Jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga. Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 30.07.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba pidada Somaalia Liitvabariigi kodanik X (puudutatud isik) kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni neljaks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse
3-26-2334 andmise seaduse (VRKS) § 66 lg 2 ja § 65 lg 2 p-de 1, 2 ja 5 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-de 2, 3, 6 ja 11 alusel. Taotluse kohaselt kontrollisid PPA ametnikud 30.07.2026 kl 07.12 Tallinnas A-reisiterminalis kahte kohvikus viibinud ja omavahel vestelnud inimest. Kontrolli käigus selgus, et ühel neist puudusid isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid. Puudutatud isik esitas oma mobiiltelefonist foto Rootsi Kuningriigi isikutunnistusest nr 736214, mis oli välja antud Y nimele. Kuna tal puudusid originaaldokumendid ning tema isikut ei olnud võimalik kohapeal tuvastada, peeti ta VSS-i alusel kinni ning toimetati KPK-sse. PPA kontrollis Rootsi pädevate asutuste kaudu isikuandmeid, mille tulemusel selgus, et esitatud dokument oli kehtetu, kuna see oli eelnevalt tunnistatud kadunuks või varastatuks. Kontrolli käigus ilmnes, et puudutatud isik kasutas teadlikult teise isiku identiteeti, varjates oma tegelikku identiteeti ja vanust. Seoses sellega koostati tema suhtes uus isiku tuvastamise akt/protokoll X (sünd. 01.06.2004) nimele. Puudutatud isik suhtles somaali keeles ning piiratud ulatuses inglise keeles. Tema käitumisest ja antud ütlustest nähtuvalt ei olnud ta valmis oma tegelikku identiteeti vabatahtlikult avaldama. Taustakontrolli käigus esitas puudutatud isik soovi taotleda rahvusvahelist kaitset (RVK). 30.07.2026 kell 12.35 peeti ta kinni VRKS § 65 lg 2 pde 1 ja 2 alusel. Isiku reisiteekond oli Somaalia-Valgevene-Läti-Eesti. Puudutatud isikul ei olnud esitada mitte ühtegi dokumenti. Isikusamasus ning sünniaeg on tuvastatud isiku enda ütlustega. Erinevate päringute käigus ei ole PPA saanud kinnitavat infot, mille alusel saaks PPA olla kindel isikusamasuses ja kodakondsuses. Puudutatud isik avaldas KPK-s olles PPA-le soovi taotleda Eestis RVK-d. See ei olnud tema esimene tegevus, kui ta Eestisse jõudis, mis viitab asjaolule, et ta tegelikult Eestist RVK-d ei soovinud, vaid soovis liikuda edasi järgmisesse, talle meelepärasesse liikmesriiki. Ta ütles ka ise, et soovis taotleda RVK-d Soomes. Puudutatud isik on eelnevalt reisinud vähemalt ühe liikmesriigi kaudu ning ei ole seal RVK soovi esitanud, esitades selle alles siis, kui PPA oli ta kinni pidanud. Selline käitumine näitab selgelt, et puudutatud isik ei ole orienteeritud õiguskuulekale käitumisele. Kui RVK taotlust ei peaks rahuldatama ja isikut ootab ees riigist väljasaatmine, võib see kaasa tuua selle, et isik ei soovi väljasõidukohustust täita, vaid hakkab kõrvale hoiduma. Puudutatud isikul on selleks olemas juba piisavad kogemused, julgus ja kontaktid erinevates riikides. Esineb põgenemisoht, kuna puudutatud isikule ei ole antud luba Eestisse siseneda. Isik ei ole eelnevalt endale taotlenud viisat Eestisse või mujale Schengeni alale sisenemiseks ja tuli Eestisse ilma seadusliku aluseta. VRKS §-s 67 sätestatud kinnipidamise alternatiive ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, kuna esineb põgenemisoht. Puudutatud isikul ei ole kaasas ühtegi reisidokumenti, mille PPA saaks hoiule võtta. Puudutatud isiku elama suunamine kindlaksmääratud elukohta ei vähenda põgenemisohtu, lisaks pole tal Eestis elukohta.
2.Puudutatud isik vaidles 31.07.2026 kohtuistungil taotlusele vastu.
3.Tallinna Halduskohus rahuldas 31.07.2026 määrusega (täiendatud kirjeldava ja põhjendava osaga 07.08.2026) taotluse ja andis PPA-le loa pidada puudutatud isik kinni ja paigutada ta KPK-sse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 30.11.2026 (kaasa arvatud). Taotlus tuleb rahuldada VRKS § 65 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Puudutatud isik sisenes Eestisse seadusliku aluseta ning soovis liikuda edasi järgmisesse riiki. Eestiga tal igasugused sidemed puuduvad. RVK taotluse esitamine polnud tema esimene tegevus riiki sisenemisel, vaid ta esitas taotluse alles kinnipidamisel. Puudutatud isiku isikusamasus ja kodakondsus on tuvastatud tema enda ütluste alusel. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemine on alles algusjärgus. Seega esineb vajadus puudutatud isikut kinni pidada tema isiku ja kodakondsuse tuvastamiseks ja kontrollimiseks ning RVK vajaduse väljaselgitamiseks. Eelkirjeldatud 2(7)
3-26-2334 asjaolud annavad aluse jaatada põgenemisohtu. Põgenemisohu tõttu ei tagaks leebemad meetmed soovitud eesmärki. Puudutatud isiku senine käitumine annab aluse arvata, et ta ei pruugi vabaduses viibides järgida järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse või muud moodi asuda kõrvale hoiduma ega olla kättesaadav PPA-le. KPK-sse paigutamist neljaks kuuks ei ole alust pidada ebaproportsionaalseks. Puudutatud isikule on KPK-s tagatud meditsiiniline ning vajadusel ka psühholoogiline abi. Puuduvad andmed sellise meditsiinilise seisundi kohta, mis välistaks tema kinnipidamise KPK-s.
4.X esitas 05.08.2026 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 31.07.2026 määruse (täiendatud 07.08.2026) peale, milles märgib, et ei nõustu enda kinnipidamisega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et X 05.08.2026 avaldust on võimalik pidada miinimumnõuetele vastavaks määruskaebuseks, ning võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.
6.Halduskohtu määrust ei ole alust tühistada. PPA taotluse rahuldamine oli lõppjäreldustes põhjendatud.
7.PPA palus halduskohtule esitatud taotluses luba pidada puudutatud isikut kinni VRKS § 65 lg 2 p-de 1, 2 ja 5 alusel. Kuna halduskohus ei ole loa andmisel VRKS § 65 lg 2 p-le 5 tuginenud, siis ringkonnakohus ei kontrolli, kas selle sätte kohaldamise eeldused olid PPA taotluses välja toodud ja kas need olid täidetud. Nähtuvalt haldusasja materjalidest peeti puudutatud isikut alates 28.08.2026 (nüüd nimekujuks X) VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel Lätile üleandmise eesmärgil. PPA on ringkonnakohtule teada andnud, et puudutatud isik 23.09.2026 Lätile üle antud. Ringkonnakohus kontrollib halduskohtu määruse seaduslikkust selle tegemise ajal teada olnud asjaolude valguses. Kinnipidamine isikusamasuse ja kodakondsuse kontrollimiseks
8.VRKS § 65 lg 2 p 1 järgi võib RVK taotlejat kinni pidada isiku ja kodakondsuse tuvastamiseks või kontrollimiseks. See kinnipidamise alus tugineb direktiivi (EL) 2024/1346 art 10 lg 4 punktile a ning on identne varem kehtinud direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 punktiga a, mille kohaselt võis RVK taotlejat kinni pidada selleks, et tuvastada tema isik või kodakondsus või seda kontrollida. VRKS § 65 lg 2 p 1 on seotud RVK taotleja kaasaaitamiskohustusega (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.08.2026 määrus asjas nr 3-26-2220, p-d 10 ja 11).
9.PPA tugines taotluses sellele, et puudutatud isik esitas kinnipidamisel vale identiteedi ja mobiiltelefonist foto Rootsi dokumendi kohta, mis ei olnud temale väljastatud. Taotlusele oli lisatud 30.07.2026 isiku tuvastamise akt, mille kohaselt PPA luges esialgu tuvastatuks, et tegemist on Y-iga. Hiljem Rootsi ametivõimudelt saadud info aga näitas, et see dokument oli kehtetu, kuna oli eelnevalt tunnistatud kadunuks või varastatuks. Seejärel tuvastati puudutatud isik tema ütluste alusel kui X , sünd. 01.06.2004, elukoht Bariirre, Somaalia. Samas mingeid muid tõendeid ei olnud puudutatud isik oma identiteedi kohta esitanud. Olukorras, kus RVK taotleja tahtlikult eksitab PPA-d oma identiteedis ja kasutab selleks teise inimese nimele väljastatud varastatud või kaotatud dokumenti, võib tekitada kahtluse, kas taotleja pole ka uue identiteedi esitamisel soovinud PPA-d eksitada. Samas ei ole PPA esile toonud, milliseid samme pidi PPA astuma tema isikusamasuse ja kodakondsuse kontrollimiseks, mida ei saanud teha ilma teda KPK-s kinni pidamata, samuti kas puudutatud isik takistas nende 3(7)
3-26-2334 toimingute tegemist (nt keeldus avaldamast telefoni sisu, võimalike sotsiaalmeedia kontode andmeid vms). Kuna isikuga suheldi somaali keeles, kinnitas see puudutatud isiku juttu, et ta on pärit Somaaliast.
10.Seega ei saanud siinsel juhul kinnipidamise aluseks olla direktiivi (EL) 2024/1346 art 10 lg 4 punkt a ja VRKS § 65 lg 2 p 1. Kinnipidamine RVK taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks
11.VRKS § 65 lg 2 p 2 järgi võib RVK taotlejat kinni pidada RVK taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht. See säte on samasisuline kuni 11.06.2026 kehtinud VRKS v.r § 361 lg 2 p-ga 4, mille kohta on Riigikohus selgitanud, et selle sätte all on silmas peetud muu hulgas taotleja RVK vajadust puudutavate väidete kontrollimist, kui see eeldab taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust; säte aitab ühtlasi kaasa taotleja edasiliikumise ennetamisele (RKHKm 3-17-792/61, p-d 18.1 ja 18.2). PPA peab siiski põhjendama, milliseid asjaolusid on vaja välja selgitada või kontrollida ja miks ei ole seda võimalik teha puudutatud isikut kinni pidamata, näiteks kohaldades järelevalvemeetmeid. Lisaks sellele, et RVK taotluse lahendamiseks on vaja kontrollida taotleja väidete õigsust, on kinnipidamise vajadus põhjendatud isiku põgenemise ohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (RKHKm 3-25-2126/93, p 11).
12.Puudutatud isik esitas RVK taotluse, kuid menetlus halduskohtu määruse tegemise ajal oli alles algstaadiumis. PPA-l tuli korraldada taotlejaga isiklik vestlus, kontrollida vestlusel saadud andmeid, kõrvutades neid päritolumaa teabega, samuti võis olla vaja võimaldada puudutatud isikule anda täiendavalt selgitusi ja esitada võimalikud vastuväited PPA seisukohtadele. Sellised toimingud on osa RVK taotluse sisulisest läbivaatamisest ja võivad eeldada taotleja kättesaadavust, et tagada PPA otsuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsus (RKHKm 3-25-2126/93, p 12). Loetud päevadega ei olnud PPA veel jõudnud teha vajalikke toiminguid ning nende toimingute tegemiseks pidi puudutatud isik olema PPA-le kättesaadav. Põgenemisoht
13.Ainuüksi menetlustoimingute tegemise vajadus ei tingiks siiski puudutatud isiku kinnipidamist. Lisaks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st esinema peab isiku põgenemise oht (vt RKHKm 3-17-792, p-d 18.1.–18.5). VRKS § 65 lg 3 p 1 sätestab, et VRKS §-s 65 nimetatud põgenemise ohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu ühtse RVK õigustikus sätestatud menetluse erisusi. Põgenemisohu kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt RKHKm 3-20-2004, p 18.5; RKHKm 3-3-1-93-16, p 13).
14.Halduskohus rikkus kohtulahendi põhjendamise kohustust, jättes määruses märkimata, millise PPA taotluses märgitud VSS §-s 6 8 toodud aluse esinemisele peab ta põhjendatuks tugineda. Lisaks on põgenemisohtu analüüsitud väga napilt, mis võib kaasa tuua meelevaldselt vabaduse võtmise. Ringkonnakohus peab siinsel juhul võimalikuks kõrvaldada eeltoodud puudused määruskaebemenetluses, lähtudes sellest, et PPA tugines esimese astme kohtus põgenemisohu väitmisel VSS § 68 p-dele 2, 3, 6 ja 11.
15.VSS § 68 p 2 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui ta on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestisse sisenemisel, Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel. Puudutatud isik esitas valedokumendi PPA-le pärast seda, kui ta oli 4(7)
3-26-2334 Eestisse sisenenud, menetluses, kus kontrolliti tema Eestis viibimise seadusliku aluse olemasolu. Sellist menetlust ei ole VSS § 6 8 p-s 2 märgitud. Riigikohus selgitas asjas nr 3-232232/38, et vabaduspõhiõiguse piiramise aluseks olevaid isiku kinnipidamist puudutavaid norme ei tohi tõlgendada laiendavalt; kui isik esitab valeandmeid või võltsitud dokumendi selleks, et tõendada enda Eestis viibimise seadusliku aluse olemasolu, ei ole VSS § 6 8 p 2 kohaldamise eeldused täidetud (p 13). Seega ei saanud siinses asjas põgenemisohu sedastamisel tugineda VSS § 68 p-le 2.
16.VSS § 68 p 3 kohaldamiseks peaks PPA välja tooma, et esinevad mingid asjaolud, mis viitavad sellele, et puudutatud isik on oma isiku või kodakondsuse kohta esitanud valeandmeid, s.o PPA ei usu tema selgitusi. Tulenevalt käesoleva määruse p-s 9 märgitust ei saanud see alus asjas kohalduda.
17.Samuti ei olnud siinsel juhul pärast taustakontrolli läbimist asjakohane tugineda VSS § 68 p-le 11 (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.08.2026 määrus asjas nr 3-26-2220, p 19).
18.PPA ja halduskohus on õigesti tuginenud puudutatud isiku põgenemise ohule VSS § 6 8 p 6 järgi koostoimes teiste siinse juhtumi asjaoludega.
19.Puudutatud isik saabus Eestisse seadusliku aluseta ja tema jutt sellest, et ta tuli Rootsist ja käis Eestis reisil (vt ettekanne, PPA taotluse lisa 1), ei ole usutav, kuna tema esitatud Rootsi isikut tõendav dokument osutus väljaantuks teisele inimesele ning see oli kaotsimineku või varastamise tõttu tunnistatud kehtetuks. Hiljem KPK-s rääkis ta, et soovis taotleda RVK-d Soomes, mis ei haaku jutuga Rootsis elamisest ja Eestis lihtsalt reisil käimisest. Puudutatud isik suhtles kinnipidamise ajal inimesega, keda ta väitis mitte tundvat, samas oli neil ühine laevabroneering kolmele inimesele. See viitab asjaolule, et puudutatud isik oli grupis teiste inimestega mingil ebaseaduslikul viisil Eestisse toimetatud ja nad soovisid jõuda Soome, mis järgib juulis alanud ulatusliku rändelaine mustrit. Hiljem ongi ilmnenud, et puudutatud isik tuli tegelikult Valgevene kaudu, kust ta grupis teiste inimestega kusagil üle Euroopa Liidu välispiiri toimetati (vt PPA 27.08.2026 taotlus ja selle lisadeks olevad vestluse protokoll ja ettekanne). PPA tuvastas, et puudutatud isiku RVK taotluse eest vastutab Läti ja ta on 23.09.2026 Lätile üle antud. Seega sisenes puudutatud isik ebaseaduslikult Lätisse välispiiri ületades (puuduvad andmed ametliku piiriületuse kohta) ning liikus sealt ebaseaduslikult Eestisse, soovides siit edasi liikuda Soome. Taustakontrolli käigus esitas ta uuesti valeandmeid. Puudutatud isikul ei olnud seega isikut tõendavat dokumenti, ta esitas PPA-le esialgu valeandmeid oma identiteedi kohta ning oli piisavalt selge, et ta oli Eestisse tulnud seadusliku aluseta, mis andis aluse põhjendatud järelduseks, et puudutatud isiku eesmärgiks oli jõuda Euroopa Liidu sisepiirideta alal välja riiki, kus ta saaks end sisse seada. Taustakontrolli käigus selgus, et plaan oli välja jõuda Soome. Puudutatud isik on osalenud smugeldamisskeemis, mille eesmärk oli jääda nii Läti kui ka Eesti võimude eest varjatuks ning kasutada reegleid rikkudes Schengeni alal vaba liikumise võimalust, et jõuda sihtriiki. See näitab, et puudutatud isikul on kogemus ja valmisolek varjuda ametivõimude eest oma eesmärgi saavutamiseks.
20.Tulenevalt eeltoodust oli halduskohtu määruse tegemise ajal tõenäoline, et uuesti vabadusse pääsemise korral jätkaks puudutatud isik võimaluse otsimist liikuda edasi algsesse sihtriiki, kus on suurem somaallaste kogukond, toe saamise ning enda elatamise võimalused jms. Samuti, juhul kui puudutatud isiku RVK taotlus peaks osutuma põhjendamatuks ning tal peaks tekkima väljasõidukohustus, oli alust arvata, et ta teeb kõik selleks, et leida võimalus ametivõimude eest varjatult jääda Schengeni alale.
21.Põgenemise oht ei ole pelgalt abstraktne ega seotud soovimatusega naasta päritoluriiki ja eelistusega taotleda RVK-d kusagil mujal, nagu oli asjas nr 3-25-2126/93, vaid selle 5(7)
3-26-2334 tuvastamisel saab võtta aluseks konkreetselt puudutatud isiku senise tegevusega seotud asjaolud. Kinnipidamise alternatiivid ja proportsionaalsus
22.Ka kinnipidamise alternatiive ja proportsionaalsust (sh kestust) puudutavas osas jääb ringkonnakohus oma 24.08.2026 määruses asjas nr 3-26-2220 toodud seisukohtadele (p-d 25– 28).
23.Siinsel juhul ei oma puudutatud isik Eestiga mistahes sidemeid, ta oli jäänud Eestisse ilmselgelt oma tahte vastaselt ainuüksi seetõttu, et ta tabati katselt reisida ebaseaduslikult edasi Soome. Tema Schengeni alale saabumise ja transiidi läbi Eesti korraldasid smugeldajad, s.o ta oli nendest sõltuvuses ega tegutsenud iseseisvalt. Juhul kui isik oleks pääsenud vabadusse ja talle oleks jäänud üksnes kindlaksmääratud elukohas elamise või PPA-s registreerimas käimise kohustus (dokumente, mida hoiule anda, tal polnud), on ebatõenäoline, et isik jätnuks kasutamata võimaluse liikuda Schengeni alal suhteliselt vabalt edasi ning jõuda oma esialgu planeeritud sihtkohta.
24.Puudutatud isiku puhul ei ole erilisi tema isikuga, erivajadusega, vaimse või füüsilise tervisega, perekondliku olukorraga jne seotud asjaolusid, mis oleksid halduskohtu määruse tegemise ajal teada olnud asjaolude valguses tema kinnipidamise ebaproportsionaalseks võrreldes kaaluka avaliku huviga, et RVK menetlus oleks võimalik tõhusalt ja nõuetekohaselt kiiresti lõpule viia, et otsustada isiku võimaluse üle jääda RVK-d vajava pagulase või täiendava kaitse saajana Eestisse või alustada tema väljasaatmisega.
25.Pärast halduskohtu määruse tegemist on ilmnenud, et puudutatud isiku kinnipidamise aluseks oli alates 28.08.2026 VRKS § 65 lg 2 p 7 ja teda peeti KPK-s kinni uue halduskohtu loa alusel. Seega ammendus siinses asjas vaidlustatud kohtuluba 28.08.2026 ning pärast seda kuupäeva ei mõjutanud halduskohtu luba enam puudutatud isiku õigusi. Tasuta õigusabi halduskohtu istungil
26.Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuses ei tugine puudutatud isik sellele, et tema kinnipidamine ja halduskohtu määrus oleks õigusvastane seetõttu, et tal ei olnud halduskohtu istungil tasuta õigusabi osutajat. Ta ka ei väida, et soovis kohtuistungiks esindajat. Talle on määruskaebemenetluses olnud tagatud võimalus saada soovi korral tasuta õigusabi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.08.2026 kiri ja PPA 28.08.2026 vastus sellele). Vaatamata sellele, et esialgu väljendas puudutatud isik huvi määruskaebemenetluses tasuta õigusabi vastu, ei esitanud tasuta õigusabi osutaja ringkonnakohtu määratud tähtajaks määruskaebuse täiendust. Sellest võib järeldada, et puudutatud isik loobus tasuta õigusabist (ilmselt seoses sellega, et nõustus Lätile üleandmisega ja vaidlustamisel polnud enam mõtet). Kokkuvõttes ei ole põhjust arvata, et tasuta õigusabi andmata jätmine halduskohtu istungil saaks siinses asjas kaasa tuua menetluse sedavõrd suurt ebaõiglust ja olulist menetlusnormi rikkumist, et see tooks kaasa kohtumääruse tühistamise.
27.Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks selgitada, et juhul kui RVK taotleja seda soovib, tuleb talle tagada tasuta õigusabi osutaja halduskohtu istungile, kus otsustatakse tema kinnipidamise küsimust (Tallinna Ringkonnakohtu 01.09.2026 määrus asjas nr 3-26-2221, p-d 33–35).
28.Puudutatud isiku kinnipidamise protokollis ei ole talle selgitatud õigust saada tasuta õigusabi kinnipidamise menetluses esindamiseks (nii PPA esialgse 48-tunnise kinnipidamise vaidlustamiseks kui ka õiguste kaitsmiseks halduskohtus toimuvas eelkontrolli menetluses), selle õiguse selgitamist ei nähtu ka asja muudest materjalidest. Lisaks tuleb märkida, et 6(7)
3-26-2334 kinnipidamise protokollis on puudutatud isikule ekslikult selgitatud korrakaitseseadusest, mitte VRKS-st tulenevaid õigusi. Menetluslikud küsimused
29.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 31.07.2026 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi.
30.Halduskohus tegi määruse 31.07.2026 (resolutsioonmäärus) ning täiendas seda kirjeldava ja põhjendava osaga 07.08.2026. Samas on viimatinimetatud lahendi tegemisel ekslikult märgitud, et PPA 30.07.2026 taotlus on justkui lahendatud halduskohtu 07.08.2026 määrusega. Ühes haldusasjas ei saa teha kahte lõpplahendit. Ka praegusel juhul on asjas tehtud üks määrus (31.07.2026) määrus, mida 07.08.2026 on lihtsalt täiendatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
31.Jõustunud kohtulahend tuleb HKMS § 175 lg 3 ja § 265 lg 4 alusel avaldada arvutivõrgus selliselt, et puudutatud isiku nimi on varjatud. See on piisav puudutatud isiku identifitseerimise vältimiseks, tagades samal ajal menetluse avalikkuse piisavas ulatuses ja võimaluse tutvuda kohtupraktikaga.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.