Politsei- ja Piirivalveameti taotlus C.P kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Karin Muskat ja Riina Lääne-Anton Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist
– C.P
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 21.09.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba C.P kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 21.01.2027 (kaasa arvatud).
2.Politsei- ja Piirivalveametil tuleb tagada määruse kättetoimetamine puudutatud isikule ja kättetoimetamise kinnituse edastamine kohtule.
3.Tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu põhjendused hindi keelde.
4.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 21.09.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse C.P (edaspidi puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni neljaks kuuks. Taotlus on esitatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 66 lg 2 alusel, kuna isiku suhtes esineb VRKS § 65 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja § 65 lg 2 p-des 1, 2 ja 7 sätestatud kinnipidamise alus. Samuti esineb isiku suhtes põgenemisoht, kuna VRKS § 65 lg 3 p 1 kohaselt esinevad väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 68 p-des 3 ja 6 sätestatud asjaolud. Taotlust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt.
3-26-2928
1.1.Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrull kontrollis 19.09.2026 kell 22:54 VanaIkla piiripunkti vahetus läheduses Rannametsa-Ikla tee 31 kilomeetril Schengeni kompensatsioonimeetmete käigus Läti Vabariigis registreeritud sõiduautot Volkswagen Tayron reg. nr. OD-8227, mida juhtis 1972. aastal sündinud Rumeenia kodanik. Sõiduki lähemal kontrollimisel tabati tagaistmelt pagasi vahel kolm dokumentideta Lõuna-Aasia päritolu isikut ja pagasiruumist kaks Lõuna-Aasia päritolu isikut.
1.2.Kontrollimisel tuvastati, et tegemist oli isikutega, kes olid toimetatud Eestisse ebaseaduslikult ning kellel puudusid reisimiseks ja Eestis viibimiseks nõutavad dokumendid. Nende isikute hulgas oli C.P , kes peeti esialgu 19.09.2026 kell 22:54 VSS § 613 lg 1, § 23 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 2, 3, 6 ja 7 alusel 48-tunniks kinni ja toimetati asjaolude väljaselgitamiseks Pärnu politseijaoskonda. India Vabariigi kodanik peeti kinni sõiduki tagaistmelt pagasi vahel, kus ta end teadlikult varjas.
1.3.Isikul kaasas ei olnud ühtegi reisidokumenti ega muud tõendit enda isiku tuvastamise ja kodakondsuse kohta. Hetkel isik on tuvastatud ainult isiku enda ütluste alusel ja puuduvad muud tõendid.
1.4.Puudutatud isik esitas 20.09.2026 kell 00:10 suuliselt soovi taotleda rahvusvahelist kaitset. Isiku kinnipidamine muudeti seega ümber VRKS § 65 lg 2 p-de 1, 2 ja 5 alusel 20.09.2026 kell 00:10.
1.5.Isiku suhtes esineb põgenemisoht. PPA põhistab isiku suhtes esinevat põgenemisohtu VSS § 68 p-dega 3 ja 6. Isik, olles Pärnu politseijaoskonnas ja kinnipeetud, avaldas soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset. Isik küll esitas PPA-le oma soovi, aga see ei olnud tema esimene tegevus, kui ta Eestisse jõudis. See viitab asjaolule, et isik tegelikult Eestist rahvusvahelist kaitset ei soovinud, vaid soovis liikuda edasi järgmisesse, talle meelepärasesse liikmesriiki, kuid tema teekond takistati ja isik mõtles välja plaan B. Isik oli koos teiste Eestis ebaseaduslikult viibivate välismaalastega ja ootas suure tõenäosusega võimalust teise liikmesriiki reisimiseks. Selline käitumine näitab selgelt, et isik ei ole orienteeritud õiguskuulekale käitumisele. Sellest tulenevalt on PPA arvamusel, et kui rahvusvahelise kaitse taotlust ei peaks rahuldatama ja isikut ootab riigist väljasaatmine, võib see kaasa tuua selle, et isik ei soovi väljasõidukohustust täita, vaid hakkab kõrvale hoiduma (VSS § 6 8 p 6). Isik ei ole endale eelnevalt taotlenud viisat Eestisse või mujale Schengeni alale sisenemiseks ja tuli Eestisse ilma seadusliku aluseta.
1.6.Eeltoodust tulenevalt võib öelda, et isik on teadlikult kasutanud ebaseaduslike viise ja kasutanud ebaseaduslike vahendeid, et siseneda Schengeni alale. Täpsemat väljaselgitamist ja üle kontrollimist vajab isiku tegelik reisi teekond ja asjaolud, tema kodumaalt lahkumise tegelik põhjus, samuti rahvusvahelise kaitse taotlemise motiivid.
1.7.VRKS §-s 67 sätestatud kinnipidamise alternatiive (liikumisvabaduse piirang, reisidokumendi või mõne muu isikut tõendava dokumendi hoiule andmine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht, mida ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega näiteks dokumendi hoiule võtmisega. Isiku kehtivate reisidokumentide hoiule võtmine ning elama suunamine kindlaks määratud elukohta, ei vähenda PPA hinnangul temast tulenevat põgenemisohtu. Isikul ei ole kaasa ühtegi reisidokumendi, mille PPA saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. Samuti puudub tal Eestis võimalik elukoht. 2(5)
3-26-2928
1.8.Tuginedes VRKS § 65 lg 2 p-le 7, võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Isiku kinnipidamine on vältimatult vajalik rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimiseks. Isik saabus vahetult enne kinnipidamist Läti Vabariigist, mistõttu rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse eest on vastutav riik Läti Vabariik. Tagasivõtu palve Läti Vabariigile on veel esitamata ning tema üleandmist ei saa läbi viia 48 tunni jooksul alates kinnipidamisest.
1.9.Isiku senine käitumine annab aluse arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse või muudmoodi asuda kõrvale hoiduma ja mitte olema kättesaadav ametivõimudele. Põgenemisohu hindamise näol on tegemist prognoosotsusega, mis põhineb kõikidel isikuga seonduvatel asjaoludel kogumis ning hõlmab endas ka võimalust siseriiklikult menetlusest kõrvale hoiduda.
2.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi ning vajadusel ka psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskusesPPA jäi 21.09.2026 istungil oma taotluse juurde. Isikule on tutvustatud kinnipidamise ankeeti ja kinnipidamise fakti. PPA on kaalunud ja hinnanud enne paigutamise taotlust esitades kõiki asjaolusid ja leidnud, et isiku paigutamine KPK-sse on välismaalase parimates huvides. Isik ei valda eesti keelt, tal puuduvad isikut tõendavad dokumendid, tal puuduvad rahalised vahendid ja elukoht. KPK-s on isikule võimaldatud kõik vajalik, sh meditsiiniline abi ja psühholoogiline abi. PPA jätkab menetlustoiminguid ning isik ei pruugiks olla kättesaadav, kui PPA-l oleks vaja asjaolusid selgitada. Kuna isik on saabunud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, siis täpsemalt oleks vaja välja selgitada isiku reisiteekond, asjaolud, tema kodumaalt lahkumise asjaolud ja motiivid. PPA on arvesse võtnud, et isik on avaldanud soovi saada Eestis rahvusvahelist kaitset, kuid see ei olnud isiku esialgne soov. Isik tegelikult soovib jätkata oma reisi ja kinnipidamisel alles esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA on arvamusel, et kui isik oli oma soovis kindel, siis oleks ta pidanud seda soovi avaldama koheselt, kui teda kontrolliti ja küsiti dokumente. Siis aga isik oma soovi PPA-le ei esitanud. Välismaalane oleks pidanud esitama esimeses turvalises riigis rahvusvahelise kaitse taotluse. Läti on riik, mis vaatab läbi isiku taotluse. Lätile ei ole veel esitatud tagasivõtupalvet. Kui kaua aega võtab, et isiku rahv kaitse taotlusi menetleda? Oleneb paljuski isikuga seotud asjaoludest, kuid maksimaalne aeg on 6 kuud, mida vajadusel võib pikendada. Milline on PPA töökoormus hetkel? Ca 100 kanti, aga enamasti kui välismaalased tulevad läbi Läti, siis tehakse Lätile tagasivõtmise palve ja Läti on isikuid tagasi võtnud. Kuna isikud on avaldanud vastumeelsust minna Lätti, siis on seda enam põhjendanud isikute paigutamine KPK-sse. Läti kohustus on lahendada isikute rahvusvahelise kaitse taotlusi.
3.Puudutatud isik selgitas 21.09.2026 kohtuistungil, et tal ei ole midagi nende kohustuste vastu, aga kas KPK asemel saaks teda hoida, kuskil vabamas kohas. Ma tahtsin tegelikult taotleda rahv kaitset algusest peale, kuid mulle öeldi, et me lähme Eestisse mingisugusesse laagrisse. Neile öeldi, et Eestis saavad taotleda rahvusvahelist kaitset, aga Läti ei tegele sellega. Mis eesmärgil tulid Eestisse? Meile öeldi, et me saame olla Eestis laagris 42 päeva ja saame ka siin töötada. Kas eesmärk oli liikuda edasi kuhugi teise riiki? Ei olnud. Kui me oleksime tahtnud kuskile mujale minna, siis oleksime juba läinud. Kuidas siia reisidesse, kas oli ka teisi isikuid? Kõigepealt läksime Venemaale, siis Valgevenesse, Riiga Läti, Eesti. Meid oli 4-5 inimest, palusime taksojuhil viia meid Eestisse. Miks isikud ei taotlenud rahvusvahelist kaitset 19.09.2026? Me rääkisime sellest soovist kohe, 19.09.2026, aga pärast avastasime, et algsed kuupäevad olid muudetud ning algne kuupäev oli muudetud 20.09.2026. 3(5)
3-26-2928
Kui isikud vabaneksid täna KPK-st, siis kuhu nad läheksid: tahaksime jääda laagrisse. Kas on tuttavaid Eestis? Meil on sugulased, kes elavad siin Eestis. Kus need sugulased elavad? Ma ei tea, kus ta elab, aga me helistasime talle mitu korda, aga ta ei vastanud meile. Kui isikud ületasid Eesti riigi piiri, siis kas nad varjasid end autos? Jah, sest taksojuht ütles, et peame ennast peitma. Üldiselt isikud nõustuvad, soovime jääda Eestisse, soovime jääda pagulaste laagrisse, me ei taha minna Lätti.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Juhindudes VRKS § 66 lg-st 2, § 65 lg 2 p-st 2 ning HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 21.01.2027 (kaasa arvatud).
5.Vastavalt VRKS § 66 lg-le 1 võib PPA oma otsusega rahvusvahelise kaitse taotlejat VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud tingimusi arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi. Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks (VRKS § 66 lg 2).
6.VRKS § 65 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht (punkt 2). PPA põhistab isiku suhtes esinevat põgenemisohtu VSS § 6 8 punktidega 3 ja 6.
7.Isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse 20.09.2026 (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 10), mistõttu on ilmne, et PPA ei ole jõudnud ühtegi menetlustoimingut taotlusega teha. Seetõttu on VRKS § 65 lg 2 punkti 2 eeldused täidetud. Vastupidised väited on paljasõnalised isikul, arvestades, et isik on allkirjastanud nii 19.09.2026 koostatud kinnipidamise protokolli, kus isik on kinni peetud VSS alusel, kui ka 20.09.2026 kinnipidamise protokolli (dtl-d 8 ja 10).
8.Käesoleval juhul nõustub kohus PPA-ga, et puudutatud isiku suhtes esineb põgenemise oht (VRKS § 65 lg 3 p 1). Põgenemisohtu tuleb sisustada juhindudes VSS §-st 6 8. Täidetud on VSS § 68 punkti 6 eeldused. Vastavalt VSS § 68 punktile 6 esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud, või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Põgenemise ohu prognoos peab arvestama kõiki asjakohaseid tegureid kogumis (vt Tallinna Ringkonnakohtu määrus nr 3-20-1158, p 11). ). Isik on 21.09.2026 kohtuistungil kinnitanud, et ta ei ole nõus lahkuma isegi mitte Lätti, vaid soovib Eestis töötada. Lisaks viitab põgenemisohule ka isiku varasema käitumine. Asja materjalist nähtub, et isik on sisenenud ebaseaduslikult riiki ja Schengeni alale (dtl 7). Isik on osalenud ebaseaduslikus rändes ning kinnitanud 21.09.2026 kohtuistungil, et varjas ennast teadlikult, kui ületas Eesti riigi piiri. Põgenemisohtu suurendavad asjaolud, et isikul puudub Eestiga sotsiaalne ja majanduslik side, ta ei valda Eestis levinud suhtluskeeli ning tal puuduvad piisavad rahalised vahendid siin toimetulekuks. Tõendamata on isiku väide, et tal on Eestis sugulased. Seejuures ei ole usutav, et kui isikul on sugulased Eestis, aga nad ei vasta isiku telefonikõnedele. Olukorras, kus on sugulussuhted, siis võib eeldada, et isikud vähemalt suhtlevad omavahel, eriti juhul, kui üks vajab abi.
9.Põgenemisohust tulenevalt ei ole ka liikumisvabaduse piiramine (VRKS § 60 lg 1) ega kinnipidamise alternatiivid (VRKS § 67 lg 1) tõhusad. Vaidlus puudub, et isikul kehtivad 4(5)
3-26-2928
reisidokumendid puuduvad, ta on sisenenud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, esineb põgenemisoht ning tal puuduvad igasugused seosed Eestiga. Seetõttu ei täidaks leebemad meetmed oma eesmärki. Isiku senine käitumine annab aluse arvata, et ta ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse või muudmoodi asuda kõrvale hoiduma ega ole kättesaadav ametivõimudele. Seetõttu ei ole võimalik isikut paigutada ka varjupaiga taotlejate keskusesse, kuivõrd põgenemisohu tõttu ei ole kindlust, et isik oleks hilisemateks menetlustoiminguteks PPA-le kättesaadav.
10.Asjast ei nähtu, et KPK-sse paigutamine oleks vastuolus turvalisuse kaalutlustega. Kohus leiab, et kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Abinõu kohaldamise eesmärk on tagada puudutatud isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Seejuures puuduvad alternatiivid nimetatud eesmärgi saavutamiseks, nagu eelnevalt on kohus leidnud.
11.Kuigi VRKS § 66 lg-s 2 sätestatud 4-kuuline tähtaeg on maksimum tähtaeg, siiski peab kohus põhjendatuks anda PPA-le luba isiku kinni pidamiseks kuni 4 kuuks, arvestades järgmisi asjaolusid. Puudutatud isik on osalenud ebaseaduslikus rändes, teada on, et Eesti on tugeva rändesurve all, millega on oluliselt tõusnud PPA töökoormus. Lisaks näeb seadus ette rahvusvahelise kaitse taotluste lahendamiseks 6-kuulise tähtaja. Viimaks tuleb arvestada ka seadusandja eesmärki VRKS § 66 lg 2 sätestamisel, milleks oli vähendada nii PPA kui ka kohtute töökoormust.
12.Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA 21.09.2026 taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik KPK-sse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 21.01.2027 (kaasa arvatud).
13.Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.