Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamiseks
tähtaja
Menetlusosalised ja nende esindajad
Taotluse esitanud haldusorgan – PolitseiPiirivalveamet Puudutatud isik – X. X Puudutatud isiku esindaja – Uljana Ponomarjova
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetluses 14.09.2026 kohtuistungil
ja
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus. Pikendada X. X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui kuni 16.10.2026 (k.a).
2.Politsei- ja Piirivalveametil koos puudutatud isiku esindajaga tuleb määrust puudutatud isikule viivitamatult tutvustada.
3.Võtta haldusasja juurde: 1) Tallinna Halduskohtu 23.07.2026 ja 27.07.2026 määrused asjas 3-26-2209; 2) Politsei- ja Piirivalveameti 22.07.2026 taotlus asjas 3-26-2209; 3) Tallinna Halduskohtu 11.09.2026 määrus asjas 3-26-2684.
Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
1.X. X Eestisse saabumise ja varasema kinnipidamise asjaolud (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 17 jj) on kokkuvõtlikult järgmised: Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas X. X 22.07.2026 kell 01:14 kinni väljasõidukohutuseja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lõigete 1, 2, 3 ja 6 alusel aadressil Väike-Männiku tn 28, Tallinn. Sellele aadressile kutsuti politsei, sest teataja oli rentinud enda sealset korterit välja Booking.com kaudu, kuid teataja sõnul oli korteri kaamerast vaadates sinna saabunud rohkem inimesi ning paludes neil inimestel lahkuda, nad seda ei teinud. Politsei kohale jõudes selgus, et korteris viibis 12 ebaseaduslikult riigis viibivat ja ebaseaduslikult riiki saabunud välismaalast, kes väitsid end olevat saabunud Valgevenest jalgsi Eesti suunal. Isik toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse aadressile Linnaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Isikul polnud esitada dokumente Schengenis viibimisaluse ja enda isikusamasuse tõendamiseks. Isik tuvastati tema ütluste alusel. Isikuga läbi viidud vestluse käigus eesmärgil selgitada välja tema Eestisse saabumise asjaolud, avaldas ta soovi saada Eestis rahvusvahelist kaitset, mistõttu peeti ta 22.07.2026 kell 20:30 kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 65 lõigete 2, 1, 2 ja 4 alusel.
2.23.07.2026 kohtumäärusega andis Tallinna Halduskohus asjas 3-26-2209 PPA-le loa X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 23.11.2026 (kaasa arvatud).
3.06.08.2026 esitas PPA Lätile puudutatud isiku kohta tagasivõtupalve (dtl 6). 10.08.2026 vastas Läti, et puudutatud isik kuulub tagasivõtmisele, et nad on nõus võtma tema osas vastuse ja tema rahvusvahelise kaitse taotluse läbi vaatama (dtl 9).
4.17.08.2026 viis PPA puudutatud isikuga läbi arvamuse ja vastuväidete esitamise vestluse (dtl 75 jj).
5.18.08.2026 tegi PPA otsuse nr 12607230035-1, millega jättis kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse sisuliselt läbi vaatamata ja otsustas anda kaebaja üle Lätile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2024/1351 artikli 33 lõikele 1 (dtl 34). Seejärel esitas PPA Tallinna Halduskohtule uue taotluse isiku kinnipidamiseks VRKS § 65 lõike 2 punkti 7 alusel.
6.20.08.2026 määrusega (täiendav määrus 24.08.2026) asjas 3-26-2552 rahuldas Tallinna Halduskohus PPA taotluse ning andis loa X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 14.09.2026 (kaasa arvatud) (dtl 46 ja 59).
7.31.08.2026 esitas X. X Tallinna Halduskohtule kaebuse asjas 3-26-2684 nõuetega: 1) tühistada PPA otsus nr 12607230035-1; 2) kohustada PPA-d vaatama kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus sisuliselt läbi Eestis; 3) peatada kaebaja üleandmine Lätile kuni halduskohtu otsuse teatavaks tegemiseni.
8.11.09.2026 PPA esitas Lätile üleandmise peatamise teavituse (dtl 74). Teavituses on ekslikult märgitud, et kaebus esitati 03.09.2026, õige on 31.08.2026.
9.11.09.2026 määrusega asjas 3-26-2684 otsustas Tallinna Halduskohus jätta rahuldamata X. X taotluse peatada tema üleandmine Läti Vabariigile kuni Tallinna Halduskohtu otsuse teatavaks tegemiseni käesolevas kohtuasjas.
10.11.09.2026 registreeriti Tallinna Halduskohtus uus PPA taotlus X. X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise jätkamiseks kuni 16.10.2026 VRKS § 65 lõike 2 punkti 7 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artikli 44 alusel eesmärgiga tagada isiku üleandmine Läti Vabariigile (dtl 69 jj).
PPA taotluse põhimotiivid on kokkuvõtlikult järgmised: Alates 11.09.2026 kohtumääruse tegemisest tuleb isik üle anda 5 nädala jooksul (s.o 16.10.2026). PPA on seisukohal, et liikumisvabaduse piiramine (VRKS § 60 lg 1) ega kinnipidamise alternatiivide kohaldamine (VRKS § 67 lg 1) ei ole võimalik tulenevalt isiku varasemast käitumisest (ebaseaduslik piiriületus Valgevene-Läti ja Läti-Eesti piiril, enda varjamine ja smugeldajate abi kasutamine Schengeni alale jõudmiseks ja siin edasi liikumiseks). Isikul puuduvad kehtivaid reisidokumendid, isik on sisenenud Schengeni alale ja Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ning ebaseaduslik piiriületus ei ole seotud rahvusvahelise kaitse vajadusega, isiku suhtes esineb põgenemisoht ning tal puuduvad igasugused seosed Eestiga. Tegemist on isikuga, kellel on kontakte isikutega, kes on kaasa aidanud tema ebaseaduslikule. Seetõttu ei täidaks alternatiivsed meetmed oma eesmärki. Seega esineb isiku suhtes põgenemisoht VSS § 68 lõik 1 punkti 6 mõistes. Samuti puudub PPA-l isiku suhtes usaldus. Leebemad meetmed ei ole käesoleval juhul piisavad, sest isiku suhtes esineb põgenemisoht, PPA on seisukohal, et vabaduses viibides jääb ootame Läti Vabariigile üleandmist vaid jätkaks teekonda soovitud liikmesriigi suunas. Ka meetmete kombineeritud rakendamine ei tagaks piisava tõenäosusega isiku kättesaadavust kavandatud üleandmiseks. Haavatavuse ja erivajaduse hindamise raames ei tuvastatud erivajadusi.
PPA taotluse arutamiseks toimus 14.09.2026 istung.
11.1.X. X esindaja tõi istungil välja, et kinnipidamine saab olla lubatav kuni 25.09.2026. 10.08.2026 võttis Läti vastu vastutuse. 14.09.2026 on saanud 5 nädalat täis. Ainult vaidlustamise aega saab arvesse võtta. 31.08.2026 oli esitatud kaebus PPA üleandmise otsusele. 11.09.2026 jäeti taotlus peatava mõju andamiseks rahuldamata. 11 päeva oli see 5 nädalane aeg peatatud. Seega saab kinnipidamise maksimaalne tähtaeg olla 25.09.2026. Viie nädalane tähtaeg hakkab kehtima, vaid peatava mõju andamise otsusest. Esindajad on kokku pannud materjale ütlustest, kus kirjeldatakse vägivalda Lätis (mõned anonüümsed, mõned nimedega). Osad isikud on saanud esitada tõendeid piltide näol. See raport on saadetud erinevatele organisatsioonidele, kes on seotud pagulastega.
11.2.X. X selgitas istungil, et kui kohus ta täna Eesti vabastaks, siis ta täidaks protsessi jooksul riigi nõudeid ja oleks kättesaadav advokaadile. Kui oleks valida, jääks isik siia, kui ei ole valikut, oleks ta nõus tagasi minema. Euroopa Liidus on isikul perekond – vend oma perega Šveitsis ja veel ka teisi perekonnaliikmeid. Peamine põhjus, miks isik Euroopasse tuli, oli olla turvalises riigis rahus. Püüdis Lätis kaitset saada, kuid saadeti tagasi Valgevenesse. Kinnipidamisekeskuses koheldakse hästi, vaimselt ei ole X. X aga rahulik. Isik püsis korteris mitte ei peitnud ennast, kuna kartis, et ta saadetakse tagasi Valgevenesse. Kinnipidamiskeskuses on kõikidel oma lugu, kuidas nad Euroopasse tulid ja kuidas neid Lätis koheldi.
11.3.PPA selgitas, et vägivallaga seotud olukordi, nagu puudutatud isik kirjeldas, on Läti osas isikute ütlustes olnud väheseid. Valgevenesse tagasisaatmise osas on olnud rohkem olukordi. Süsteem on ühtne ja need taustakontrollimaterjalid (sh isiku seletused) Lätile kättesaadavad.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.PPA võib oma otsusega rahvusvahelise kaitse taotlejat VRKS § 65 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud tingimusi arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi. Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks (VRKS § 66 lg 2). PPA võib otsustada kinnipidamise asemel kinnipidamise alternatiivi
kohaldamise, kui esineb VRKS § 65 lõikes 2 nimetatud kinnipidamise alus. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid (VRKS § 67 lg 1).
13.PPA tugineb puudutatud isiku kinnipidamisel jätkuvalt VRKS § 65 lõike 2 punktile 7, mille kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 14.mai 2024, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust ning millega muudetakse määruseid (EL) 2021/1147 ja (EL) 2021/1060 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 604/2013 (Määrus nr 2024/135) artiklis 44 sätestatud alusel ja korras.
14.Määruse 2024/1351 art 44 punkt 2 sätestab, et kui on olemas põgenemise oht või kui see on vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks, võivad liikmesriigid asjaomast isikut kinni pidada, et tagada üleandmismenetluse täideviimine kooskõlas käesoleva määrusega, kui kinnipidamine toimub isiku olukorra individuaalse hindamise alusel ja on proportsionaalne ning muid leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada.
15.Üleandmismenetluse eeldus on täidetud. 06.08.2026 edastas PPA tagasivõtutaotluse Läti Vabariigile (dtl 6). Läti Vabariigi ametivõimude vastus registreeriti 10.08.2026 (dtl 9). 18.08.2026 tegi PPA puudutatud isikule PPA rahvusvahelise kaitse taotluse sisuliselt läbivaatamata jätmise ja vastutavale liikmesriigile üleandmise otsuse (dtl 34).
16.VRKS § 65 lõike 3 punkti 1 kohaselt sisustakse põgenemisohtu väljasõidukohutuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 sätestatuga. PPA tugineb taotluses põgenemiseohu sisustamisel VSS § 68 punktile 6, mille kohaselt isiku suhtes esineb põgenemisoht kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohtu hinnangul on alust käesoleval juhul põgenemisohtu jaatada. Asjaoludest nähtub, et isik on saabunud Eestisse ebaseadusliku rändekorralduse raames Valgevenest, mida näitab isikute Eestisse saabumine grupiga ja ka isikute kirjeldused kaubikuga riiki saabumisest (dtl 5 asjas 3-26-2209). Isik oli korraldanud koos teiste ebaseaduslikult riiki sisenenud isikutega enda elamise majutusasutuses (dtl 4-5 asjas 3-26-2209), mis viitab selgele tahtele hoida kõrvale ametivõimudest. Isiku eesmärgiks oli edasi liikuda Soome (dtl 15 asjas 3-26-2209). Isikul puuduvad Läti ja Eestiga igasugused sidemed ning Eesti on olnud isiku jaoks seega üksnes transiitriik. Isik on korduvalt püüdnud Läti kaudu Schengeni alale siseneda. Isiku 17.08.2026 ja ka 14.09.2026 istungil antud seletuste kohaselt Läti võimud kasutasid tema suhtes piiri ületamisel vägivalda, sh peksid korduvalt teda ja teisi tema grupiliikmeid. Need väited ei ole tõendatud ja on osalt vastuolulised. Kuigi kaebaja on seda kinnitanud ka 17.08.2026 vestluses (dtl 77), ei ole isiku kinnipidamisel Eestis 2026. a juulis kaebajal tuvastatud mingeid terviseprobleeme, vigastusi või vägivallatunnuseid ja ta ei ole ise vaimsete või füüsiliste terviseprobleemide esinemist varasemalt väitnud. See ei ole kooskõlaline sellega, et isikut on sedavõrd julmalt koheldud nagu ta väidab. Kokkuvõttes kinnitab põgenemisohu prognoosi praegusel juhul puudutatud isiku käitumine, mis viitab sellele, et ta on suure tõenäosusega sihipäraselt ennast varjanud, et läbi Läti ja Eesti jõuda Schengeni alale ja sealt ebaseaduslikult edasi enda sihtkohta (Soome). Kirjeldatud käitumine näitab isiku valmisolekut kasutada oma eesmärgi saavutamiseks viise, mis võimaldavad ametivõimude eest varjuda ja kontrollist kõrvale hoida, kuivõrd tal on selleks ka praktiline kogemus ühes vastavate kontaktidega (sh perekond Euroopas). Isikut ei ole heidutanud luhtunud katsed Schengeni alale pääseda.
17.VRKS § 67 lõige 1 sätestab, et PPA võib otsustada kinnipidamise asemel kinnipidamise alternatiivi (kindlaksmääratud kohas elamine, PPA-s registreerimas käimine või dokumendi hoiule andmine – VRKS § 67 lg 2 ja § 60 lg 1 koosmõjus) kohaldamise, kui esineb VRKS § 65 lõikes 2 nimetatud kinnipidamise alus (VRKS § 67 lg 1). Arvestades puudutatud isikul
sidemete puudumist Eestis, enese varjamist võimude eest, isiku valmidust Schengeni alale ebaseaduslikult korduvalt siseneda ja siin edasi olla, isiku kontakte teistes Euroopa riikides, ei pea kohus kinnipidamise alternatiive tulemuslikuks.
18.Täidetud on määruse 2024/1351 artikli 45 lõike 1 nõue, et kui isik on juba kinnipidamisel, tuleb vastuvõtutaotlus esitada hiljemalt 2 nädala jooksul taotluse registreerimisest (dtl 6).
19.Määruse 2024/1351 artiklis 44 punkt 4 sätestab, et määruse artikli 44 artikli kohaselt kinni peetud taotlejate kinnipidamistingimuste ja tagatiste suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2024/1346 artikleid 11, 12 ja 13. Direktiivi 2024/1346 artikli 11 punkt 3 sätestab muu hulgas, kui kinnipidamiseks on korralduse andnud haldusasutus, siis näevad liikmesriigid ette kas kinnipidamise õiguspärasuse kiire kohtuliku läbivaatamise ametiülesande korras või taotleja taotlusel või mõlemad. Ametiülesande korras teostatav läbivaatamine viiakse lõpule iga juhtumi asjaolusid arvestades võimalikult kiiresti, hiljemalt 15 päeva või erakorralistel juhtudel 21 päeva jooksul alates kinnipidamise algusest. Kui esimeses lõigus osutatud kohtulikku läbivaatamist ametiülesande korras ei viida lõpule 21 päeva jooksul alates kinnipidamise algusest või kui taotleja esitatud taotlusel teostatavat läbivaatamist ei viida lõpule 21 päeva jooksul pärast asjakohaste menetluste alustamist, vabastatakse asjaomane taotleja viivitamata. Taotlus on praegu tähtaegne.
20.Määruse 2024/1351 artikli 45 lõige 3 ütleb, et kinnipeetud isik tuleb üle anda viie nädala jooksul: a) kuupäevast, mil vastuvõtmispalve rahuldati või tagasivõtmisteade kinnitati, või b) kuupäevast, mil vaidlustamisel või läbivaatamisel ei ole enam artikli 43 lõike 3 kohaselt peatavat mõju.
21.1.Määruse 2024/1351 artikli 43 lõike 3 kohaselt on asjaomasel isikul on õigus esitada kohtule mõistliku aja jooksul, mis algab üleandmisotsuse teatavakstegemise hetkel ja ei ole pikem kui artkli 43 lõike 2 kohaselt liikmesriikide poolt ette nähtud tähtaeg, taotlus peatada üleandmisotsuse täideviimine kuni vaidlustamise või läbivaatamise tulemuste selgumiseni. Liikmesriigid võivad riigisiseses õiguses ette näha, et üleandmisotsuse täideviimise peatamise taotlus tuleb esitada koos artikli 43 lõike 1 kohase vaidlustusega. Liikmesriigid tagavad, et tõhus õiguskaitsevahend on olemas, peatades üleandmise, kuni võetakse vastu otsus esimese peatamise taotluse kohta. Otsus üleandmisotsuse täideviimise peatamise kohta tehakse ühe kuu jooksul alates kuupäevast, mil pädev kohus selle taotluse kätte sai. Kui asjaomane isik ei ole kasutanud oma õigust taotleda peatavat mõju, ei peata üleandmisotsuse edasi kaebamine ega uuesti läbivaatamine üleandmisotsuse täideviimist.
21.2.Praegusel juhul algas üleandmismenetluse peatav toime esialgse õiguskaitse taotluse (peatava mõju taotlus) esitamisega 31.08.2026. Tallinna Halduskohus jättis taotluse rahuldamata 11.09.2026. Sellest kuupäevast algab uuesti üleandmistähtaeg. Määruse 2024/1351 artikli 45 lõige 3 seob tähtaja kulgemise kahe alternatiivse faktilise alusega mitte ühe peatumisreegliga. Seda toetab analoogia korras ka varem kehtinud õigusraamatistiku kohtupraktika (nt EKo C-60/16, Khir Amayry, p-d 66-72). Seega saab jätkuv kinnipidamine olla õiguspärane kuni 16.10.2026.
22.Määruse 2024/1351 art 43 lõike 1 punkti a kohaselt üleandmisotsuse vastu kasutatava õiguskaitsevahendi raames hinnatakse muu hulgas, kas üleandmine tekitaks konkreetsele isikule reaalse ebainimliku või alandava kohtlemise ohu harta art 4 tähenduses. Läti riigile üleandmise võimalikkuse ja selle tingimuste sisuline kontroll kuulub eelkõige haldusasja 326-2684 raamidesse. Samas peab kohus ka siinsel juhul arvestama kõiki asjaolusid, mis mõjutavad üleandmise õiguslikku teostatavust, kinnipidamise jätkuvat vajalikkust ja proportsionaalsust. Isegi juhul kui saaks jaatada üksikuid vägivalla episoode Läti ametivõimude poolt, ei ole praegusel juhul tõendatud, et Lätis toimub süsteemne piiri ületada soovivate varjupaigataotlejate tagasitõrjumine ja piiri ületanud isikute väärkohtlemine
määruse 2024/1351 artikli 16 lõike 3 mõttes. PPA on viidanud UNHCR seisukohale , et rahvusvahelise kaitse menetluses järgivad Läti võimud rahvusvahelisi reegleid ja regulatsioone ning menetlusi viivad läbi väljaõpetatud ja kompetentsed rahvusvahelise kaitse temaatikale spetsialiseerunud ametnikud (dtl 36). Isiku seletused on vastuolulised ja nende usaldusväärsus on kahtluse all (vt käesoleva määruse p 16). Kokkuvõte 23.Rahuldada PPA taotlus. Pikendada X. X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui kuni 16.10.2026 (kaasa arvatud) (VRKS § 66 lg 2, § 65 lg 2 p 7 ning HKMS § 264 lõiked 1 ja 3).
24.Asjast ei nähtu, et KPK-sse paigutamine oleks vastuolus turvalisuse kaalutlustega (direktiivi 2024/1346 artikkel 12). Kohus leiab, et kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes.
25.Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest või arestimajast vabastada (VRKS § 71 lg1).
26.Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärkidega (HKMS § 173 lg 5, VRKS § 9 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.