas asjas lõpliku lahendi jõustumiseni maksma lasterikka pere toetust ja lapsetoetust E eest võrdsetes osades, 50% senisele saajale A.A. Lle ja 50% A.A. le.
5.SKA palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (dtl 98-99). SKA märkis, et E juulikuu lapsetoetus on A.A. le välja makstud 23. juulil 2026 ja augustikuu lapsetoetus makstakse eeldatavasti välja 7. augustil 2026.
6.Tartu Halduskohus jättis 31. juuli 2026. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (dtl 103-108). Halduskohus leidis, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus kõikide taotletud abinõude osas ning kohustamise abinõu osas ei anna ka vaidemenetluse perspektiiv alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Halduskohtu põhjendused olid järgmised.
6.1.Esialgse õiguskaitse taotluse abinõud on suunatud üldjuhul tulevikku, et ära hoida puudutatud isikule negatiivse tagajärje tekkimist, mis võib talle saabuda vaidemenetluse või halduskohtumenetluse käigus ja mille heastamine positiivse kohtuotsusega osutub võimatuks
või raskelt teostatavaks. Hüvitamisnõude juures esialgse õiguskaitse taotluse esitamine pole lubatud.
6.2.Tallinna Ringkonnakohtu 26. juuni 2026. a määruse nr xxx kohaselt kuulub suhtlemiskord viivitamatult täitmisele. Sellest tulenevalt kuulub enamus 26. juuni 2026. a määrusega E suhtes määratud suhtlemiskorra ajast ema A.A. juures viibimisele, välja arvatud Hiiu Folgi toimumise ajal, mis toimub taotleja selgitusel juulikuu teisel poolel, antud juhul kuni 2. augustini 2026. Tegemist ei ole olukorraga, kus laps elab 50% ajast ühe vanemaga ja 50% teise vanemaga. Eelnevat arvestades ei ole võimalik asuda seisukohale, et laps E A.A. ei kuulu alates 26. juunist 2026 taotleja perekonda koosseisu PHS tähenduses. PHS § 26 lg-te 1 ja 2 kohaselt võetakse peretoetuste suuruse kindlakstegemisel arvesse kõik peres koos kasvavad lapsetoetusele õigust omavad lapsed. Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel ei arvata peretoetusi taotleva vanema pere koosseisu last, kes elab perest lahus.
6.3.Eelnevat arvestades oleks taotleja soovitud abinõud, mis on suunatud SKA otsuse kehtivuse ja täitmise peatamisele ning alates 1. augustist toetuse maksmisele või alternatiivselt 50% senisele saajale ja 50% lapse emale ilmselgelt vastuolus PHS-i perehüvitise tasumise põhimõtetega ja ei lähtuks lapse huvidest, kuna laps hakkab viibima viivitamatult täitmisele kuuluva määruse alusel enamiku ajast oma ema juures. Selles olukorras puudub taotlejal selle abinõu osas esialgse õiguskaitse vajadus ja ka vaidemenetluse perspektiiv.
6.4.Taotleja palus kohustada SKA-t maksma esialgse õiguskaitse korras juuli 2026 eest summas 550 eurot saamata jäänud lasterikka pere toetust (hüvitist) ja E eest saamata jäänud lapsetoetust. Kuigi kohus ei saa kõiki olemasolevaid tõendeid hinnates täielikult välistada vastavas osas võrreldes SKA seisukohaga vaidemenetluse perspektiivi, ei näinud halduskohus siiski esialgse õiguskaitse vajadust vastava abinõu osas. Taotleja ei väitnud ega ole vastavate tõenditega tõendanud kohtule, et hetkel esineb tal tungiv vajadus saada juuli 2026 eest saamata jäänud lasterikka pere ja E eest lapsetoetust. Halduskohus ei välistanud, et vastavas osas on taotlejale SKA tegevusega tekkinud kahjulik tagajärg, kuid juba tekkinud kahuliku tagajärje kõrvaldamine ei ole esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise eelduseks. Kaebaja pole tõendanud ega usutavalt põhjendanud, et taotlejal oleks tekkinud või tekkimas Hiiu Folgi toimumise ajal tõsised raskused enda ja teiste perekonnaliikmete ülalpidamisel. Saamata jäänud pere- ja lapsehüvitist on taotlejal võimalik saada peale positiive vaide- või kohtuotsust, kui vaidlus jõuab kohtusse. Eelnevat arvestades ei nähtu, et taotleja õiguste kaitse vaide- või kohtuotsusega võiks osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Vastavas osas esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisega lahendaks kohus põhivaidluse ära ja antud juhul ei ole see põhjendatud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
7.B.B. esitas Tartu Ringkonnakohtule hiljem täiendatud määruskaebuse, milles palub halduskohtu 31. juuli 2026. a määrus tühistada ja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Menetluskulud palus taotleja jätta SKA kanda ja kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. Määruskaebuse põhjendused on järgmised.
7.1.Halduskohus eksis esialgse õiguskaitse vajaduse tuvastamisel. Peretoetuste eesmärk on laste jooksev ülalpidamine ja nende ootamatu äralangemine keset suvepuhkuste perioodi viie alaealise lapse ülalpidamisel tekitab kohese puudujäägi laste igapäevastes vajadustes. Kaebaja tasus juulis 2026 lapse kooli pidajale. Saamata jäänud toetuse tõttu on pidanud taotleja tasuma jooksvaid kulusid katma krediitkaardiga. Toetuse äralangemise toime on kestev ja tagantjärele heastamatu. 7.2. Juuli 2026 nõue ei olnud suunatud tulevikku, kuna lapsetoetust makstakse jooksva kuu eest ning taotlus kohtule oli esitatud ja määrus tehtud juulis. Riigikohtu üldkogu on asja nr 33
18-1672 p-s 32 perehüvitiste vaidluses esialgse õiguskaitse eesmärgi sõnastanud, et esialgse õiguskaitse korras saab taotleda kohustamist ajal mil lapsed seda vajavad.
7.3.Halduskohus jättis käsitlemata SKA otsuse menetlusliku õigusvastasuse.
7.4.Halduskohus omistas perehüvitise seadusele sisu, mida seaduses ei ole. A.A. juures ühtegi last enamiku juulist ei viibinud. SKA maksis talle siiski peretoetust ja halduskohus rikkumisse ei sekkunud.
7.5.Halduskohus jättis arvestamata lapsel tuvastatud keskmine puude raskusaste. Lisaks ei olnud Tallina Ringkonnakohtu 26. juuni 2026. a määrus jõustunud. Taotlejal oli endiselt lapse viibimiskoha, tervise ja hariduse osas ainuhooldusõigus Tallinna Ringkonnakohtu 25. juuni 2025. a määruse kohaselt. Just neid kohustusi täites kandis taotleja juulis 2026 lapsega seotud kulusid.
7.6.Kohus ei arvestanud, et vaidlusalusest 550 eurost on 450 eurot lasterikka pere toetus, mille äralangemine puudutab ka kaebaja peres kasvavaid nooremaid lapsi, kelle suhtes vaidlust ei ole.
8.SKA palub määruskaebusele esitatud vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. SKA märgib, et 11. augusti 2026. a vaideotsusega nr 5.2-3/18295-2 jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Peretoetuste määramine ja nende suurus sõltub peres kasvavate laste arvust. Käesoleval juhul on kohus viivitamata täidetava kohtumäärusega määranud, et laps elab enamuse ajast emaga. Seega on alust käsitleda ema PHS § 25 lg 1 tähenduses last kasvatava vanemana.
9.Kolmas isik palub määruskaebuse esitatud vastuses jätta määruskaebus rahuldamata, kuna taotlejal ei ole õigust saada toetusi lapse eest, kes viibib suurema osa ajast kehtiva kohtulahendi alusel emaga ning kelle hooldusõigus kuulub suuremas osas emale.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
11.B.B. esitas vaidemenetluse ajal halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse seoses SKA 17. juuli 2026. a otsusega nr P6-2026-163369 (dtl 9-10), millega lõpetati B.B. ja A.A. lapse E kasvatamiseks määratud lapsetoetuse maksmine A.A. Lle, kellega B.B. l on kaks last. Sellest tulenevalt ei olnud A.A. Ll enam õigust saada ka lasterikka pere toetust kolme lapse kasvatamise eest. Halduskohus jättis 31. juuli 2026. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja B.B. esitas selle määruse peale määruskaebuse. Taotleja ei nõustu halduskohtuga ning leiab, et lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse maksmine peaks jätkuma A.A. Lle või alternatiivselt toimuma kordamööda A.A. Lle ja A.A. le. Samuti leiab taotleja, et A.A. Lle tuleb välja maksta juulikuu eest saamata jäänud lapsetoetus ja lasterikka pere toetus. Taotleja on seisukohal, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esineb vajadus ning tema kaebus ei ole perspektiivitu.
12.Pärast määruskaebuse esitamist on SKA jätnud 11. augusti 2026. a vaideotsusega nr 5.23/18295-2 (dtl 161-167) vaide rahuldamata. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on taotleja esitanud halduskohtule kaebuse SKA 17. juuli 2026. a otsuse ja 11. augusti 2026. a vaideotsuse peale (haldusasi nr 3-26-2809). Kuna HKMS § 249 lg 4 p 2 kohaselt määruskaebusega vaidlustatud halduskohtu määrus kehtib kuni asjas kohtumenetluse lõppemiseni, saab selle määruse peale esitatud määruskaebust sisuliselt lahendada.
13.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Seda ei muuda ka määruskaebemenetluses esitatud seisukohad ja lisadokumendid, mis määruskaebuse esitaja hinnangul näitavad esialgse õiguskaitse
kohaldamise vajadust. Ringkonnakohus jätab need tõendid (dtl 150-154, dtl 187-202) asja juurde võtmata (HKMS § 62 lg 2).
14.Ringkonnakohus selgitab, et esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist saab kaebaja nõuda selleks, et põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega. Teatud ebamugavuste talumine kohtuvaidluse ajal ei ole piisav esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Esialgse õiguskaitse vajaduse põhistamisel ei ole asjassepuutuv mitte vaidlustatava haldusakti või toimingu õigusvastasus, vaid kohtuotsuse täitmise võimatus, raskendatus või kohtumenetluse kestusega kaasnevad ebamõistlike piirangute saabumise oht. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise korral ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamine olla põhjendatud, mistõttu ei ole vajalik hinnata kaebuse perspektiivikust ega avalikku huvi.
15.Vaidlustatud SKA otsusega lõpetati E kasvatamiseks määratud lapsetoetuse maksmine A.A. Lle, kellega B.B. l on kaks last. Vaidlust ei ole selles, et PHS § 25 lg 1 p 3 alusel on õigus peretoetusi taotleda ja saada lapse vanemaga koos last kasvataval isikul, kui nad kastavatavad koos ka ühist last. Kuna vaidluse all on ka lasterikka pere toetuse maksmise lõpetamine, siis saab sellest järeldada, et A.A. Ll oli ka lasterikka pere toetuse õigus tulenevalt PHS §-st 21 lg 1, mille kohaselt on lasterikka pere toetuse saamise õigus ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal või käesoleva seaduse §-s 25 lg 1 p 2 või 3 nimetatud isikul, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad PHS §-s 17 lg 1 või 2 sätestatud tingimustele. Lasterikka pere toetuse maksmise lõpetamine on seotud E kasvatamiseks määratud lapsetoetuse maksmise lõpetamisega, sest sellest lähtuvalt ei ole täidetud enam lasterikka pere toetuse tingimus ehk isik peab toetuse saamiseks kasvatama peres kolme last.
16.Ringkonnakohus selgitab, et nii taotlejal kui ka kolmandal isikul on kohustus lähtuda Tallinna Ringkonnakohtu 26. juuni 2026. a määrusega asjas nr xxx kinnitatud suhtluskorrast. Kinnitatud suhtluskorrast pidi vaidlustatud otsuse tegemisel lähtuma ka SKA lapsetoetuse maksmise lõpetamisel, kuna suhtluskord kuulus viivitamatult täitmisele. Taotleja viidatud haldusasjas nr 3-18-1672 leidis Riigikohus, et SKA-l tuleb haldusmenetluses tuvastada, kumma vanema juures laps tegelikult kasvab, kuid selles asjas ei olnud kohtulahendit, mis oleks laste ühe või teise vanema juures kasvamise küsimust reguleerinud. Seega on praeguse vaidluse asjaolud eelviidatud asjast erinevad.
17.B.B. on selgitanud esialgse õiguskaitse vajadust eelkõige laste ülalpidamiseks juba tekkinud ja tekkivate kuludega ja laste vajaduste katmata jätmisega, kuid see ei kinnita esialgse õiguskaitse vajadust. SKA on selgitanud, et E kasvatamiseks ettenähtud lapsetoetus määrati A.A. le ja seda ka makstakse (dtl 98). Peretoetuse (st ka lapsetoetuse) esmane eesmärk on PHS § 15 lg 1 kohaselt laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine ning see eesmärk on seega täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul puudub põhjus kahelda, et kohtumenetluse ajal ei jõua lapsetoetus lapseni. Lapsetoetuse saamisel tuleb lapse emal seda kasutada viisil, mis aitab kaasa lapse vajaduste rahuldamisele ja heaolu tagamisele. Kuigi lapsetoetuse maksmise lõpetamisel ei maksta A.A. Lle enam ka lasterikka pere toetust, ei muuda see samuti seisukohta esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks oleva vajaduse osas. Ringkonnakohus rõhutab, et peretoetuste eesmärk ei ole kõikide lastega seotud kulutuste katmine. Kuigi ei saa välistada, et toetuste maksmise lõpetamise tõttu võib pere eelarvelistest võimalustest tulenevalt väheneda laste heaolu võrreldes olukorraga, kus toetusi maksti, ei anna see iseenesest alust järeldada esialgse õiguskaitse vajadust. Käesoleval juhul ei nähtu, et
toetuste maksmise lõpetamise tõttu jääksid laste vältimatud vajadused kohtumenetluse ajaks rahuldamata. Laste heaolu võimalik mõningane vähenemine kohtumenetluse ajal ei põhjenda esialgse õiguskaitse kohaldamist. Seejuures tuleb arvestada, et lapse ülalpidamise kohustus lasub mõlemal vanemal ning lapsetoetuse maksmine ühele vanemale ei vabasta teist vanemat tema ülalpidamiskohustusest.
18.Määruskaebusest saab aru, et taotleja hinnangul esineb tal esialgse õiguskaitse vajadus ka seetõttu, et temal oli kuni 26. juuni 2026. a määruse jõustumiseni asjas nr xxx lapse viibimiskoha, tervise ja haridust puudutavates küsimustes ainuhooldusõigus ja sellega kaasnesid kaebajale rahalised kohustused ja kulud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eelnev antud juhul esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel määrav, kuna perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ei mõjuta ülalpidamiskohustust muudatused hooldusõiguses. Seega hoolimata sellest, kas lapsetoetust makstakse ühele või teisele vanemale, on mõlemal vanemal lapse ülalpidamiskohustus. Ringkonnakohus selgitab, et elatise nõude lahendamisel saab arvesse võtta seda, kui suuri kulutusi on kumbki vanem lapse ülalpidamiseks teinud, kas vanemate panused lapse ülalpidamisse on olnud võrdväärsed ning millises ulatuses saab seejuures arvestada makstud peretoetusi.
19.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka osas, mis puudutab esialgse õiguskaitse korras 2026. a juulikuu eest saamata jäänud lasterikka pere ja lapsetoetuse maksmise kohustamist A.A. Lle. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et välistada ei saa SKA tegevusega tekkinud kahjulikku tagajärge seoses juulis saamatajäänud peretoetusega, kuid see ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks. SKA kodulehe andmetel makstakse peretoetused üldjuhul iga kuu 8. kuupäeval ja PHS § 28 lg 1 p 5 alusel jooksva kuu eest. Kui peretoetuste vajadus on pere eelarves määraval kohal, pidi taotleja selle mittelaekumist kohe märkama ja uurima selle laekumata jäämise põhjust. Seejärel hiljemalt SKA 17. juuli 2026. a otsuse saamisel pidi taotleja mõistma, et temale juulikuus peretoetus endises suuruses ei laeku ja lähtuma sellest kulutuste tegemisel. Vaidlus selle üle, mil määral pidi SKA lapsetoetuse maksmise lõpetamisel arvestama Tallinna Ringkonnakohtu 26. juuni 2026. a määrust sh juulikuu suhtluskorda puudutavat osa, kuulub lahendamisele põhivaidluses.
20.Ringkonnakohus nõustub SKA-ga, et lapsetoetuse määramisel ei puutu asjasse lapse puude raskusaste. Samuti ei ole vaja käsitleda väited, mis on seotud SKA poolt menetlusnormide rikkumisega haldusakti andmisel, kuna ka nende osas võetakse seisukoht asja sisulisel läbivaatamisel.
21.Ringkonnakohus jätab asja juurde võtmata kolmanda isiku esitatud Tallinna Ringkonnakohtu 26. juuni 2026. a määruse asjas nr xxx (dtl 207-233), kuna see on asja toimikus juba olemas (dtl 23-46).
22.Kuigi käesoleva määruse peale ei saa esitatud määruskaebust, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks jagada menetluskulusid. Taotleja on esitatud halduskohtule kaebuse. Seega ei ole asjas SKA otsuse peale menetlus lõppenud ja menetluskulud jagatakse asjas esitatud kaebuse kohta lõpplahendi tegemisel.
23.Menetlusosaliste ja lapse isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.