lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-25-7303/64

Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustumise ootelTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 02.11.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-25-7303/64
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Liiklussüüteod
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
02.11.2026
Staatus
Jõustumise ootel
Sõnade arv
1150
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number

2. november 2026, Tallinn

L

KOHTUMÄÄRUS

Kriminaalasi

Andrei Škenini süüdistus KarS § 422 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav Andrei Škenin (ik: 38804300255); elukoht: XXX, (viibib vahistatuna Tallinna Vanglas, vahistatud kriminaalasjas nr 1-26-5250 (26257000151) kuni 18. novembrini 2026); varem kriminaalkorras karistamata

septrembri

2026.

a

otsus,

O

O TE

Kohtukoosseis

1-25-7303 Andres Parmas, Pavel Gontšarov ja Janika Kallin

E

Süüdistatav

IS

Prokurör

Ringkonnaprokurör Indrek Kalda Vandeadvokaat Urmas Simon

M

Kaitsja

U

RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:

ST

Jätta apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

U

EDASIKAEBAMISE KORD

JÕ

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod
  • 13.11.20261-26-8268/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.11.20261-26-8239/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.11.20261-26-5901/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.11.20261-26-8007/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.11.20261-26-7790/7Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 11.11.20261-24-7477/157Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Andrei Škeninile esitati süüdistus KarS § 422 lg 1 järgi selles, et ta juhtis 23. detsembri 2024. a hilisõhtul Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maanteel mootorsõidukit joobeseisundis, rikkudes nõnda LS § 69 lg 1 nõudeid. Tema veres oli etanooli mitte vähem kui 1,67 mg/g kohta. Lisaks esines narkootilise või psühhotroopsete ainete tarvitamisest

tingitud joove. Lisaks rikkus ta LS § 14 lg-st 2, § 16 lg-st 1 ja § 45 lg-st 1 tulenevaid nõudeid. A. Škenin ei saanud liiklusnõudeid rikkudes mootorsõiduki juhtumisega hakkama, sõites enda juhitava mootorsõidukiga vastassuunavööndisse, ning enda suunavööndisse järsult tagasi keerates sõitis otsa vastassuunas liikuvale sõiduautole, põhjustades liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai sõiduauto juht tervisekahjustusi, kuid juhi kõrval kaasreisija istmel viibinud kaasreisija sai eluohtlikud tervisekahjustused, mille tagajärjel ta suri sündmuskohal.

M

IS

E

O

O TE

L

2.Pärnu Maakohtu 21. septembri 2026. a otsusega mõisteti A. Škenin eeltoodud kuriteos süüdi ja talle mõisteti karistuseks kaheksa aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra viie aasta nelja kuu vangistuseni, mille hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg. Lisakaristusena võttis maakohus A. Škeninilt kolmeks aastaks ära mootorsõiduki juhtimise õiguse. Maakohus jättis rahuldamata kannatanute X ja Y tsiviilhagi A. Škenini ja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vastu liiklusõnnetusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks, sest kindlustusselts on kummalegi kannatanule hüvitanud mittevaralise kahju summas 15 000 eurot. Maakohus mõistis solidaarselt A. Škeninilt ja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt kannatanute X ja Y kasuks välja tsiviilhagi menetlemisega tekkinud kulu 2 641,20 eurot ning viivise. Samuti mõistis maakohus A. Škeninilt kannatanute X ja Y kasuks välja nende esindaja kuluna kokku 506,54 eurot ning viivise. kannatanute X ja Y esindajale makstud tasust 641,08 eurot koos käibemaksuga jättis maakohus nende endi kanda. Samuti mõistis maakohus A. Škeninilt menetluskuludena välja sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisitasud, s.o kokku 5506,62 eurot). Maakohtu otsusega määrati omanikule tagastamisele mootorsõiduk Mercedes-Benz Vito 109 CDI registreerimismärgiga

XXXXXX.

JÕ

U

ST

U

3.Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav A. Škenin, kes märgib, et ta pole rahul mõistetud karistuse ja lisakaristusega. Süüdistatav märgib, et maakohus ei võtnud arvesse minu tervislikku seisundit nii õnnetuse päeval kui ka hilisemad läbielamised pärast avariid. Tema hinnangul ei võtnud maakohus karistust mõistes arvesse süüdistatava süü suurust ega tema isikut. Nimelt ei ole vaidlustatud otsuses maakohus väljendanud, kui suureks tuleb süüdistatava süü lugeda, mistõttu ei ole maakohtu otsusest selge, kui suureks tema süü hinnata tuleb. Süüdistatav ei ole rahul sellega, et maakohus pole talle mõistnud karistust sellises suuruses, mille oleks saanud jätta tingimuslikult täitmisele pööramata, leides, et maakohus on põhjendamatult seadnud tema süü suuruse sõltuvusse menetlusliigina valitud lühimenetlusest. Samuti taotleb süüdistatav, et kohaldatud lisakaristus uuesti üle vaadataks, sest ta vajab mootorsõiduki juhtimise õigust seoses tööga. Kuivõrd tervislik seisund ei võimaldanud süüdistataval õnnetust meenutavate asjaoludega, siis soovib ta täiendada enda ütlusi ja esitada selgitusi ning neid kinnitavaid tõendeid.
4.Prokuratuur esitas apellatsiooni peale vastuse, milles leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Apellatsioonis ei esitata uusi faktilisi asjaolusid ega õiguslikke argumente, mis seaksid kahtluse alla süüküsimuse või tingiksid karistuse muutmise. Apellant ei vaidlusta sisuliselt kohtu poolt tuvastatud liiklusõnnetuse toimumist ega selle tagajärgi, vaid keskendub peamiselt oma kuriteojärgsele vaimsele seisundile, isiklikele raskustele ja karistuse rangusele. Apellatsioonis esitatud viited vaimse tervise probleemidele,

O

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

O TE

L

sõltuvusravile, perekondlikele raskustele, tööalastele tagajärgedele ja ühiskondlikule hukkamõistule puudutavad peamiselt kuriteojärgset perioodi ega vähenda teo toimepanemise ajal esinenud süüd. Maakohus hindas karistuse mõistmisel süüdistatava isikut ning kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning jõudis põhjendatud järeldusele, et mõistetud karistus vastab teo raskusele ja süü suurusele. Samuti ei anna alust kohtuotsuse muutmiseks apellatsioonis esitatud väited vesiliu, ilmastikutingimuste või joovet mõjutanud ainete kohta. Need väited ei põhine kriminaalasjas kogutud tõenditel ning on vastuolus kohtumenetluses tuvastatud asjaoludega, mille kohaselt põhjustas süüdistatav joobeseisundis liiklusnõuete rikkumise, mille tagajärjel hukkus inimene. Lühimenetluses ei saa esitada täiendavaid tõendeid ega anda täiendavaid selgitusi, mida apellant on soovinud, olles samas soovinud asja arutada kirjalikus menetluses. Ka lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmine on teo raskust, toimepanemise viisi ja liiklusohutuse kaitse eesmärki arvestades põhjendatud. Apellatsioonis toodud tööalased ja majanduslikud põhjused ei kaalu üles vajadust välistada isiku osalemine liikluses pärast raskete tagajärgedega joobes juhtimist.

IS

E

5.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

JÕ

U

ST

U

M

6.KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
7.Kriminaalkolleegium leiab, et süüdistatava apellatsioonis sisalduvad argumendid on osaliselt õiguslikult asjakohatud, mistõttu nende käsitlemiseks apellatsioonimenetluses võimalus puuduks (täiendavate selgituste andmise soov ja täiendavate tõendite esitamise soov). Osaliselt on apellandi argumendid küll õiguslikult asjakohased, kuid neil puudub ilmselgelt edulootus (karistuse mõistmisel väidetavalt aset leidnud rikkumised, karistuse mittevastavus süüdistatava süüle ja tema isikule, lisakaristuse kohaldamise vastu esitatud argumendid). Maakohus on kõiki viimatinimetatud asjaolusid arvestanud, nende kohta piisava põhjalikkusega oma seisukoha kujundanud ja selle ka lugeja jaoks jälgitavalt otsuses avanud. Pelgalt asjaolu, et maakohtu otsuses on märkimata sõnaselgelt fraas, kui suureks maakohus süüdistatava süü loeb, ei kujuta endast sellist rikkumist, mis tingiks karistuse mõistmise osas

tehtud analüüsi ja järelduste tühistamise, seda mh põhjusel, et maakohus on sisuliselt süüdistatava süü suuruse kohta oma seisukoha kujundanud ning seda ka selgitanud.

L

8.Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

JÕ

U

ST

U

M

IS

E

O

O TE

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.11.20261-26-7431/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.11.20261-25-5382/37Viru Maakohus Rakvere kohtumaja